'

Kui olete kuskilt lugenud midagi huvitavat vaimse tervise ja skisofreenia kohta ning arvate, et teie loetust võiks selles blogis kirjutada, siis andke, palun, kommentaarides teada. Samuti siis, kui soovite, et teie vastavateemalist blogi või mõnda blogipostitust tutvustaksin.

Artiklid: "Psühhooside ja skisofreenia mõistmine" - "Understanding Psychosis and Schizophrenia"

Artikkel "Redefining Mental Illness", T. M. Luhrmann -  kirjanik, Stanfordi ülikooli antropoloogiaprofessor., The New York Times Sunday Review, 17. jaan 2015.

http://www.nytimes.com/2015/01/18/opinion/sunday/t-m-luhrmann-redefining-mental-illness.html?_r=0

"TWO months ago, the British Psychological Society released a remarkable document entitled “Understanding Psychosis and Schizophrenia.” Its authors say that hearing voices and feeling paranoid are common experiences, and are often a reaction to trauma, abuse or deprivation: “Calling them symptoms of mental illness, psychosis or schizophrenia is only one way of thinking about them, with advantages and disadvantages.”"

"Kaks kuud tagasi kirjutasid Briti Psühholoogiaseltsi dokumendi "Psühhooside ja skisofreenia mõistmine" autorid, et häälte kuulmine ja paranoidsed kahtlused on üldised ilmingud ja sageli põhjustatud traumast, ahistamisest vm, nende nimetamine vaimuhaiguste, psühhooside või skisofreenia tunnusteks on ainult üks viis nendest mõtlemiseks...""

Juttu on nende haiguste ravimisest, USA uuest vaatenurgast sellele. Raviks ei piisa mitte ainult ravimitest, vaid abiks võib olla haigete sotsiaalse olukorra muutmine,

Vaimse tervise probleeme on rohkem kui seni arvatud. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on oma eluaja jooksul vaimuhaiguse episoode ühel inimesel neljast. Vaimsed ja käitumuslikud probleemid näitavad maailma korratust. Madala ja keskmise sissetulekuga riikides jääb ravita neli inimest viiest haigestunust.

Vaata ka The British Psychological Society kliinilise psühholoogia divisjoni dokumenti "Understanding Psychosis and Schizophrenia", 27. nov 2014.
http://www.bps.org.uk/networks-and-communities/member-microsite/division-clinical-psychology/understanding-psychosis-and-schizophrenia

"Understanding Psychosis and Schizophrenia" 180leheküljeline täistekst on siin:
https://www.bps.org.uk/system/files/user-files/Division%20of%20Clinical%20Psychology/public/understanding_psychosis_-_final_19th_nov_2014.pdf

"Lendas üle käopesa"


Ameerika kirjaniku Ken Kesey (17. september 1935 - 10. november 2001) romaan "Lendas üle käopesa" ("One Flew Over the Cuckoo's Nest")  on kirjutatud 1962. a ja käsitles valusat vaimuhaigla-teemat. Ainestikku oma raamatu jaoks sai Kesey Menlo Park Veterans' Hospital'is öövahetustes töötades, kui ta veetis palju aega patsientidega vesteldes.

1963. a kohandas Dale Wasserman romaani lava jaoks ja 1975. aastal lavastas Miloš Forman väga tuntuks saanud filmi "Lendas üle käopesa", mis pälvis järgmisel aastal viis Oscarit: parim film, parim meesnäitleja (Jack Nicholson), parim naisnäitleja (Louise Fletcher), parim lavastaja (Forman) ja parim stsenaarium (Lawrence Hauben, Bo Goldman).

Laiemas kõnepruugis on teost nimetatud "hullumajaromaaniks" ja see sisaldab rohkesti ühiskonnakriitikat kui "lugu Asutusest, kus ainsad terve mõistusega ja humaanse mõttemaailmaga inimesed on vaimselt haiged." Ühiskonnaga vastuollu sattunud vaimuhaigete taltsutamiseks kasutatakse selles Asutuses lobotoomiat.

Eesti keeles ilmus Kesey romaan esmakordselt 1999. a Matti Piirimaa tõlkes. Enne seda oli Loomingu Raamatukogus 1985. a ilmunud Dale Wassermani kolmevaatuseline näidend "Lendas üle käopesa" Mati Soomre tõlkes.

“Man, when you lose your laugh you lose your footing.”
― Ken Kesey, One Flew Over the Cuckoo's Nest.

Fotol on Jack Nicholson isemeelse patsiendi McMurphy osas:

Artikkel: "Miks tekib psühhoos?"

Artikkel: "Miks tekib psühhoos?"

Liina Haring, TÜ kliinikumi psühhiaatriakliiniku psühhiaater.
ERR/Novaator/Tervis, 20. jaan 2015.
http://novaator.err.ee/v/tervis/7253319d-72c7-4ee2-929a-8ed40c35ef06

Tsitaate:
"Kaasaegne käsitlus skisofreenia spektri häiretest hõlmab dimensionaalset lähenemist, kus erinevatel haigetel, erinevatel haiguse ajaperioodidel võivad domineerida kas: meelepettelised elamused, mõttekäiguhäired, afektiivsed sümptomid, käitumise sobimatus, sealhulgas vägivaldsus, kognitiivne düsfunktsionaalsus ja/või elust välja langemine.

Psühhootilised häired kujunevad geenide ja keskkonna koosmõjul. Skisofreenia tekke eeldusi soodustavad teatud geenivariandid, kuid vastavad eeldused on äärmiselt mitmekesised ja omavahel kombineeruvad. Keskkondlikud mõjud võivad soodustada või pidurdada nii geenide poolt määratu avaldumist kui ka haavatavust haigestuda."

Novaator omakorda on võtnud selle artikli Kliinikumi Lehest (dets 2014, lk 4), kus Liina Haring annab ülevaate mullu 23. oktoobril toimunud TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliiniku teaduskonverentsist "Miks tekib psühhoos? Aju toimimise eripärad psühhootilise häire kujunemisel".
http://www.kliinikum.ee/leht/images/stories/attachments/article/1060/169_2014_detsember.pdf