'

Kui olete kuskilt lugenud midagi huvitavat vaimse tervise ja skisofreenia kohta ning arvate, et teie loetust võiks selles blogis kirjutada, siis andke, palun, kommentaarides teada. Samuti siis, kui soovite, et teie vastavateemalist blogi või mõnda blogipostitust tutvustaksin.

2014/2015


Siinsete Jackson Pollocki maalireprodega soovin kõigile meeldivat aastavahetust ja uut head 2015. aastat.

<<<<< "Kuunaine" - "The Moon-Woman" (1942; Peggy Guggenheim Collection, Venice).

Jackson Pollock (Paul Jackson Pollock; 28. jaan 1912 - 11. aug 1956)  - USA kunstnik, action painting'u tuntuim esindaja.

"Mitmed aastad raviti Pollockil alkoholismi ja depressiooni, ning sel ajal tutvus ta Carl Jungi teooriatega, mille alusel hakkas ta välja töötama oma isikupärast maalimisviisi." - Vikipeedia.

"Trying to deal with his established alcoholism, from 1938 through 1941 Pollock underwent Jungian psychotherapy with Dr. Joseph Henderson and later with Dr. Violet Staub de Laszlo in 1941-1942. Henderson engaged him through his art, encouraging Pollock to make drawings. Jungian concepts and archetypes were expressed in his paintings. Recently historians have hypothesized that Pollock might have had bipolar disorder." - Wikipedia.


"Number 8, 1949" (detail, 1949; Neuberger Museum, State University of New York).

Artikkel: "Psühhiaater: skisofreenia võiks ümber nimetada integratsioonihäireks"

Artikkel: "Psühhiaater: skisofreenia võiks ümber nimetada integratsioonihäireks"
Postimees/Tervis, 17. dets 2014.

http://tervis.postimees.ee/3028801/psuhhiaater-skisofreenia-voiks-umber-nimetada-integratsioonihaireks

Lähtudes Jaapani teadlase Mitsumoto Sato ettepanekust ja skisofreeniaalastest teadmistest soovitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) esmaste psühhooside integratiivravi osakonna juhataja ja psühhiaater Erika Saluveer skisofreenia termini asendada vähem stigmatiseeritud "integratsioonihäirega".

Torquato Tasso tamm

Eelmise postituse lõpus oli juttu Torquato Tasso tammest, mille all meelehaige poeet Roomas Janiculumi mäenõlval San Onofrio kloostri juures istuda armastas ja mille varjus ta ka olevat surnud.  See oli puu, mis tundis Tasso hingevaeva ja -viletsust kõige paremini ja mille lehtede kahin talle hingepidet pakkus.

Tasso tamm on köitnud paljude kunstnike tähelepanu ja kujutlusvõimet. Mõned niisugused pildid on allpool. Esmalt maal, millelt on pärit ka selle blogi päisepilt.

Itaalia kunstniku Hermann David Salomon Corrodi (1844-1905)
maal "Vaade Roomale Janiculumi mäelt, ühes Torquato Tasso tammega".

Vene kunstniku Maksim Vorobjovi (1787-1855)
maal "Torquato Tasso tamm. Vaade Püha Peetruse kirikule Roomas. 1848".
Riiklik Vene Muuseum, Peterburi.

Inglise kunstniku Edward William Cooke'i (1811-1880)
joonistus "Tasso tamm" (1846).
National Maritime Museum, Greenwich, London.

Vahepalana lugege Austraalia poeedi Peter Porteri (1929-2010) luuletust "Tasso's Oak" (Tasso tamm): http://www.poetrylibrary.edu.au/poets/porter-peter/tasso-s-oak-0529025

Praegu pole Tasso tammest järel muud kui jändrik, mida on püütud monumendiks kohandada. Selle uuemaaegsetest kujutustest kunstis on huvitavaim see maal:

USA kunstniku Peter Blume (1906-1992) 
maal "Tasso tamm" (1957-60).
Erakollektsioonis, New York.

Vaata ka: Torquato Tasso (1544-1595)  -
http://skiso-praanik.blogspot.com/2014/12/torquato-tasso-1544-1595.html
Illustratsioonid ja faktid on kokku otsitud internetist.

Torquato Tasso (1544-1595)


Torquato Tasso (11. märts 1544 - 25. aprill 1595) oli 16. saj itaalia poeet, kelle tuntum teos on värsseepos "Vabastatud Jeruusalemm" (1581). Ta on mõjutanud väga paljusid pärast teda elanud luuletajaid ja mõtlejaid, kunsti- ja kultuuriinimesi. Allpool ei tule siiski juttu tema loomingust, vaid teda aastaid vaevanud vaimuhaigusest.

1570ndate aastate keskel ilmnesid tal jälitusmaania tunnused: kahtlused, hirm, et teenrid teda reedavad või mürgitavad, lisandus ka hirm inkvisitsiooni ees. 1577. a juunis tungis ta noaga kallale teenrile, vahistati ja põgenes. Läbi kogu Iaalia suundus ta Sorrentosse oma õe juurde, kuid ei jäänud sinna kauaks. Rändas ringi, pöördus tagasi õukonda, kuid tema 35. sünnipäeval tabas teda taas hullumeelsushoog, Ta ähvardas õukondlasi, võeti kinni, kuid ei pandud enam vangimajja, vaid aheldati Püha Anna vaimuhaiglasse Ferraras.

Eugène Delacroix' (1798-1863) maal
"Torquato Tasso Püha Anna vaimuhaiglas Ferraras" (1839).

St Anna hullumajas viibis Tasso niisiis aastatel 1579-1586. Sealt pääses ta välja 1586. a juulis. Kahtlemata oli vaimuhaigla õhkkond talle raske, kuigi ahelatest pääses ta üsna varsti. Teda kui õukonnale lähedalseisvat isikut püüti kohelda mitte nii karmilt nagu teisi nõdrameelseid. Tal oli muudest haigetest eraldi ruum, kus sõbrad tohtisid teda külastada. Ta võis pidada kirjavahetust ja tegelda loominguga. Ta olevat isegi saanud aeg-ajalt koos usaldatavate saatjatega välismaal käia.

Mõnikord lubati tal käia jalutamas, väidetavalt kohtus ta niisugustel jalutuskäikudel millalgi ka Michel de Montaigne'ga, kes käis Ferraras 1580.  novembris. Oma esseedes on Montaigne maininud suure itaalia poeedi Tasso haletsusväärset olukorda, kuid reisipäevikus ta sellest väidetavast kohtumisest ei kirjutanud.

Prantsuse kunstniku François Richard Fleury' (1777-1852) maal
"Montaigne Tassot kinnipidamiskohas külastamas" (1821).
Lyoni kaunite kunstide muuseum.


1586. a juulis viis üks hea sõber Tasso Mantovasse, kus tal olnuks võimalik rahulikult töötada, kuid Tassot tabas uus hullumeelsushoog. Taas tuli olla vaimuhaiglas, taas vaevas teda jälitusmaania.

Belgia kunstniku Leopold Joseph Flamengi (1831-1911)
maal (Eugène Delacroix järgi) "Torquato Tasso vaimuhaiglas" (1875).

1587. a oktoobris põgenes Tasso ravilast ja suundus esialgu Rooma, seejärel Napolisse, kus leidis peavarju ühes kloostris. Kuid eluvõõrad unistused ning võimetus mõõdukalt ja harmooniliselt elada ei jätnud teda endistviisi rahule.

1594. a novembris kutsus paavst Tassot Rooma, et teda kapitooliumi künkal suure poeedina austada. Rooma jõudes oli Tasso päris haige, kuid tema austamine lükkus edasi kardinal Aldobrandini haiguse tõttu. Vaimust vaevatud Tasso sai aprillis eluaseme Püha Onofrio kloostris Janiculumi mäe nõlval, kus ta arvas olevat kõige tervendavamat õhku.  Kuid oli juba hilja.

Suutmata oma kroonimist suurpoeediks ära oodata, suri Tasso 25. aprillil 51-aastasena. Tema elu viimased 20 aastat olid olnud talle rõhuvad ja laastavad. Väidetavalt suri ta samal päeval, kui paavst saatis talle kloostrisse järele tõlla, mis pidi teda kroonimistseremooniale sõidutama.

Saksa kunstniku Franz Ludwig Cateli (1778-1856)   
maal "Torquato Tasso surm".

Vaimuhaigust, mille all Torquato Tasso kannatas, peavad nüüdispsühhiaatrid bipolaarseks häireks. On arvatud ka, et tegemist oli skisofreeniaga.

Legendid suurest luuletajast kirjeldavad teda hullununa hulkumas Rooma tänavatel ja sageli puhkamas suure tamme all, mida on nimetatud Torquato Tasso tammeks. Aga see on juba mõne tulevase blogipostituse teema, seda enam, et ka selle blogi päisepildil on Torquato Tasso tamm.

Postituse avapildiks olev Torquato Tasso portree on tundmatu kunstniku töö u 1590. 
Illustratsioonid ja faktid on kokku otsitud internetist. 

Vaata ka "Torquato Tasso tamm"  -
http://skiso-praanik.blogspot.com/2014/12/torquato-tasso-tamm.html

Artikkel: "Psüühikahäirega inimesed vajavad julgustust"

Artikkel: "Psüühikahäirega inimesed vajavad julgustust".
Sirje Niitra. Postimees/Tarbija24 9. nov 2014.

http://tarbija24.postimees.ee/2984881/psuuhikahairega-inimesed-vajavad-julgustust

Kuidas motiveerida psüühikahäirega inimest sobivat tööd otsima? Mida peaks teadma ta ise ja mida tööandja? Kuidas toetada psüühikahäirega inimest?

Ja oma eluajal oli vaimuhaige kunstnik vaene...


Vincent van Goghi maal "Vaikelu karikakarde ja moonidega" müüdi USAs New Yorgis Sotheby oksjonil 61,8 miljoni dollari eest

"Van Goghil valmis see maal Prantsusmaal vaid kuid enne ta surma 1890. aastal ning see on üks vähestest maalidest, mida ta oma eluajal müüs. Kunstnik elas siis oma arsti Paul Gachet majas tema hoole all."

Allikas eesti keeles: http://elu24.postimees.ee/2981557/pildid-van-goghi-lillemaali-eest-maksti-61-8-miljonit-dollarit

Allikas inglise keeles: http://www.bbc.com/news/entertainment-arts-29911772

Ja oma eluajal oli vaimuhaige kunstnik vaene...

Vaata ka: Vincent van Gogh (1853-1890)
http://skiso-praanik.blogspot.com/2014/06/vincent-van-gogh-1853-1890.html

Aloïse Corbaz (1886-1964)

Aloïse Corbaz (28. juuni 1886 - 5. aprill 1964) oli šveitsi kunstnik, tuntumaid art brut naiskunstnikke maailmas.

Kui Aloïse oli 11aastane, suri ta ema. Tüdruk unistas saada lauljannaks, kuid hakkas tööle koduõpetajannana Preisimaal keiser Wilhelm II õukonnas. Ta olevat olnud ka keisrisse väga armunud. Kord oli ta keisri peale ägestunud ja seejärel diagnoositi tal 1918. a skisofreenia. Alates 1920. aastast ei pääsenud ta enam vaimuhaiglast välja.

Umbes 1920. a hakkas ta joonistama ja luuletama, kasutades kättejuhtuvaid pakkepaberi- ja papitükikesi. Tema varasemad tööd on hävinud, kuid umbes 1936. a äratas tema looming vaimuhaigla juhataja huvi. Sageli joonistas ta erksavärvilisi pilte armunud paaridest, aga ka ooperite naistegelastest ja ajaloolistest naisisikutest.

1947. a huvitus tema piltidest Jean Dubuffet, tänu kellele jõudis Aloïse Corbazi looming art brut kunstnike kataloogidesse ja kogudesse. Dubuffet uskus, et naine ravib ennast oma piltidega ja muudab sel kombel haiguse kasulikuks. Kunstnik püüdis täis joonistada kogu paberi - see on art brut kunstnikele üsna iseloomulik tühjuse kartmine, nn horror vacui, võib-olla haiguse või kehvade olude tõttu.

Loomingunäiteid internetist, kus Aloïse Corbazi töid palju leidub:








Artiklikogumik "Elu skisofreeniaga"

Artiklikogumik "ELU SKISOFREENIAGA"

Tänavu ülemaailmse vaimse tervise päeva puhul andis Maailma vaimse tervise liit (WMHF) välja artiklikogumiku "Elu skisofreeniaga", mis koondab kümneid skisofreeniateemalisi artikleid, mis on kirjutatud nii teadlaste, arstide ja sotsiaaltöötajate, kui ka skisofreeniaga elavate inimeste endi vaatenurgast.
http://www.epry.ee/assets/Uploads/Klli-2014/Elu-skisofreeniaga-.pdf

Sisukord
EESSÕNA
I OSA: ELU SKISOFREENIAGA
Mis on skisofreenia?
Skisofreenia: Üsna samamoodi, nagu varemgi
Taastumislood
II OSA: TERVISEEDENDUS JA SKISOFREENIA  ENNETAMINE
Terviseedendus ja skisofreenia
Skisofreenia ja sotsiaalne kaasamine
Valitsuse ja ühiskonna  roll  skisofreeniahaigete isikukeskses ravis ja  hoolduses
III OSA: SEKKUMISMEETMED
Varajane sekkumine skisofreeniasse
Psühholoogilised sekkumismeetmed
Arvuti kasutamine ravimitele allumatute vaenulike "häälte" puhul: tõhus lahendusmeetod
Komorbiidsus ja skisofreenia: fakte skisofreeniahaigete füüsilisest tervisest
Hooldajate tähtsus edukas toimetulekus  skisofreeniaga
Faktandmeid hooldajate kohta
IV OSA: TAASTUMINE ON VÕIMALIK
Tee skisofreeniast taastumisele
Tervikliku hoolekande  tähtsus skisofreeniahaigete puhul
V OSA: AEG TEGUTSEDA
Elu skisofreeniaga, kuid tervena: taastumistee  sillutamine
Elu väljaspool skisofreeniat - taastumine on võimalik
Üleskutse tegutsemiseks
VI osa: TÄNUSÕNAD

* * *

Siia kopisin sellest 55leheküljelisest brošüürist Maailma Vaimse Tervise Liidu presidendi prof George N. Christodoulou eessõna, jättes välja selle lõpus olevad tänuavaldused.

EESSÕNA

Elule skisofreeniaga, Maailma Vaimse Tervise Liidu 2014. aasta teemale, on võimalik läheneda mitmest vaatenurgast. Nimetagem neist mõningaid.

Kes elavad koos skisofreeniaga?

Eeskätt on need inimesed, kes selle haiguse all kannatavad. Pole tähtsust, kas nimetame seda haiguseks või häireks, skisofreeniaks või isiksuse terviklikkuse düsfunktsiooniks; kas me nimetame selle haiguse põdejaid patsientideks, vaimse tervise teenuse kasutajateks või tarbijateks. Tähtis on see, et nad kannatavad oma haiguse tõttu, ning meil, kes me sellest pääsenud oleme, on moraalne kohustus olla nendega solidaarsed ja neid aidata. Me ei tohiks unustada kaht asja: esiteks, et abistamist nõuavad meie ühiskondlikud rollid filantroopide, eestkostjate, nõuandjate ja kutseliste abistajatena, ning teiseks, et mitte keegi meist ega meie lähedastest pole vaimse tervise probleemide eest kaitstud. Skisofreeniadiagnoosiga inimesi aidates ja selles valdkonnas ennetustööd, ravi ja uuringuid edendades aitame iseennast.
On inimesi, ka erialainimeste seas, kes usuvad, et skisofreenia avardab inimeseksolemise kogemust ning võib isegi inimeste vaimsuse arenemisele kaasa aidata. Nad usuvad, et selle vaimse häirega inimesed on ajaloo kestel pannud aluse uutele religioonidele ja vaimsetele liikumistele, on leidnud uusi tunnetus- ja tajumisviise maailma mõistmiseks, ning arendanud uudseid filosoofilisi teooriaid. See on tõsi: kindlasti on nad ajaloo kestel selliseid asju teinud, kuid mitte suuremal määral kui selle haiguse või häire all mittekannatanud inimesed. See, mis neid teistest inimestest eristab, on vaimu- ja hingepiin - intensiivne ja pikaajaline, sageli lausa talumatuks muutuv valu. Hingepiinade intensiivsus ja püsivus moodustavad patsiendi enesehävitusliku potentsiaali. Sellele valule lisandub sotsiaalne tõrjutus, mille tekitajateks on skisofreeniahaigete häbimärgistamine ja institutsionaalsed ravimeetodid, mis mitmel pool maailmas seniajani tooni annavad.
Seega moodustavad suurema osa „koos skisofreeniaga elavatest“ inimestest selle diagnoosiga patsiendid.

Kuid on veel teisigi, kes jagavad oma elu skisofreeniaga. Nendeks on hooldajarollis olevad pereliikmed. Ka neil tuleb selle haigusega koos elada, nad tunnevad skisofreeniat ja selle avaldumisvorme hästi, ning enamasti nad teavad, kuidas selle haigusega koos eksisteerida. Pereliikmetelt saadav abi ületab tavaliselt ka parimates haiglates ja kogukonna hooldekeskustes pakutava, eriti perekonnakeskse kultuuriga maades. Ent sellel on oma hind, milleks on skisofreenia mõju pereliikmetele ja hooldajatele. Skisofreenia koorem langeb ka nende õlgadele.

Ka kutselistel tuleb elada koos skisofreeniaga. Mõned meist peavad selle haigusega kokku puutuma kogu oma tööelu kestel. Me tunneme skisofreenia varajasi märke ja sümptomeid, selle mitmekesiseid ja muutlikke kliinilisi avaldumisvorme ning nendest tulenevaid raskusi haiguse tuvastamisel ja diagnoosimisel, haigusega seonduvaid riske ja raskusi, millega patsiendid ja nende pereliikmed kokku puutuvad, skisofreeniahaigete ühiskondlikku stigmatiseerimist, selle all kannatanute inetuid diskrimineerimisjuhtumeid, rehabilitatsiooni ja ühiskonda taaslõimumise raskusi, ning probleeme sobiva ravi leidmisel. Me teame ka seda, et minevikus on skisofreeniahaigeid väga halvasti koheldud ja paljudes maailma riikides on olukord seniajani halb, ning et inimkonna ajaloos on olnud pimedaid aegu, mil selliseid patsiente väärkoheldi ja naeruvääristati. Lisaks sellele on teada, et peaagu kõikjal maailmas on hulgaliselt ka neid patsiente, kes ei saa üldse mingit ravi.

Õnneks jõudsid psühhofarmakoloogid 1950. aastatel uute tõhusate ravimite väljatöötamiseni, ning tasahaaval hakkas arenema kogukonnakeskne vaimse tervise liikumine. Need kaks arengut suurendasid skisofreeniaravi terapeutilist potentsiaali ning andsid tohutu panuse patsientide inimlikumasse kohtlemisse. Võimalikuks sai deinstitutsionaliseerimine (s.t. kroonilised haiged elavad hooldeasutuste asemel kogukonnas), ning paljude patsientide puhul kohaldati tööalast rehabilitatsiooni. Tänapäeval on skisofreeniahaigete ravi isikukesksem, rohkem koostööle keskendunud ja tõhusam. Vaimset tervist, taastumist ja paranemist puudutavate positiivsete kontseptsioonide omaksvõtt ja praktiline kasutamine on avaldanud tugevat mõju nii kutseliste kui
ka laiema avalikkuse tegevusele.

Käesolev artiklikogumik on üheks MVTL poolseks panuseks sellesse töösse.

/Järgnevad rohked tänusõnad projekti toetajatele./

Artiklikogumiku tutvustamisega jätkan tõenäoliselt ka edaspidi, kuid postituse alguses oleva lingi kaudu saab igaüks seda ise lugeda.

Vaata ka:  http://www.epry.ee/elu-skisofreeniaga/

Aleksis Kivi (1834-1872)

10. oktoobril on Soomele kuulsust toonud kirjaniku Aleksis Kivi 180. sünniaastapäev.

Soome rahvakirjaniku elutööd mälestatakse igal aastal Aleksis Kivi päevana ja soome kirjanduse päevana, mis on ühtlasi ka ametlik lipupäev.

Skiso präänikki ei saa Aleksis Kivist vaikides mööda minna. Mõni tsitaat tema vaimuhaiguse kohta Kai Laitineni "Soome kirjanduse ajaloost" (Vagabund, 1994, tlk Piret Saluri):

"Nurmijärve külarätsepa poeg Alexis Stenvall (1834-72), luuletajanimega Aleksis Kivi, pidi läbi tegema pika ja ränga tee. /- - -/ Aastal 1870 nõrgenes Kivi tervis ja järgmisel aastal paigutati ta vaimuhaiglasse, kust ta kevadtalvel 1872 siirdus parandamatu haigena oma venna juurde Tuusulasse. Surm saabus 1872. aasta lõpus ja pärimuse järgi olnud kirjaniku viimased sõnad: "Mina elan, elan."

Aleksis Kivi teoseid: näidend "Kullervo" (ilm 1864), komöödia "Nõmmekingsepad" (1864), näidendid "Kihlus", "Öö ja päev" (1867), "Õlleretk Schleusingenis", "Põgenikud", "Lea (1869), "Leo ja Liina", "Canzio" jt,luulekogu "Kanarbikumaa", romaan "Seitse venda" (1870):

"Hüvitus on tulnud alles järelmaailma vaimustusega. Praegu on "Seitse venda" Soome tuntuim ja armastatuim raamat, mille peeglis näevad ennast tänapäeva soomlasedki ja mille ütlemisi tsiteeritakse kui üldlevinud kõnekäände. Kivi viimasedki sõnad on täide läinud: ta elab oma teostes."

Aleksis Kivi siinne portree on Albert Edelfelti joonistus, Yle arhiivist.

* * *

SYDÄMENI LAULU
(romaanista "7 veljestä")

Tuonen lehto, öinen lehto,
siell' on hieno hietakehto,
sinnepä lapseni saatan.

Siell' on lapsen lysti olla,
Tuonen herran vainiolla
kaitsea Tuonelan karjaa.

Siell' on lapsen lysti olla,
illan tullen tuuditella
helmassa Tuonelan immen.

Onpa kullan lysti olla,
kultakehdoss' kellahdella,
kuullella kehrääjälintuu.

Tuonen viita, rauhan viita!
kaukana on vaino, riita,
kaukana kavala maailma.

MU SÜDAME LAUL
(romaanist "Seitse venda",
tlk Friedebert Tuglas)

Toone mail on metsad kullas,
sääl on kätki mustas mullas.
Sinna mu lapse ma saadan.

Sääl on lapsel lõbus olla,
Toone herra vainudella,
kaitseda Toonela karja.

Sääl on lapsel lõbus olla,
õhtu jõudes õõtsutella,
põlvedel Toonela neitsi.

On mu lapsel lõbus olla,
kullast kätkis kiigutella,
kuulata öösorri laulu.

Toone talus vaikus püha,
sääl on kaugel vaen ja viha,
kaugel maailma kavalus.

Jean Sibelius - Sydämeni laulu:



* * *
Aleksis Kivi haigustest talle pühendatud soomekeelselt koduleheküljelt:

"Kiven sairauksista on esiintynyt monenmoista tulkintaa. Esillä on ollut migreeni, juoppohulluus, hermostollinen heikkous, nälästä johtuneet sairaudet, sukupuolitaudit ja erilaiset mielensairaudet masennuksesta  skitsofreniaan.

Sairauksien diagnoosit ovat nykyään aivan erilaiset kuin Kiven aikaan, joten tutkijatkaan eivät ole päässeet yksimielisyyteen ainakaan loppuaikojen sairauden täsmällisestä määrittelystä. Se kuitenkin tiedetään, että Kivi joutui August Ahlqvistin Seitsemän veljeksen teilauksen jälkeen hoitoon Lapinlahden sairaalaan 1871 ja kirjattiin sieltä ulos kevättalvella 1872 parantumattomasti sairaana, jonka jälkeen kirjailija eli maaliskuusta alkaen elämänsä viimeiset kuukaudet veljensä Albertin hoidokkina Tuusulassa."
http://www.aleksiskivi-kansalliskirjailija.fi/fi/index.php?option=com_content&task=view&id=31&Itemid=41

Selles tekstis on olulisim tõdemus, et haiguste diagnoosid on nüüd teistsugused kui Kivi eluajal ja seetõttu ei ole tema uurijad üksmeelel nende suhtes, eriti tema lõpuaastate haiguse täpses määratluses. Teda on nimetatud muu hulgas erinevate hinge- ja vaimuhaiguste põdejaks alates masendusest ja lõpetades skisofreeniaga.

Vaata ka prof Eino Kauppi käsitlust: "Ylilääkärin muistiinpanot. Aleksis Kiven sairaus A.Th. Sælanin muistiinpanojen valossa."
http://www.aleksiskivi-kansalliskirjailija.fi/fi/index.php?option=com_content&task=view&id=131&Itemid=144

Raadiosaade: Skisofreenia

Raadiosaade: Skisofreenia
http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2361681

Vikerraadio saatesarjas "Huvitaja" rääkisid skisofreeniast ajakirjanik Krista Taim ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.
9. okt 2014.
Saatelõik skisofreeniast algab 06:00 minutil, lõpp 32:00. 

Käsitletakse häbitunnet seoses haigusega, visalt kaduvaid müüte, mis viitavad isoleerimisele ja vägivaldsusele. Põhiliselt räägitakse elust skisofreeniahaigena: haigusnähtudest, ravi kulgemisest; psühhoosist kui episoodist ja skisofreeniast kui kroonilisest haigusest.

Juttu on ka muudest vaimse tervise probleemidest. Saatelõik oli eetris seoses järgmisel päeval, 10. oktoobril, toimunud vaimse tervise messiga.

Artiklid vaimsest tervisest

Artikkel: "Levinumad müüdid skisofreenia kohta"
Postimees/Tervis, 8. okt 2014.
http://tervis.postimees.ee/2946671/levinumad-muudid-skisofreenia-kohta

Sisaldab noorte vaimse tervise portaali peaasi.ee juhi Anna-Kaisa Oidermaa seisukohti.

Sõnum: "Psühhiaatri poole pöördutakse enam kui varem"
Postimees/Tervis, 8. okt 2014.
http://tervis.postimees.ee/2947471/psuhhiaatri-poole-poordutakse-enam-kui-varem

Tsitaat: "Psüühika- või käitumishäire tõttu ambulatoorsel ravil viibinud patsientide arv kasvas mullu  aasta varasemaga võrreldes 6 protsendi võrra.
Psühhiaatriateenuse osutajatelt kogutud statistika näitab, et eelmisel aastal pöördus psühhiaatri poole ambulatoorsele ravile kokku üle 116 600 inimese, neist psüühika- või käitumishäire tõttu üle 102 400. Ülejäänud osutusid terveteks või diagnoositi mõni teine põhidiagnoos, näiteks närvisüsteemihaigus, vahendab meditsiiniuudiste portaal med24.ee.
Uusi psüühika- ja käitumishäireid registreeriti ambulatoorsete psühhiaatri vastuvõttude käigus 27 817 inimesel..."


http://tervis.postimees.ee/2959719/skisofreeniku-pihtimus-kui-ma-olin-kosmonaut

Artikkel: "Müstiline haigus skisofreenia"
Postimees/Tervis, 19. okt 2014.
http://tervis.postimees.ee/2959749/mustiline-haigus-skisofreenia

Üsna pealiskaudne artikkel üritab rääkida skisofreenia põhjustest.

Artikkel: "Skisofreenik: hulluks nimetamine teeb rohkem haiget kui haigus ise"

Artikkel: "Skisofreenik: hulluks nimetamine teeb rohkem haiget kui haigus ise"
Pealinn.ee, 6.okt 2014, Sirje Rattus.
http://www.pealinn.ee/uudised/skisofreenik-hulluks-nimetamine-teeb-rohkem-haiget-kui-haigus-ise-n22801

Tallinna vaimse tervise keskuses kogemusnõustajana töötav skisofreeniat põdev Oliver Kukk räägib oma kogemustest. Artikkel on avaldatud seoses vaimse tervise päevaga 10. oktoobril 2014.

Sama artikkel on lühendatuna ka Postimehes 6. okt 2014:
http://tervis.postimees.ee/2944605/skisofreenik-hulluks-nimetamine-teeb-rohkem-haiget-kui-haigus-ise#comments

Oliver Kuke kohta vaata sellest blogist veel: Artiklid skisofreeniku kogemustest:
http://skiso-praanik.blogspot.com/2014/06/skisofreeniku-kogemused.html

Lisa:
Oliver Kuke kohta ilmus taas üks artikkel: "Skisofreeniku pihtimus: kui ma olin kosmonaut"
Postimees/Tervis, 19. okt 2014, Niina Ratšinskaja.
http://tervis.postimees.ee/2959719/skisofreeniku-pihtimus-kui-ma-olin-kosmonaut

Vaimse tervise messil räägitakse skisofreeniast


Eesti vaimse tervise ja heaolu koalitsioon VATEK korraldab 10. oktoobril 2014 vaimse tervise messi "Eluterve terve elu".

10. oktoober on ülemaailmne vaimse tervise päev. Seekordse messi kaks põhisuunda on "Vaimne tervis ja heaolu" ning "Elu skisofreeniaga".

Vaata siit.
http://vatek.ee/?ai1ec_event=vatek-korraldab-ulemaailmse-vaimse-tervise-paeva-puhul-vaimse-tervise-messi-10-oktoobril-2014-a&instance_id=227
ja siit:
http://vatek.ee/wp-content/uploads/2014/10/VATEK_mess_10.10.14.pdf

Pilt VATEKi messi reklaamplakatilt.

Blogi "Kimmo kertoo"

Blogi "Kimmo kertoo"
http://hermiitti.blogspot.com/

"Blogini pyrkii käsittelemään lähinnä ajankohtaisia aiheita. Olen valmistumatta jäänyt tekniikan ylioppilas ja pidän kokemusasiantuntijaluentoja skitsofreniasta kuntoutumisesta. Kolme kirjaa olen kirjoittanut omakustanteena: Kuntoutujan tie (2010), Hermiitti kertoo (2012) ja Ihmisyyden harmaa alue (elokuu 2014)."

36aastane Kimmo Hoikkala Oulust jagab oma soomekeelses blogis kogemusi skisofreeniaga toimetulekuks. Ta on kirjutanud ka kolm raamatut: "Paraneja tee", "Erak" ja "Inimsuse hall ala"

Blogi sisaldab lisaks psüühikahäiretest kirjutamisele Kimmo vaateid Soome poliitilisele ja majanduselule. Teda huvitavad väga ka vastukajad internetivõrgustikes.

Blogi "Schizophrenia and Art"

Blogi "Schizophrenia and Art"
http://karensearchformeaning.blogspot.com/

Blogi sisaldab huvitavaid pilte, mille autor Karen May Sorensen (Vermont, USA) ütleb enda kohta, et on 44-aastane naine, kes põeb skisofreeniat alates 19. eluaastast. Ta kirjeldab blogis oma tutvustuses ka, kuidas loob oma pilte:

© Karen May Sorensen. "Happy lion", 2011.
"I am a 44 year old woman who has been schizophrenic since the age of 19. I find that making art is the best way to spend the short, precious hours of peak concentration I have in the morning. I have no other job other than being an artist. Because of my illness, I've been unable to do more than one semester of art school, so I consider myself self-taught.  /- - - / I work slowly, due to the fact that my art is so detailed. When I make art after two or three hours I become exhausted and have to stop no matter how much I wish to go on. Art gives me the chance to exercise my mind and push myself to the utmost of my capabilities. Making art is the way I can be the most that I can be."

Piltidele lisaks kirjutab Karen oma mõtetest seoses elu, haiguse ja kunsti ning kunstnikega. Praegu viimane sissekanne on blogisse tehtud 12. veebruaril 2014. Kas neid veel lisandub, seda ei tea, aga senised on huvitavad.

Siin on Kareni blogist tema 2011. a pilt "Õnnelik lõvi".

Link: Schizophrenia Help Guide

Schizophrenia Help Guide
http://www.helpguide.org/topics/schizophrenia.htm

See on skisofreenia kohta käivate ingliskeelsete materjalide kogum Helpguide.org portaalil. Selles on muude hulgas skisofreenia kohta järgmised kirjutised:

Schizophrenia: Signs, Types & Causes
http://www.helpguide.org/mental/schizophrenia_symptom.htm

Schizophrenia Treatment & Recovery
http://www.helpguide.org/mental/schizophrenia_treatment_support.htm

Helping a Person with Schizophrenia
http://www.helpguide.org/mental/schizophrenia_helping_family_member.htm

Portaalist leiab ka selgitusi ja nõuandeid muude vaimse tervisega seotud probleemide, eelkõige psüühikahäirete kohta, samuti juhtnööre tervislikeks eluviisideks jne - ühtekokku üle 300 artikli.

Virginia Woolf (1882-1941)

Virginia Woolf (sünninimi Adeline Virginia Stephen; 25. jaanuar 1882 London - 28. märts 1941) oli briti kirjanik ja feminist, üks tähtsamaid modernistliku romaani esindajaid.

"Virginia Woolfi ema suri 1895 ja 18-aastane poolõde Stella 1897 ning sellest ajast peale kannatas Virginia kogu elu tasakaalutuse ja depressioonihoogude all. Aastal 1891 pandi tema 21-aastane poolõde Laura hullumajja, kus ta oli surmani 1945. Tema isa suri 1904. aastal. Virginia vaimset tasakaalutust süvendas ka tema ja ta 3 aastat vanema õe Vanessa seksuaalne väärkohtlemine 12 ja 14 aastat vanemate poolvendade poolt." - Wikipedia.

Virginia Woolfi vaimset tasakaalutust on kirjeldanud paljud tema elukäigu ja loomingu uurijad. Tema viimne kiri (abikaasale, märtsis 1941):
"Dearest,
 

I feel certain I am going mad again. I feel we can’t go through another of those terrible times. And I shan’t recover this time. I begin to hear voices, and I can’t concentrate. So I am doing what seems the best thing to do. You have given me the greatest possible happiness. You have been in every way all that anyone could be. I don’t think two people could have been happier till this terrible disease came. I can’t fight any longer. I know that I am spoiling your life, that without me you could work. And you will I know. You see I can’t even write this properly. I can’t read. What I want to say is I owe all the happiness of my life to you. You have been entirely patient with me and incredibly good. I want to say that – everybody knows it. If anybody could have saved me it would have been you. Everything has gone from me but the certainty of your goodness. I can’t go on spoiling your life any longer.
 

I don’t think two people could have been happier than we have been."
Allikas http://www.openculture.com/2013/08/virginia-woolfs-handwritten-suicide-note.html

Tsitaate:

"Tajudes seda paratamatult isegi, kandis ta ilu tõrvikuna endaga kõikjal kaasas; tõrvik valgustas silmapilk iga tuba, millesse ta astus; ning ükskõik kuidas ta seda kui tülikat kohustust varjata või vähendada püüdis, oli tema ilu silmanähtav." (“Tuletorni juurde”, 1927.)

"Hoopis parem on vaikus: kohvitass, laud. Hoopis parem on istuda omaette nagu üksik merelind, kes tiibu lehvitab. Las ma istun siin, ümber pelgad asjad, kohvitass, nuga, kahvel, asjad iseeneses, ja olen mina ise. Ärge tulge mind tüütama vihjetega, et on aeg pood kinni panna ja minna. Annaksin meeleldi kogu oma raha, et te mind ei häiriks, vaid laseksite mind üha üksi istuda ja vait olla." (“Lained”, 1931.)

"Kui väsinud olen ma lugudest, kui väsinud olen sõnadest, mis maanduvad ilusti jalgadele! Ja veel, kuidas ma umbusaldan puhtaid elujooniseid, mida visandatakse poolele märkmepaberilehele. Hakkan igatsema mõnd nappi keelt, nagu kasutavad armunud, murtud sõnu, ebaselgeid sõnu nagu jalgade lohin sillutisel. Hakkan otsima joonist, mis oleks paremas kooskõlas nende alanduse ja võidujoovastuse hetkedega, mis aeg-ajalt vääramatult tulevad." ("Lained", 1931.)

"Alles sõnadesse pannes muudan ma selle tervikuks, terviklikkus aga tähendab, et see on kaotanud võime mulle haiget teha; võib-olla seetõttu, et mu valu sellega kaob, panengi ma suure rõõmuga need murtud tükid uuesti kokku. See on võib-olla suurim nauding, mida olen kogenud. See on õndsuse tunne, mis saabub siis, kui ma kirjutades avastan, mis millega kokku kuulub." (“Olemise hetked. Märkmeid möödanikust”)

Fotol on Virginia Woolf 20aastasena.

Blogi "Suicidal No More: Choosing to Live with Schizoaffective Disorder"

Blogi "Suicidal No More: Choosing to Live with Schizoaffective Disorder"
http://www.suicidalnomore.com/

Blogija varjunimega Jen Daisybee Floridast (USA), 30aastane skisofreeniahaige.

Oma põhjalikus blogis jagab ta kogemusi oma haigusest, haiglasolemistest, ravist, igapäevaelust (näiteks, kui raske on mõnikord koristada või kuidas saada hakkama rahapuudusega) ja sellest, kuidas teda toetatakse ja tema toetab teisi oma haigusega hakkama saamiseks.

Tsitaat blogikirjeldusest:
"I continue to write this blog, and write in it more often now than I ever did when I first created it, because this illness still affects every aspect of my life, and because so much stigma enshrouds mental illness that most of our society does not understand it, while people who live with mental illnesses face daily ignorance and discrimination from the world around them. It is my goal with this blog to offer hope to those who come here looking for someone they can relate to, and to offer a window into my mind, which is the only way I know to effectively teach people what a mental illness is like. So that is the point."

Koos kaasautoriga on Jen kirjutanud ka raamatu "Episodes of Schizophrenia" (2013), mille juurde pääseb samuti blogi kaudu.

Kuigi USA skisofreeniahaigete elu, ravivõimalused ja saatus Eesti omadest väga erinevad, on nii selles kui ka varem viidatud blogides mõndagi, mida tasub teada ja mis huvitav on.

Blogi "Bringing along OCD"

Blogi "Bringing along OCD"
http://bringingalongocd.blogspot.com/

Blogija Tina Fariss Barbour elab Virginias (USA). Blogi on muidugi ingliskeelne.

Blogikirjeldusest:
"I am not an expert on OCD, depression, or anxiety. I just know what it’s like to suffer from them. I urge you to seek the help of medical professionals if you suffer symptoms of these conditions.

With this blog, I seek to be open and honest about the effects of OCD on me and on those around me.

I also write about depression and anxiety and how they have been both a part of and separate from my OCD.

I use this blog to consider the questions I ask myself about these disorders I have. I also want to share what I’ve learned along the way.
 

This blog is also where I write about other things going on in my life. I want to show that even though I have mental illnesses, I try to live a full life. OCD, depression, and anxiety do not define me.

I want to provide encouragement and education to others with OCD, depression, anxiety, and other mental health disorders and to their families and friends. I also want to provide education about mental health problems to anyone who wants to learn."


* OCD - Obsessive–compulsive disorder; obsessiiv-kompulsiivne häire on psüühikahäire, mis kuulub ärevushäirete hulka. Selle kohta vaata siit:
http://static.inimene.ee/index.php?disease=o&sisu=disease&did=915

Psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioon RHK-10 järgi

RHK-10 (Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon, 10. versioon, ladina keeles Classificatio internationalis morborum, CIM-10) on rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide, epidemioloogia, sümptomite ja ebanormaalsete leidude ning kaebuste statistilise klassifikatsiooni 10. versioon.

Klassifikatsiooni eesmärk on võimaldada eri riikides eri aegadel kogutud suremuse ja haigestumuse andmete süstemaatilist registreerimist, analüüsimist, interpreteerimist ja võrdlemist.

Hetkel kehtiv klassifikatsioon (10. versioon) on kasutusel alates 1992. aastast.

Selles on: Ptk. V - Psüühika- ja käitumishäired (F00-F99), milles on klassifitseeritud psüühilise talitluse häired.

Mõiste "häire" on kasutusele võetud selleks, et vältida mõisteid "haigus" või "tõbi". Loobumine psüühilise haiguse mõiste kasutamisest tähendab seda, et on loobutud nosoloogilisest printsiibist, kuna teadmiste tase ei võimalda üheselt määratleda psüühikahäirete bioloogilist põhjust.

Aastal 2008 nenditi, et ei ole ühtegi psüühikahäiret, mille etioloogia ja patogenees oleks üheselt välja selgitatud.

Kui mõnede psüühikahäirete tekkepõhjus on selge (narkomaania, traumajärgse ajukahjustuse sündroom), siis nende häirete arengu seaduspärasused on selgusetud: miks erinevatel inimestel esinevad erinevad võõrutusseisundi nähud - osadel hallutsinoos, osadel deliirium; miks peatrauma järgselt osadel inimestel areneb dementsus, osadel mäluhäired, osadel peavalu, osadel isiksushäire jne?

Osade psüühikahäirete puhul on selgusetud nii tekkepõhjused kui ka arengu seaduspärasused. Siia alla kuulub üks tõsisemaid psüühikahäireid - skisofreenia.

Klassifikatsioon:

    F00 - F09 Orgaanilised - kaasaarvatud sümptomaatilised - psüühikahäired.
    F10 - F19 Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika - ja käitumishäired.
    F20 - F29 Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired.
    F30 - F39 Meeleoluhäired.
    F40 - F49 Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired.
    F50 - F59 Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja füüsiliste ehk somaatiliste teguritega seotud käitumissündroomid.
    F60 - F69 Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired.
    F70 - F79 Vaimne alaareng.
    F80 - F89 Psühholoogilise arengu häired ehk psüühilise arengu spetsiifilised häired.
        F81 Õpivilumuste spetsiifilised häired
    F90 - F98 Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired
    F99 Täpsustamata psüühikahäire

Allikas: Wikipedia, mis omakorda on kasutanud allikana: Psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioon RHK-10. Tartu Ülikool, 1995.

Artikkel: "Lastel diagnoositakse aina enam psüühikahäireid"

"Lastel diagnoositakse aina enam psüühikahäireid"
Liis Velsker. Postimehe portaal TERVIS, 9. sept 2014.
http://tervis.postimees.ee/2914087/lastel-diagnoositakse-aina-enam-psuuhikahaireid

Sissejuhatus:
"Kui aastaid vähenes lastel ja noorukitel psüühika- ja käitumishäiretesse haigestumine, siis nüüd on see pärast järjepidevat langust hakanud Eestis taas tõusma. «Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020» täitmise aruanne annab häirekella, et kuni 19-aastaste puhul on märgata psüühika- ja käitumishäirete esmashaigestumuskordaja kasvu."

Karje ja melanhoolia

Edvard Munch (12. detsember 1863 - 23. jaanuar 1944) oli norra kunstnik, keda peetakse ekspressionismi rajajaks maalikunstis. Talle oli muuseas omane, et ta tegi ühel ja samal teemal mitu pildiversiooni eri tehnikates.
- - -
1891. aastal valmisid esimesed eskiisid kuulsast maalist "Karje", mis on üsna ilmselt äärmuslik näide Munchi fantastilistest nägemustest ning võib-olla ka pingelisest psüühilisest seisundist.  /- - -/  "Karje" valmis väidetavalt lõplikult 1893. aastal.

“I was walking along the road with two friends.
The sun was setting.
I felt a breath of melancholy -
Suddenly the sky turned blood-red.
I stopped, and leaned against the railing, deathly tired -
looking out across the flaming clouds that hung like blood and a sword
over the blue-black fjord and town
My friends walked on – I stood there, trembling with fear.
And I sensed a great, infinite scream pass through nature.”

– Edvard Munch, written in his journal in 1892

- - -
Maalil „Melanhoolia. Laura” (1899) kujutas ta õhtupäikeses lõõmavat tuba, kuid aknast paistab rahulik ja jahe maastik. Seega on oletatud, et värvimäng toas väljendab kunstniku vaimuhaige õe Laura rahutust. Laura suri 1923. a.


Sellele maalile olid eelnenud mitmed muud Munchi melanhooliakujutised, mille tegelasteks olid tema õde ja sõber.

Edvard Munch
"Melanhoolia"
(aastaarvu ei tea)

Edvard Munch
"Melanhoolia" 
 (1894)

Edvard Munch
"Melanhoolia" 
 (1892-1893)

Melanhooliat on peetud üheks depressioonitüübiks. Seega püüdis Munch oma maalidega süvitsi tungida depressiooni olemusse.

Friedrich Hölderlin (1770-1843)

Johann Christian Friedrich Hölderlin (20. märts 1770 - 7. juuni 1843) oli saksa luuletaja, üks tähtsamaid saksa lüürikuid, stiililt kuskil romantismi ja klassitsismi vahel.

"Friedrich Hölderlin oli kodanliste mõõdupuude järele vana, kui kustutati ametlikkudest nimestikkudest, kuid ta teadlik elu oli lõpnud nooruses, ja Diotima nägemus määras ta haige hiliselu ebamääraste unistuste suuna." (Ants Oras  artiklis "John Keats", Olion nr. 7/1930).

Diotima Mantineast oli naisfilosoof ja preestrinna, kel oli oluline osa Platoni "Sümpoosionis" (e. k "Pidusöök"), platoonilise armastuse ideede kandja. Pole kindel, kas ta oli ajalooline isik või sündis vaid Platoni kujutluses - keegi peale Platoni pole teda maininud. Kuna aga Platon nimetas oma dialoogide tegelasi antiikse Ateena elanike järgi, siis arvatakse üldiselt, et Diotima oli ka tegelikult olemas.

Diotima nime tähendus on "Zeusi poolt austatud". Mantinea oli vana-Kreeka linn, Peloponnesose sõjast tuntuks saanud. Diotima nime on palju kasutatud mitmesuguste filosoofia- ja kunstialaste projektide, ajakirjade, kirjandusteoste jne pealkirjades.

Hölderlin andis oma luules Diotima nime oma armastatule Susette Borkenstein Gontardile, oma tööandja naisele, kes inspireeris teda kirjutama tema peateost "Hyperioni" (1797, 1799), mille nimitegelane kirjutab kirju sõpradele Bellarminile ja Diotimale.

DIOTIMA
Friedrich Hölderlin

Jääd piinas tummaks, sest nad ei mõista sind,
sa püha elu! Vaikid, pilk aina maas,
sest ah, sa päikselisel päeval
asjatult omasid leida püüad,

noid kuninglikke, kes nagu vennad ju,
kui ladvad hiie, sihvakad, seltsivad,
kord armastusest, selgest taevast
ainiti kaarduvast tundsid rõõmu

ja päevist algseist kaikvel neil oli rind;
neid tänulikke, nendest ma laulan, kes
ka surmavalda rõõmu kandsid,
vabad ja kütketud, taeva lapsed,

õrnsuured hinged, keda nüüd eal ei lee;
ja leinab neid, nii kaua ju kestnud on
too leina-aasta, saatjaks aina
meenutus tähtedelt, hing veel ikka

ja leinal sellel ei ole raugemust.
Kuid aeg teeb terveks, taevastel on nüüd jõud,
nad kiired on. Kas ei saa loodus
taas endist õigust, rõõmutoovat?

Veel enne kui, oo Arm, meie küngas vaob,
see täitub ning, Diotima, meid ootab päev,
mis sulle sarnasena sindki
taevaste, heeroste hulgas mainib.
/Vikerkaar 5/2007, saksa keelest tõlkinud Ilmar Vene./

Hölderlini eluloost ja loomingust ei hakka ma siin pikalt kirjutama, peatun vaid tema haigusel. 31-aastaselt tabas väga andekat ja enamasti melanhoolset, unistavat ja tundlikku Hölderlini ravimatu haigus, millega võideldes ja millele alludes elas ta oma pika, 73 aastat kestnud elu üksildasena Tübingenis suguvõsalossis. Ka tema varasemas loomingus oli ilmnenud vaimuhaiguse kartust ja ta ei eksinud - tema haiguse nimeks oli skisofreenia.

Hölderlin oli loomult väga tõsine, ei mõistnud nalja, pidas väga oluliseks sõprust ja truudust armastuses.Tema teoste tegelased on tema fantaasias sündinud taktitundelised ja kaunid inimesed, kelles väljenduvad luuletaja enda tunded. Väidetavalt on skisofreenikutel raske tunda end tasakaalukatena inimeste maailmas, üksnes looduse ilus peituv harmoonia rahustab neid. Võib-olla just seetõttu sobis Hölderlinile panteism, mis võimaldas tal vabaneda tegelikkusest ja armastada kõike seda, mida ta veel oli suuteline armastama.
/Tekst on koostatud internetimaterjalide põhjal./

* * *
Tartu Ülikooli maailmakirjanduse prof Jüri Talvet on võrrelnud Hölderlini ja Juhan Liivi vaimuhaigust: "Liivi vaimupimedus ei olnud kunagi nii täielik kui saksa vararomantikul Hölderlinil, kes saatis oma elu viimased nelikümmend aastat mööda, varasele loomingule midagi lisamata." (Monograafia "Juhan Liivi luule", 2012.)

Link: Schizophrenia News (MNT)

Skisofreeniauudiseid maailmast inglise keeles:
Schizophrenia News from Medical News Today
http://www.medicalnewstoday.com/categories/schizophrenia

The latest Schizophrenia News articles published daily. Includes news on schizophrenia - a type of psychosis, characterized by abnormalities in perception, content of thought, and thought processes (hallucinations and delusions) and with extensive withdrawal of interest from other people and the outside world.

Medical News Today  (MNT) on uudisteportaal, mis tegutseb 2003. aastast ja sisaldab üle 238 600 artikli kõikvõimalikel meditsiiniteemadel. Enamasti on need teadussõnumid.
http://www.medicalnewstoday.com/

Ütles...

"Writing is a socially acceptable form of schizophrenia."
"Kirjutamine on skisofreenia sotsiaalselt aktsepteeritud vorm."
-
E. L. Doctorow (Edgar Lawrence Doctorow, sünd 1931), USA kirjanik.

Raamat: "Kuidas jagu saada depressioonist"

Selles blogis ei kirjuta ma kuigi palju depressioonist, küll aga olen tähele pannud, et see teema paljudes otsisõnades figureerib. Võib-olla on otsijatele kasulik järgmine link:

Dr John Prestoni raamat "Kuidas jagu saada depressioonist" - terve tekst.
http://raulpage.org/depress/

Sisaldab põhjalikku selgitust, mis on depressioon, ja annab nõuandeid, mida saab depressiooni alistamiseks teha.

Psühhiaater Andres Lehtmets ütleb saatesõnas: "Arvatakse, et ligi 60-70% täiskasvanud elanikkonnast kogeb mõnel eluetapil depressiooni või ängistust, mis on piisavalt tugev, et häirida igapäevaelu.
Kuigi kurbus on igapäevaelus sama loomulik kui rõõm või viha, on kestev ja kurnav masendus seisund, kus vajatakse abi. Käesolev raamat püüab anda nõu ja toetust neile, keda vaevab masendus. Ja neile, kes püüavad aidata ning mõista selle all kannatavat kaaslast, sõpra, lähedast."

Anthony Hopkins häältest peas


1993. a ütles kuulus filminäitleja Anthony Hopkins (sünd 31. dets 1937),et on lapsest saadik oma peas "hääli" kuulnud. Ta seostas seda kindlustunde puudumisega lapseeas.

---

"In 1993, in an interview in the News of the World, the Hollywood actor Anthony Hopkins made a remarkable admission, he claimed he heard strange voices in his head,

    "I’ve always had a little voice in my head, particularly when I was younger and less assured", he said.  "While onstage, during classical theatre the voice would suddenly say, "Oh, you think you can do Shakespeare, do you?" and he added; "Recently, I was being interviewed on television and the voice inside my head said to me, "Who the hell do you think you are. You’re just an actor, what the hell do you know about anything".

Anthony Hopkins locates the root of his voice hearing experience in the insecurity he felt as a child, he says:

    "I’ve always had a little voice in my head pulling me down, particularly when I was younger and less grounded…My school days were not always happy and I wanted to get away from Wales and be someone else. I was stupid at school, I just didn’t know what was going on. I thought I was on Mars, I didn’t know what they were talking about."

Many voice hearers share this description of the trigger for the voice experience and a recent survey showed that Hopkins is by no means alone. Social circumstances are related to the onset of the voices and examples of this include unbearable living situations, recent or childhood traumas, conflicts between the ideal and reality of people’s lives and the person’s overall emotional development.
"

Allikas: http://www.intervoiceonline.org/2463/voices/famous-people/anthony-hopkins.html#comments

Ütles...

"If you talk to God, you are praying; If God talks to you, you have schizophrenia."
"Kui räägid Jumalaga, siis palvetad. Kui Jumal räägib sinuga, siis on sul skisofreenia."
-
Thomas Stephen Szasz (1920-2012), USA psühhiaater.

Film: "Ärkamised"

Väidetavalt depressiooni tõttu enesetapu teinud andekas ja mitmekülgne näitleja Robin Williams (21. juuli 1951 - 11. august 2014) mängis 1990. a filmis "Ärkamised" ("Awakenings") psühhiaatrit ja neuroloogi dr Malcolm Sayerit.

"Ärkamised" on USA naisrežissööri Penny Marshalli film, mis põhineb neuroloogi, professor Oliver Sacksi kogemustel lootusetult haigete ravis 1960ndate aastate teisel poolel. Raamatuna on "Ärkamised" saanud väga populaarseks, andes ülevaate, kuidas pikki aastaid peaaegu täielikus liikumatuses  veetnud patsiendid Parkinsoni tõve arstimiseks leiutatud ravimi L-dopa mõjul "ärkavad", taas ilmneb nende inimlikkus, kuni...

Filmis saab dr Sayersi esimeseks patsiendiks ligi 40 aastat koomataolises unes viibinud Leonard Lowe (Robert De Niro). Lapsepõlvest saadik haige Leonardi "ärkamine" on mõjus ja liigutav.

Robin Williamsi ja Robert de Niro mäng selles filmis on väga meisterlik ja varjunditerohke, aga vaatajailt pisaraid välja kiskuv. Film kandideeris ka Oscarile.


EDIT:
Oliver Sacksi järelehüüe Robin Williamsile: "The man who could be anyone", The New Yorker 18. aug 2014:
http://www.newyorker.com/culture/culture-desk/man-anyone 

Tsitaate:
"One of the most amazing experiences of my life was working with Robin Williams, watching him become me, in the filming of my book “Awakenings,” in 1989. The patients whose experiences I had recounted in the book—some of them were still alive then—loved him, too. Over the next twenty-five years, Robin and I became good friends, and I grew to appreciate—no less than the brilliance of his wit and his sudden, explosive improvisations—his wide reading, the depth of his intelligence, and his humane concerns." 

"We would chat about neurology and biology, literature, history, biographies—he was startlingly well informed on pretty much everything under the sun, and this was a very different Robin—thoughtful, relaxed, not onstage, not “on.”" 

 "For me, more than anyone I have ever known, Robin, too, was that adorable genius. It is infinitely sad that this unique human being, who gave so much and so fully of himself to all of us, should have taken his own life."

Ütles...

"Schizophrenia cannot be understood without understanding despair."
"Skisofreeniat ei mõisteta ilma meeleheidet mõistmata." -

 Ronald David Laing (1927-1989), šoti psühhiaater.

Aeg-ajalt panen siia mõne skisofreeniaga seotud väljaütlemise, sisuliselt aforismi, mida siin blogis skiforismiks nimetan.

Blogi "Overcoming Schizophrenia"

Blogi "Overcoming Schizophrenia"
http://overcomingschizophrenia.blogspot.com/

Noor advokaat ja blogija Ashley Smith elab USA-s Atlantas (Georgia) ning kirjutab blogiprofiilis enesetutvustuseks, et on skisofreeniast jagu saanud ja usub, et seda suudavad ka teised. Tema blogi ongi skisofreenia võitmisest ja Ashley tegevusest oma olukorra parendamisel.

Ashley on oma blogi põhjal kokku pannud ka raamatu "What's on My Mind?". Lisaks blogile on ta oma kogemusi võitlusest haigusega jaganud ka paljudes intervjuudes, millele on lingid tema blogis.

Link: peaasi.ee - noorte vaimse tervise portaal


Siinsed tsitaadid on võetud nimetatud portaalist. Ehk on neist kellelegi kasu peaasi.ee juurde jõudmisel ja vajalike nõuannete saamisel.

"“Peaasi.ee – Eesti noorte vaimse tervise alane e-nõustamine, veebiplatvorm ja e-lahendused” on MTÜ Peaasjad poolt läbiviidav projekt (aastatel 2014-2015), mille käigus arendame Peaasi.ee lehel e-nõustamisteenust ning olulist teavet vaimse tervise ja selle probleemide kohta, lisaks loome infotehnoloogilisi eneseabivahendeid ja kognitsiooni parandamise võimalusi. Projekti võrgustikutöösse kaasame noori ja nendega töötavaid spetsialiste ning vaimse tervise spetsialiste.
Projekti rahastatakse Norra toetustest 2009-2014 Rahvatervise programmi raames. Eestis on Rahvatervise programmi koordinaator Sotsiaalministeerium."


Peaasi.ee meeskond kirjeldab oma kavatsusi nii:
"Teabe levitamine nii vaimse tervise kui selle häirete kohta: 
  •     otse noortele inimestele läbi veebikeskkonna ja meedia
  •     noorte inimeste vanematele, sõpradele ja sugulastele läbi veebikeskkonna ja meedia
  •     noortega tegelevatele spetsialistidele hõlbustamaks häirivate nähtuste äratundmist, nendele tähenduse andmist ja vajaliku abi järele küsimist.
Paremate võimaluste loomine võimalikult kiire abi saamiseks:
  •     Loome kergesti ligipääsetava ja professionaalse veebipõhise keskkonna, kus jagame kiiret ja ajakohast infot abi saamise võimaluste kohta.
Mida me tahame saavutada?
Soovime, et noor inimene saaks ennast häirivate psüühika probleemide puhul võimalikult vara abi – see parandab oluliselt prognoosi, abi tulemuslikkust ja aitab ära hoida elukestvate haiguste väljakujunemist.
Soovime, et väheneks häbimärgistamine, stigmatiseerimine. Vaimse tervisega on probleeme väga paljudel inimestel elu jooksul. Näiteks on mõned uuringud leidnud, et depressioon tabab umbes 20% inimestest – see on ju iga viies. Kokku kogevad erinevaid psüühikat häirivaid seisundeid elu kestel ligikaudu pooled inimestest. Mitmed psüühikahäired põhjustavad maailmas enam töövõimekaotust kui sõda.
Häiretesse suhtutakse erinevates kultuurides eri moodi. Mõnes maailma paigas peetakse täiesti tavaliseks, et keegi käitub aegajalt veidi ebatavaliselt. Miks siis ka meil ei võiks nii olla?"


Selgitatakse, mis on depressioon, ärevushäired, bipolaarne meeleoluhäire, söömishäired, psühhoos ja skisofreenia, aktiivsus- ja tähelepanuhäire, enesevigastamise- ja enesetapumõtted ning kuidas aju töötab.

Portaal sisaldab võimalust küsida abi nõustajalt, tutvustab mitmesuguseid teraapiaid. On ka kultuuriuudiseid. Siinkirjutajale pakkus suuremat huvi rubriik "Eneseabi, lisalugemist" kirjanduse loetelu http://peaasi.ee/kysi-noustajalt/1309-2/

Pilt: Fragment portaali avalehelt.

Artikkel: psühhootiliste häirete all kannatajad Eestis

"Psühhootiliste häirete all kannatab Eestis 10 000-20 000 inimest"
Bianca Mikovitš, Maaleht 22. mail 2014.
http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/eestiuudised/psuhhootiliste-hairete-all-kannatab-eestis-10-00020-000-inimest.d?id=68724517

Tsitaate:
""Kui inimese elu on häiritud, tuleks abi otsida," ütleb kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.
Selles, et keegi kuuleb hääli, mida teised ei kuule, pole tema jaoks midagi üllatavat - igal aastal jõuab Eestis arstide juurde 600 esmase psühhoosijuhtumiga inimest, kelle kontakt reaalsusega on kadunud või tugevalt häiritud.
Psühhootiliste häirete all kannatab 10 000-20 000 inimest ning psüühikahäireid on elu jooksul neljal inimesel kümnest. Paljud neist jõuavad arsti juurde alles siis, kui seisund on väga halb.
"Kahjuks on tegu häbimärgistatud valdkonnaga, mille kohta liigub mitmesuguseid müüte,” märgib Oidermaa, kes koos kolleegidega hoiab üleval veebikülge Peaasi.ee, mis on mõeldud noorte vaimse tervise kaitsmiseks ja ühiskonna teadlikkuse suurendamiseks.
Tõuge e-nõustamise käimapanekuks tuli tõsiasjast, et abini jõutakse liiga hilja."

---
""Mure ja väike paranoilisus on meis kõigis olemas, aga rusikareegel on kõigi psüühikahäirete puhul, et kui need mõjutavad ja häirivad elu, siis tuleb midagi ette võtta," sõnab Oidermaa."

---
"Psühhoos võib vallanduda eri tegurite koosmõjul ning haigushoogude kordumisel süveneda skisofreeniaks. Mida teha, et end sellest päästa?
"Kõlab ehk väga tavaliselt, aga vaimset tervist aitavad hoida tervislik eluviis, õige toitumine, liikumine värskes õhus, piisav unerütm ja mõnuainetest hoidumine," räägib Oidermaa.
"Kui on aga näha, et tasakaalu on keeruline säilitada, stressiga raske toime tulla, siis tuleks õppida, kuidas pingeliste olukordadega paremini hakkama saada.""

Skisofreeniast Luule Viilma "Ellujäämise õpetuses"

Teksti allikas: Luule Viilma "Ellujäämise Õpetus"
http://www.luuleviilma.ee/index.php?id=7559

See inimene oli skisofreenik.

Millest tekib skisofreenilisus? Sellest, et inimene elab teiste illusioonidest. Kõigepealt oma vanemate, kasvatajate illusioonidest. Üks ootab temalt ühte, teine loodab teist, kolmas unistab kolmandast, neljas igatseb neljandat. Mida rohkem ta püüab, uskudes end suutvat, seda kindlamalt haigestub ta skisofreeniasse, mille puhul tunded, mõtted, sõnad ja teod võnguvad eri lainepikkustel ja ei sünkroniseeru tervikuks. Miks on see nii? Sest need pole tema tunded, mõtted, sõnad ja teod. Need on teiste omad. Samamoodi kui need inimesed ei sobi omavahel, ei võta üksteist omaks, on üksteisega vaenujalal, on ka skisofreenikul kõik peas sassis ja ta ei saa oma eluga ise hakkama. Ta tahab meeldida kõigile, aga ei saa hakkama iseendaga ja hakkab ennast seetõttu kartma.

Skisofreenia tüüp sõltub sellest, kuidas vanemad on realiseerinud oma hea ja parima tahtmist.

I. Ühed püüavad head saavutada heaga. See tähendab, et last kasvatatakse ainult heaga. Halb hoitakse lapsest eemal. Head idealiseeritakse ja lapsele maalitakse pilt elust kui imeilusast muinasjutust tingimusel, et ta on hea laps. Hea laps kuulab sõna, hoiab puhtust ja korda, sööb ja magab, nagu vanemad käsivad, õpib ja saab targaks, tubliks, kuulsaks, austusväärseks, rikkaks, ideaalseks ning vanemad saavad olla tema üle uhked. Lapse veenmine ja tema vaimne manipuleerimine viivad sihile, kui vanemad on lapsele tähtsamad kui tema ise.

Vanemad on lapsele temast endast tähtsamad juhul, kui lapsel oli eelmises elus vaeslapse raske elu. Selline laps on sõnakuulelik kohe, kui talle öelda, et kui ta nii ei tee, nagu emme tahab, siis teeb ta emmele haiget. Või et emme jääb haigeks. Või emme sureb ära. Lapsel on juba sellestki kabuhirm, mis iseenesest ajab hulluks, ja ta teeb kõik, mis emme tahab. Vanemad, kes nii käituvad, ei oska aimatagi, et nad hävitavad lapse vaimset tervist. Eelmises elus oli ta vanemate füüsiline ohver, selles elus saab temast vaimne ohver.

Ainult heaga last kasvatavate vanemate hulk kasvab korrelatsioonis majandusliku heaolu kasvuga.

II. Teised püüavad head saavutada halvaga. See tähendab, et last kasvatatakse halba hävitades. Kõike halba võrreldakse heaga. Hea tuuakse eeskujuks, aga halb tehakse häbiks. Hoolsad vanemad ei jäta lapse ühtegi halba iseloomujoont või eksimust märkamata. Pidev moraalitsemine, kritiseerimine, hirmutamine ja ähvardamine: kui sa halb oled, siis sinuga juhtub seesama, mis selle halvaga seal juhtus. Lapsele luuakse õuduste maailm, mis peaks lapse heaks hirmutama.

Halvale püütakse jõuga vastu seista. Kui inimene on pidanud mitu elu järjest ennast teiste tahte alla painutama, siis ta kardab seda järjest rohkem ja tõmbab ka rohkem ligi. Hirm sunnib olema selline, kui teised tahavad, aga kogedes, et teised ei ole ikka rahul, hirmud suurenevad. Hirm, et mind sellisena, kui ma olen, nagunii ei armastata, tekitabki õuduste maailma. Vaim lahkub sealt, et mitte hävineda.

III. Kolmandad püüavad saavutada head nii hea kui halvaga. Lapse mina arvestamata, tema vajaduste vastu huvi tundmata kord meelitades, kord ähvardades muudetakse last kord niisuguseks, kord naasuguseks. Pärast süüdistatakse last, et ta on äraarvamatu. Kui üks vanem lapse hinge niimoodi murrab, siis laps vähemasti teab, mismoodi hetkel selle vanema meele järgi olla. Aga kui kaks vanemat lapse hinge vägistavad, siis kistakse teda vahel pooleks, kord pigistatakse nagu tangide vahele. Või kääride vahele, et kumbki vanem saaks lapsest selle osa omale, mis talle meeldib.

Esimesi on ravimitega peaaegu võimatu ravida, sest nad on haigushoo ajal taevases täiuslikkuses ja nad peavad oma haigust õnneks, mis võimaldab neil lahkuda murede maalt. Nad ei saa aru, miks peaks ravimite vabatahtliku neelamisega ütlema lahti sellest heast. Kui skisofreenik ütleb Mina, siis ta mõtleb selle all tõelist iseennast, mitte nii nagu teised inimesed, kes peavad iseennast kehaks. Skisofreenik ei tea, et ta põgeneb keha eest sinna, kus on tõeliselt hea.

Ükski hirmude eest põgeneja ei mäleta, mille ta maha unustas. Seepärast on tal maisest maailmast ükskõik. Kui maine maailm püüab teda oma tahtmiste järgi ümber teha, siis ta läheb agressiivseks.

Teisi on ravimitega kergem ravida, sest nad on haigushoo ajal põrgulikus piinas. Kartes uut haigushoogu, on nad väga täpsed ravimivõtjad. Isegi mõtteravi on neile vastuvõetav. Nad ainult ei usu, et ilma ravimiteta võiks terveks saada. Kui vanemad oma veast aru saaksid ja iseennast mõttetööga aidates oma last toetaksid, siis lapsel oleks võimalus terveks saada. Vanemas eas skisofreeniasse haigestunud inimene vajab abikaasa või lähedase inimese vaimset toetust. Põikpäise kaasa kõrval elades pole võimalik terveneda.

Esimesed on liigse materialismi ja ateismi käest põgenejad, teised on liigse idealismi ja religiooni käest põgenejad. Mõlemad on hirmude pärast liialdajad. Üks põgeneb liialt taevasse, teine liialt maasse. Esimene võtab meeleparanduse põhimõtteid paremini vastu, teine võib meeleparandust täielikult eitada.

Kolmandaid on kõige rohkem ja neid on ka kõige raskem aidata, sest nad ei võta abi vastu. Kui õpetad talle ühtmoodi, siis tal on vastuväide. Kui õpetad teistmoodi, siis tal on vastupidine vastuväide. Tema enesekaitse reageerib niimoodi. Ta on harjunud, et teda on sündimisest saadik väänatud, aga rohkem ta ei lase seda teha. Sellises vaimses seisundis inimesele ei tohi anda võimalust ise valida, sest ta ei oska valida. Ta hakkaks kahe võimaluse vahel rabelema.

Üht põhimõtet jälgides ja ise endasse uskudes saab igat takistust arukalt vabastada, kuni haige hakkab endasse uskuma. Sellised haiged on superõpetajad. Kui keegi on jõudnud nii kaugele, et skisofreenikust pereliige on terve, siis on kindlasti kõik teisedki tasakaalukad. Nad oskavad suhelda iseenda ja teistega, mistõttu haige inimese vaim ei pea enam kodust ära jooksma.

Miks ma räägin sugueluga seotud peatükis skisofreeniast? Sellepärast, et pea on soorolliga rohkem seotud, kui me arvame. Kui inimesele on aastatuhandeid pähe taotud, et ta on suguelu elamise pärast patune, siis ta tahab ainult hea olla ja ainult head teha. Kõike seda ei saa ilma eelnevalt head saamata. Kõige selle hea kogunemine kasvab hullumeelsuseks, mille üleminekuetapp on skisofreenia. Skisofreeniahaigetel on alati soolisusega seotud probleemid.

Richard Dadd (1817-1886)

Rohkesti haldjaid ja muid üleloomulikke olevusi maalinud inglise kunstnik Richard Dadd (1. aug 1817 - 7. jaan 1886) lõi enamiku oma teoseid vaimuhaiglas.

Joonistanud oli ta varasest lapseeast, 20aastaselt asus õppima kuninglikus kunstiakadeemias, mille lõpetas suurepäraste tulemustega.

1842. a osales ta joonistajana ekspeditsioonil Euroopast (Kreekast) Türgimaale, Süüriasse, Jordaaniasse ja Egiptusesse. Sama aasta detsembris paadiretkel Niilusel Dadd hullus, muutus vägivaldseks ja uskus, et on langenud Osirise mõju alla. Alguses arvati, et ta sai päikesepiste, kuid ekspeditsioonilt naasnuna sai ta 1843. a kevadel diagnoosiks vaimuhaiguse.

Sama aasta augustis tappis ta noaga oma isa, keda pidas Saatana võimu alla langenuks.  Et ära hoida tema vägivalda teiste kallal mõisteti ta Bethlemi vaimuhaigla kriminaalide osakonda.

Bethlemis (Bedlemis) ja hiljem Broadmoori vaimuhaiglas jätkas paranoiliseks skisofreenikuks tunnistatud Richard Dadd maalimist. Tema kuulsaim teos on aastatel 1855-1864 maalitud "The Fairy Feller's Master-Stroke":


Palju on tema loomingus lisaks haldjamaalidele ka mitmesuguseid idamaiseid stseene ja kirjandusteoste illustratsioone. Enamasti on maalid täis rohkeid pisidetaile, mis teeb nende vaatamise keeruliseks, kuid huvitavaks.

"The Halt in the Desert" valmis Richard Daddil umbes 1845. a, kuid taasavastati alles 1987. a:


Richard Dadd "Hamlet and his Mother", u 1846:


Richard Dadd "The Flight out of Egypt", u 1849:


Daddi isik ja tema looming on innustanud mitmeid muusikuid ja kirjanikke. Juba nimetatud peateos inspireeris briti ansamblit Queen looma samanimelist laulu.

Richard Daddi maali "Fairy Feller's Master-Stroke" ainetel tehtud samanimeline ansambel Queeni laul (sõnad ja muusika Freddie Mercury):

 

Terry Pratchett, Angela Carter, Charles Dickens jt kirjutasid Daddi loomingu ainetel jutustusi ja romaane ning andsid oma tegelastele temaga seotud nimesid.

Postituse avafotol on Richard Dadd umbes 1854-1858. a maalimas haldjamaali Oberonist ja Titaniast.
Pildid vabakasutuses internetis.