'

Kui olete kuskilt lugenud midagi huvitavat vaimse tervise ja skisofreenia kohta ning arvate, et teie loetust võiks selles blogis kirjutada, siis andke, palun, kommentaarides teada. Samuti siis, kui soovite, et teie vastavateemalist blogi või mõnda blogipostitust tutvustaksin.

Aloïse Corbaz (1886-1964)

Aloïse Corbaz (28. juuni 1886 - 5. aprill 1964) oli šveitsi kunstnik, tuntumaid art brut naiskunstnikke maailmas.

Kui Aloïse oli 11aastane, suri ta ema. Tüdruk unistas saada lauljannaks, kuid hakkas tööle koduõpetajannana Preisimaal keiser Wilhelm II õukonnas. Ta olevat olnud ka keisrisse väga armunud. Kord oli ta keisri peale ägestunud ja seejärel diagnoositi tal 1918. a skisofreenia. Alates 1920. aastast ei pääsenud ta enam vaimuhaiglast välja.

Umbes 1920. a hakkas ta joonistama ja luuletama, kasutades kättejuhtuvaid pakkepaberi- ja papitükikesi. Tema varasemad tööd on hävinud, kuid umbes 1936. a äratas tema looming vaimuhaigla juhataja huvi. Sageli joonistas ta erksavärvilisi pilte armunud paaridest, aga ka ooperite naistegelastest ja ajaloolistest naisisikutest.

1947. a huvitus tema piltidest Jean Dubuffet, tänu kellele jõudis Aloïse Corbazi looming art brut kunstnike kataloogidesse ja kogudesse. Dubuffet uskus, et naine ravib ennast oma piltidega ja muudab sel kombel haiguse kasulikuks. Kunstnik püüdis täis joonistada kogu paberi - see on art brut kunstnikele üsna iseloomulik tühjuse kartmine, nn horror vacui, võib-olla haiguse või kehvade olude tõttu.

Loomingunäiteid internetist, kus Aloïse Corbazi töid palju leidub:








Artiklikogumik "Elu skisofreeniaga"

Artiklikogumik "ELU SKISOFREENIAGA"

Tänavu ülemaailmse vaimse tervise päeva puhul andis Maailma vaimse tervise liit (WMHF) välja artiklikogumiku "Elu skisofreeniaga", mis koondab kümneid skisofreeniateemalisi artikleid, mis on kirjutatud nii teadlaste, arstide ja sotsiaaltöötajate, kui ka skisofreeniaga elavate inimeste endi vaatenurgast.
http://www.epry.ee/assets/Uploads/Klli-2014/Elu-skisofreeniaga-.pdf

Sisukord
EESSÕNA
I OSA: ELU SKISOFREENIAGA
Mis on skisofreenia?
Skisofreenia: Üsna samamoodi, nagu varemgi
Taastumislood
II OSA: TERVISEEDENDUS JA SKISOFREENIA  ENNETAMINE
Terviseedendus ja skisofreenia
Skisofreenia ja sotsiaalne kaasamine
Valitsuse ja ühiskonna  roll  skisofreeniahaigete isikukeskses ravis ja  hoolduses
III OSA: SEKKUMISMEETMED
Varajane sekkumine skisofreeniasse
Psühholoogilised sekkumismeetmed
Arvuti kasutamine ravimitele allumatute vaenulike "häälte" puhul: tõhus lahendusmeetod
Komorbiidsus ja skisofreenia: fakte skisofreeniahaigete füüsilisest tervisest
Hooldajate tähtsus edukas toimetulekus  skisofreeniaga
Faktandmeid hooldajate kohta
IV OSA: TAASTUMINE ON VÕIMALIK
Tee skisofreeniast taastumisele
Tervikliku hoolekande  tähtsus skisofreeniahaigete puhul
V OSA: AEG TEGUTSEDA
Elu skisofreeniaga, kuid tervena: taastumistee  sillutamine
Elu väljaspool skisofreeniat - taastumine on võimalik
Üleskutse tegutsemiseks
VI osa: TÄNUSÕNAD

* * *

Siia kopisin sellest 55leheküljelisest brošüürist Maailma Vaimse Tervise Liidu presidendi prof George N. Christodoulou eessõna, jättes välja selle lõpus olevad tänuavaldused.

EESSÕNA

Elule skisofreeniaga, Maailma Vaimse Tervise Liidu 2014. aasta teemale, on võimalik läheneda mitmest vaatenurgast. Nimetagem neist mõningaid.

Kes elavad koos skisofreeniaga?

Eeskätt on need inimesed, kes selle haiguse all kannatavad. Pole tähtsust, kas nimetame seda haiguseks või häireks, skisofreeniaks või isiksuse terviklikkuse düsfunktsiooniks; kas me nimetame selle haiguse põdejaid patsientideks, vaimse tervise teenuse kasutajateks või tarbijateks. Tähtis on see, et nad kannatavad oma haiguse tõttu, ning meil, kes me sellest pääsenud oleme, on moraalne kohustus olla nendega solidaarsed ja neid aidata. Me ei tohiks unustada kaht asja: esiteks, et abistamist nõuavad meie ühiskondlikud rollid filantroopide, eestkostjate, nõuandjate ja kutseliste abistajatena, ning teiseks, et mitte keegi meist ega meie lähedastest pole vaimse tervise probleemide eest kaitstud. Skisofreeniadiagnoosiga inimesi aidates ja selles valdkonnas ennetustööd, ravi ja uuringuid edendades aitame iseennast.
On inimesi, ka erialainimeste seas, kes usuvad, et skisofreenia avardab inimeseksolemise kogemust ning võib isegi inimeste vaimsuse arenemisele kaasa aidata. Nad usuvad, et selle vaimse häirega inimesed on ajaloo kestel pannud aluse uutele religioonidele ja vaimsetele liikumistele, on leidnud uusi tunnetus- ja tajumisviise maailma mõistmiseks, ning arendanud uudseid filosoofilisi teooriaid. See on tõsi: kindlasti on nad ajaloo kestel selliseid asju teinud, kuid mitte suuremal määral kui selle haiguse või häire all mittekannatanud inimesed. See, mis neid teistest inimestest eristab, on vaimu- ja hingepiin - intensiivne ja pikaajaline, sageli lausa talumatuks muutuv valu. Hingepiinade intensiivsus ja püsivus moodustavad patsiendi enesehävitusliku potentsiaali. Sellele valule lisandub sotsiaalne tõrjutus, mille tekitajateks on skisofreeniahaigete häbimärgistamine ja institutsionaalsed ravimeetodid, mis mitmel pool maailmas seniajani tooni annavad.
Seega moodustavad suurema osa „koos skisofreeniaga elavatest“ inimestest selle diagnoosiga patsiendid.

Kuid on veel teisigi, kes jagavad oma elu skisofreeniaga. Nendeks on hooldajarollis olevad pereliikmed. Ka neil tuleb selle haigusega koos elada, nad tunnevad skisofreeniat ja selle avaldumisvorme hästi, ning enamasti nad teavad, kuidas selle haigusega koos eksisteerida. Pereliikmetelt saadav abi ületab tavaliselt ka parimates haiglates ja kogukonna hooldekeskustes pakutava, eriti perekonnakeskse kultuuriga maades. Ent sellel on oma hind, milleks on skisofreenia mõju pereliikmetele ja hooldajatele. Skisofreenia koorem langeb ka nende õlgadele.

Ka kutselistel tuleb elada koos skisofreeniaga. Mõned meist peavad selle haigusega kokku puutuma kogu oma tööelu kestel. Me tunneme skisofreenia varajasi märke ja sümptomeid, selle mitmekesiseid ja muutlikke kliinilisi avaldumisvorme ning nendest tulenevaid raskusi haiguse tuvastamisel ja diagnoosimisel, haigusega seonduvaid riske ja raskusi, millega patsiendid ja nende pereliikmed kokku puutuvad, skisofreeniahaigete ühiskondlikku stigmatiseerimist, selle all kannatanute inetuid diskrimineerimisjuhtumeid, rehabilitatsiooni ja ühiskonda taaslõimumise raskusi, ning probleeme sobiva ravi leidmisel. Me teame ka seda, et minevikus on skisofreeniahaigeid väga halvasti koheldud ja paljudes maailma riikides on olukord seniajani halb, ning et inimkonna ajaloos on olnud pimedaid aegu, mil selliseid patsiente väärkoheldi ja naeruvääristati. Lisaks sellele on teada, et peaagu kõikjal maailmas on hulgaliselt ka neid patsiente, kes ei saa üldse mingit ravi.

Õnneks jõudsid psühhofarmakoloogid 1950. aastatel uute tõhusate ravimite väljatöötamiseni, ning tasahaaval hakkas arenema kogukonnakeskne vaimse tervise liikumine. Need kaks arengut suurendasid skisofreeniaravi terapeutilist potentsiaali ning andsid tohutu panuse patsientide inimlikumasse kohtlemisse. Võimalikuks sai deinstitutsionaliseerimine (s.t. kroonilised haiged elavad hooldeasutuste asemel kogukonnas), ning paljude patsientide puhul kohaldati tööalast rehabilitatsiooni. Tänapäeval on skisofreeniahaigete ravi isikukesksem, rohkem koostööle keskendunud ja tõhusam. Vaimset tervist, taastumist ja paranemist puudutavate positiivsete kontseptsioonide omaksvõtt ja praktiline kasutamine on avaldanud tugevat mõju nii kutseliste kui
ka laiema avalikkuse tegevusele.

Käesolev artiklikogumik on üheks MVTL poolseks panuseks sellesse töösse.

/Järgnevad rohked tänusõnad projekti toetajatele./

Artiklikogumiku tutvustamisega jätkan tõenäoliselt ka edaspidi, kuid postituse alguses oleva lingi kaudu saab igaüks seda ise lugeda.

Vaata ka:  http://www.epry.ee/elu-skisofreeniaga/

Aleksis Kivi (1834-1872)

10. oktoobril on Soomele kuulsust toonud kirjaniku Aleksis Kivi 180. sünniaastapäev.

Soome rahvakirjaniku elutööd mälestatakse igal aastal Aleksis Kivi päevana ja soome kirjanduse päevana, mis on ühtlasi ka ametlik lipupäev.

Skiso präänikki ei saa Aleksis Kivist vaikides mööda minna. Mõni tsitaat tema vaimuhaiguse kohta Kai Laitineni "Soome kirjanduse ajaloost" (Vagabund, 1994, tlk Piret Saluri):

"Nurmijärve külarätsepa poeg Alexis Stenvall (1834-72), luuletajanimega Aleksis Kivi, pidi läbi tegema pika ja ränga tee. /- - -/ Aastal 1870 nõrgenes Kivi tervis ja järgmisel aastal paigutati ta vaimuhaiglasse, kust ta kevadtalvel 1872 siirdus parandamatu haigena oma venna juurde Tuusulasse. Surm saabus 1872. aasta lõpus ja pärimuse järgi olnud kirjaniku viimased sõnad: "Mina elan, elan."

Aleksis Kivi teoseid: näidend "Kullervo" (ilm 1864), komöödia "Nõmmekingsepad" (1864), näidendid "Kihlus", "Öö ja päev" (1867), "Õlleretk Schleusingenis", "Põgenikud", "Lea (1869), "Leo ja Liina", "Canzio" jt,luulekogu "Kanarbikumaa", romaan "Seitse venda" (1870):

"Hüvitus on tulnud alles järelmaailma vaimustusega. Praegu on "Seitse venda" Soome tuntuim ja armastatuim raamat, mille peeglis näevad ennast tänapäeva soomlasedki ja mille ütlemisi tsiteeritakse kui üldlevinud kõnekäände. Kivi viimasedki sõnad on täide läinud: ta elab oma teostes."

Aleksis Kivi siinne portree on Albert Edelfelti joonistus, Yle arhiivist.

* * *

SYDÄMENI LAULU
(romaanista "7 veljestä")

Tuonen lehto, öinen lehto,
siell' on hieno hietakehto,
sinnepä lapseni saatan.

Siell' on lapsen lysti olla,
Tuonen herran vainiolla
kaitsea Tuonelan karjaa.

Siell' on lapsen lysti olla,
illan tullen tuuditella
helmassa Tuonelan immen.

Onpa kullan lysti olla,
kultakehdoss' kellahdella,
kuullella kehrääjälintuu.

Tuonen viita, rauhan viita!
kaukana on vaino, riita,
kaukana kavala maailma.

MU SÜDAME LAUL
(romaanist "Seitse venda",
tlk Friedebert Tuglas)

Toone mail on metsad kullas,
sääl on kätki mustas mullas.
Sinna mu lapse ma saadan.

Sääl on lapsel lõbus olla,
Toone herra vainudella,
kaitseda Toonela karja.

Sääl on lapsel lõbus olla,
õhtu jõudes õõtsutella,
põlvedel Toonela neitsi.

On mu lapsel lõbus olla,
kullast kätkis kiigutella,
kuulata öösorri laulu.

Toone talus vaikus püha,
sääl on kaugel vaen ja viha,
kaugel maailma kavalus.

Jean Sibelius - Sydämeni laulu:



* * *
Aleksis Kivi haigustest talle pühendatud soomekeelselt koduleheküljelt:

"Kiven sairauksista on esiintynyt monenmoista tulkintaa. Esillä on ollut migreeni, juoppohulluus, hermostollinen heikkous, nälästä johtuneet sairaudet, sukupuolitaudit ja erilaiset mielensairaudet masennuksesta  skitsofreniaan.

Sairauksien diagnoosit ovat nykyään aivan erilaiset kuin Kiven aikaan, joten tutkijatkaan eivät ole päässeet yksimielisyyteen ainakaan loppuaikojen sairauden täsmällisestä määrittelystä. Se kuitenkin tiedetään, että Kivi joutui August Ahlqvistin Seitsemän veljeksen teilauksen jälkeen hoitoon Lapinlahden sairaalaan 1871 ja kirjattiin sieltä ulos kevättalvella 1872 parantumattomasti sairaana, jonka jälkeen kirjailija eli maaliskuusta alkaen elämänsä viimeiset kuukaudet veljensä Albertin hoidokkina Tuusulassa."
http://www.aleksiskivi-kansalliskirjailija.fi/fi/index.php?option=com_content&task=view&id=31&Itemid=41

Selles tekstis on olulisim tõdemus, et haiguste diagnoosid on nüüd teistsugused kui Kivi eluajal ja seetõttu ei ole tema uurijad üksmeelel nende suhtes, eriti tema lõpuaastate haiguse täpses määratluses. Teda on nimetatud muu hulgas erinevate hinge- ja vaimuhaiguste põdejaks alates masendusest ja lõpetades skisofreeniaga.

Vaata ka prof Eino Kauppi käsitlust: "Ylilääkärin muistiinpanot. Aleksis Kiven sairaus A.Th. Sælanin muistiinpanojen valossa."
http://www.aleksiskivi-kansalliskirjailija.fi/fi/index.php?option=com_content&task=view&id=131&Itemid=144

Raadiosaade: Skisofreenia

Raadiosaade: Skisofreenia
http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2361681

Vikerraadio saatesarjas "Huvitaja" rääkisid skisofreeniast ajakirjanik Krista Taim ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.
9. okt 2014.
Saatelõik skisofreeniast algab 06:00 minutil, lõpp 32:00. 

Käsitletakse häbitunnet seoses haigusega, visalt kaduvaid müüte, mis viitavad isoleerimisele ja vägivaldsusele. Põhiliselt räägitakse elust skisofreeniahaigena: haigusnähtudest, ravi kulgemisest; psühhoosist kui episoodist ja skisofreeniast kui kroonilisest haigusest.

Juttu on ka muudest vaimse tervise probleemidest. Saatelõik oli eetris seoses järgmisel päeval, 10. oktoobril, toimunud vaimse tervise messiga.

Artiklid vaimsest tervisest

Artikkel: "Levinumad müüdid skisofreenia kohta"
Postimees/Tervis, 8. okt 2014.
http://tervis.postimees.ee/2946671/levinumad-muudid-skisofreenia-kohta

Sisaldab noorte vaimse tervise portaali peaasi.ee juhi Anna-Kaisa Oidermaa seisukohti.

Sõnum: "Psühhiaatri poole pöördutakse enam kui varem"
Postimees/Tervis, 8. okt 2014.
http://tervis.postimees.ee/2947471/psuhhiaatri-poole-poordutakse-enam-kui-varem

Tsitaat: "Psüühika- või käitumishäire tõttu ambulatoorsel ravil viibinud patsientide arv kasvas mullu  aasta varasemaga võrreldes 6 protsendi võrra.
Psühhiaatriateenuse osutajatelt kogutud statistika näitab, et eelmisel aastal pöördus psühhiaatri poole ambulatoorsele ravile kokku üle 116 600 inimese, neist psüühika- või käitumishäire tõttu üle 102 400. Ülejäänud osutusid terveteks või diagnoositi mõni teine põhidiagnoos, näiteks närvisüsteemihaigus, vahendab meditsiiniuudiste portaal med24.ee.
Uusi psüühika- ja käitumishäireid registreeriti ambulatoorsete psühhiaatri vastuvõttude käigus 27 817 inimesel..."


http://tervis.postimees.ee/2959719/skisofreeniku-pihtimus-kui-ma-olin-kosmonaut

Artikkel: "Müstiline haigus skisofreenia"
Postimees/Tervis, 19. okt 2014.
http://tervis.postimees.ee/2959749/mustiline-haigus-skisofreenia

Üsna pealiskaudne artikkel üritab rääkida skisofreenia põhjustest.

Artikkel: "Skisofreenik: hulluks nimetamine teeb rohkem haiget kui haigus ise"

Artikkel: "Skisofreenik: hulluks nimetamine teeb rohkem haiget kui haigus ise"
Pealinn.ee, 6.okt 2014, Sirje Rattus.
http://www.pealinn.ee/uudised/skisofreenik-hulluks-nimetamine-teeb-rohkem-haiget-kui-haigus-ise-n22801

Tallinna vaimse tervise keskuses kogemusnõustajana töötav skisofreeniat põdev Oliver Kukk räägib oma kogemustest. Artikkel on avaldatud seoses vaimse tervise päevaga 10. oktoobril 2014.

Sama artikkel on lühendatuna ka Postimehes 6. okt 2014:
http://tervis.postimees.ee/2944605/skisofreenik-hulluks-nimetamine-teeb-rohkem-haiget-kui-haigus-ise#comments

Oliver Kuke kohta vaata sellest blogist veel: Artiklid skisofreeniku kogemustest:
http://skiso-praanik.blogspot.com/2014/06/skisofreeniku-kogemused.html

Lisa:
Oliver Kuke kohta ilmus taas üks artikkel: "Skisofreeniku pihtimus: kui ma olin kosmonaut"
Postimees/Tervis, 19. okt 2014, Niina Ratšinskaja.
http://tervis.postimees.ee/2959719/skisofreeniku-pihtimus-kui-ma-olin-kosmonaut

Vaimse tervise messil räägitakse skisofreeniast


Eesti vaimse tervise ja heaolu koalitsioon VATEK korraldab 10. oktoobril 2014 vaimse tervise messi "Eluterve terve elu".

10. oktoober on ülemaailmne vaimse tervise päev. Seekordse messi kaks põhisuunda on "Vaimne tervis ja heaolu" ning "Elu skisofreeniaga".

Vaata siit.
http://vatek.ee/?ai1ec_event=vatek-korraldab-ulemaailmse-vaimse-tervise-paeva-puhul-vaimse-tervise-messi-10-oktoobril-2014-a&instance_id=227
ja siit:
http://vatek.ee/wp-content/uploads/2014/10/VATEK_mess_10.10.14.pdf

Pilt VATEKi messi reklaamplakatilt.

Blogi "Kimmo kertoo"

Blogi "Kimmo kertoo"
http://hermiitti.blogspot.com/

"Blogini pyrkii käsittelemään lähinnä ajankohtaisia aiheita. Olen valmistumatta jäänyt tekniikan ylioppilas ja pidän kokemusasiantuntijaluentoja skitsofreniasta kuntoutumisesta. Kolme kirjaa olen kirjoittanut omakustanteena: Kuntoutujan tie (2010), Hermiitti kertoo (2012) ja Ihmisyyden harmaa alue (elokuu 2014)."

36aastane Kimmo Hoikkala Oulust jagab oma soomekeelses blogis kogemusi skisofreeniaga toimetulekuks. Ta on kirjutanud ka kolm raamatut: "Paraneja tee", "Erak" ja "Inimsuse hall ala"

Blogi sisaldab lisaks psüühikahäiretest kirjutamisele Kimmo vaateid Soome poliitilisele ja majanduselule. Teda huvitavad väga ka vastukajad internetivõrgustikes.