'

Kui olete kuskilt lugenud midagi huvitavat vaimse tervise ja skisofreenia kohta ning arvate, et teie loetust võiks selles blogis kirjutada, siis andke, palun, kommentaarides teada. Samuti siis, kui soovite, et teie vastavateemalist blogi või mõnda blogipostitust tutvustaksin.

Geeniuse noorem poeg

Praegu ETVs näidatav sari „Geenius: Einstein“ sisaldab ka episoode Albert Einsteini ja Mileva Marići nooremast pojast Eduardist, kes oli skisofreeniahaige.

Vt: https://youtu.be/0fJ34CTy-R4

Eduard Einstein sündis Zürichis 28. juulil 1910. Lapsest peale oli ta haiglane. Albert Einstein kutsus oma poega Tete'iks, see oli hellitusnimi, mis oli tuletatud prantsuskeelsest sõnast „petit“ (väike) ja püüdis teda ta haiguses igati toetada ka pärast emast lahkuminekut.

Sirguvat Eduardi huvitas üliõpilasena psühhiaatria ja eriti Sigmund Freudi käsitlus sellest. Ta hindas muusikat ja kunsti ning kirjutas luulet. Eduard kurtis, et on raske olla nii kuulsa isa poeg nagu Albert Einstein. 1930. a pärast enesetapukatset diagnoositi 20aastasel Eduardil skisofreenia.

Kui Albert Einstein koos abikaasa Elsaga 1933. a emigreerus USAsse, läks temaga kaasa ka vanem poeg Hans Albert, kellest sai teadlane. Eduard jäi Šveitsi Zürichi ülikooli psühhiaatriakliinikusse. Enne emigreerumist külastas Albert Einstein poega ja see jäi nende viimaseks kohtumiseks.

Eduard Einstein suri 25. oktoobril 1965, olles veetnud vaimuhaiglas üle 30 aasta.

Allikas: https://allthatsinteresting.com/eduard-einstein

Camille Claudel (1864-1943)


Camille Claudel (8. dets 1864 - 19. okt 1943; täisnimega Camille Anastasia Kendall Maria Nicola Claudel) oli prantsuse kuulsaima kujuri Auguste Rodini õpilane, armuke, muusa ja rivaal.

Pärast tema surma on tema eluajal peaaegu märkamata looming leidnud tunnustust. 2017. a avati Nogent-sur-Seine'is tema rahvuslik muuseum, ka Rodini muuseumis Pariisis on üks tuba pühendatud Camille Claudeli taiestele.

1884. a hakkas Claudel tööle Rodini töökojas ja oli skulptori modelliks.

„„Oh, ma usun tõesti, et mõnes suhtes olete täiskasvanud, mademoiselle,“ lausus Auguste. See noor naine, kes erines nii suurel määral kõigist teistest, keda tema seni oli kohanud, meeldis talle, ent ajas ka hämmeldusse. Reageerimisvõime, kiire taip soojendasid ning liigutasid Auguste'i südant. Kuid neiu oli ju alles puhkemata pung, aga tema ise – mon dieu, tema ise tundis end järsku vanana!“

Camille Claudel "Rodin" (u 1888)
Hulk aega oli Camille Rodini armuke, kuid ei elanud temaga koos, sest Rodinil oli pikaajaline elukaaslane Rose.

Claudeli perekonnale ei meeldinud neiu vaimustumine kunstist ja ta oli sunnitud kodust lahkuma. 1892. a, väidetavalt pärast raseduse katkemist, lõpetas Camille intiimsuhted Rodiniga, kuid nad kohtusid veel mõned aastad sageli.

Claudeli osaks said vaesus ja publiku halb suhtumine tema teostesse. Kunstikriitik Octave Mirbeau pidas teda mässuliseks naisgeeniuseks. Tema tuntuimaks skulptuuriks kujunes „Valss“ (1893). Claudeli stiili pidasid mõned kunstikriitikud jõuliselt mehelikuks, teised väitsid, et tema looming on süngem ja kontrastsem kui Rodini oma.

Camille Claudel "Valss" (1893)
Huvitav ja salapärane olevat olnud ka Claudeli suhe helilooja Claude Debussy'ga.

1905. a tunnistati Camille Claudel vaimuhaigeks. Ta hävitas hulga oma skulptuure, kadus pikkadeks ajavahemikeks, kannatas alkoholismi ja paranoia all ja tal diagnoositi skisofreenia. Ta süüdistas Rodini, et too olevat varastanud tema ideid ja kavatsenud teda naistevanglasse panna või tappa.

„Camille lukustas end ateljeesse ega käinud nädalate viisi väljas, ta oli olnud mitu päeva söömata, aknakatted kuude kaupa ees. Ta põlvitas küünlavalgel Neitsi Maarja kipskuju ees, mille oli ilmselt ise teinud, ja iga kord, kui ta seda hellalt puudutas, sosistas ta: „La petite amie“. Ta ei tundnud kedagi ära, isegi mitte oma venda Pauli. Ta oli nagu laps esimesel pihil. Kui vend tahtis akent avada ja veidi värsket õhku tuppa lasta, puges ta nurka ja hakkas segast juttu ajama...“

1913. a märtsis pandi Camille Ville-Évrard' vaimuhaiglasse  Neuilly-sur-Marne'is. kuid samal ajal, kui ta oli tujukas ja haiglane oma käitumise poolest, oli ta andekas ja loov natuur. Arstid püüdsid tema sugulasi veenda, et Camille ei peaks olema vaimuhaiglas, kuid perekond, eelkõige ema, kes tütart ei sallinud, ja vend Paul, otsustas ta sinna jätta.

Hiljem viidi ta üle teistesse vaimuravilatesse. Üle 30 aasta elas Camille  Montfavet'i varjupaigas vaimuhaigetele, kus suri 1943. a. Ta olevat maetud sealsesse vaimuhaigete ühishauda.

Kuigi ta hävitas enamiku oma loomingust, on alles ühtekokku ligi 90 kuju, visandit ja joonistust.

Filmi "Camille Claudel 1915" poster.

Tema saatusest on tehtud mitu filmi. Režissöör Bruno Dumont'i filmis „Camille Claudel 1915“ (2013) keskendutakse kolmele päevale umbes 50-aastase hullumajja luku taha pandud Claudeli elus.

Filmitutvustusest: „Jälitusmaania all kannatav Claudel on tunduvalt adekvaatsem kui kes tahes teine teda ümbritsevatest lalisevatest hullumaja asukatest. See tähendab, et ta on suletud uste taga lõpmata üksildane ja tema ainsaks lootuseks jääb, et perekond ta ükskord ometi sealt ära viiks. Kirjeldatu võib kõlada raskepäraselt, ent nii veider, kui see ka poleks, ei mõju Dumonti film sugugi liiga masendavalt. See film pole mitte karm, vaid pigem karge. On arvatud, et režissööri seni kliiniliselt halastamatut käekirja pehmendab antud filmi puhul peaosatäitja Juliette Binoche (posteril kõrval) oma inimliku soojusega.“

Eluloofilm „Rodin“ (Prantsusmaa, Belgia, USA; 2017, rež Jacques Doillon) käsitleb Rodini loomingu kõrval üsna põhjalikult tema keevalist ja vastuolulist suhet talendika õpilase Camille Claudeliga (Izïa Higelin). Selles suhtes oli nii hullumeelset kirge kui ka teineteise vihkamist. Rodini osas on Vincent Lindon, Camille Claudeli mängib Izïa Higelin. (Mõlemad on siinsel filmikaadril:)


Camille Claudelist on südamlikult ja poeetiliselt juttu ka David Weissi suurromaanis „Alasti tulin ma“, mis käsitleb Auguste Rodini elukäiku (e. k tõlkinud Eha Vasara, kirjastus Kunst, 1981) ja millest pärinevad ka siinsed tsitaadid.

Allikad: Wikipedia ja muu internetiteave, D. Weissi romaan. Fotod ja filmiposter on internetist.

Blogi: "Vaimse tervise heaks"

Blogi: "Vaimse tervise heaks"
murramestigma.blogspot.com

Korra olen seda blogi Skiso-präänikus juba tutvustanud, kuid mingil ajal kadus see ära ja võtsin tutvustuse maha. Aga nüüd on mitu blogijat märkinud, et blogiauhindade hääletusel on just see blogi neile silma jäänud, neilt hääle saanud ja üldse huvi äratanud vaimse tervise probleemide vastu.

Niisiis: blogi nimeks on "Vaimse tervise heaks" (murramestigma.blogspot.com) ja seda peab noor naine, kes teab, mis on skisofreenia, ja oskab oma läbi- ja üleelamisi paeluvalt kirjeldada.

Võib-olla on tema kogemustest ja soovitustest teistelegi kasu, sest arstiks õppides tunnetab ta üsna täpselt, mis vaimse tervise probleemidega seoses oluline on.

Artikkel: "Psüühikahäire kui üks elu jooksul saadud kogemus"

Artikkel: "Psüühikahäire kui üks elu jooksul saadud kogemus"
https://novaator.err.ee/921498/psuuhikahaire-kui-uks-elu-jooksul-saadud-kogemus
Karoli Noor, Tartu Ülikool.
ERR/Novaator. 19. märts 2019.

Seoses rahvusvahelise sotsiaaltöö päevaga kirjutab autor inimsuhete väärtustamisest nende inimeste puhul, kes on põdenud mõnd psüühikahäiret. Ta käsitleb Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltöö assistendi Dagmar Narussoni uuringut vaimse tervise haigestumisest paranenud ja kogukonda naasvatest inimestest.

Tsitaat: "Psüühikahäiret kogenuid võetakse tihti kui mingit erilist liiki – skisofreenikud, depressioonikud jne. Tegelikult on haigus vaid üks kogemus paljudest. "Nii nagu mõned inimesed on käinud Tais ja saanud seal kogemusi, on mõned inimesed kogenud või kogevad psüühikahäiret. Jah, see mõjutab nende edaspidist elu, kuid see ei defineeri neid", ütleb Narusson."

Khalil Gibran „Hullumeelne“


Khalil Gibran
„Hullumeelne. Tähendussõnad ja luuletused“

Tõlkinud Rauno Alliksaar.
Loomingu Raamatukogu 38/2018.

Annotatsioonist:
„… liibanoni-ameerika kirjaniku Khalil Gibrani (1883–1931) esimene inglise keeles kirjutatud raamat. „Hullumeelne” koosneb proosaluuletustest ja mõistulugudest, milles Gibran venitab temale omasel viisil aega ja ruumi üle nende piiride ning vahendab ühiskonnast välja astunud mehe nägemusi, vaateid ja eneseotsingulisi mõtteid.“

Tsitaate:
„Olen selles hullumeelsuses leidnud vabaduse ja kaitstuse, vabaduse olla üksi ja kaitstuse mõistmise eest, sest kui keegi meid mõistab, siis ta ka orjastab meis miskit. Olen leidnud nii üksinduse vabaduse kui ka kaitstuse, mille annab mõistmatus. Ent ära luba mul oma kaitstuse üle liialt uhke olla. Ka varas on vangis kaitstud teise varga eest.“
---
„Mu sõber, kes sa oled hea ja tasane ja tark, ei, kes sa oled täiuslik – minagi kõnelen sinuga targalt ja tasa. Kuid ma olen hull. Ent ma peidan oma hullumeelsust. Ma tahaksin olla hull üksinda.“
---
„Jah, me oleme kaksikvennad, oo, öö, sest sina paljastad ilmaruumi ja mina paljastan oma hinge.“

Artikkel: "See ei olnud hea uudis ehk Vaimuhaigla kolimisest Seewaldist Mustamäele"

Artikkel: "See ei olnud hea uudis ehk Vaimuhaigla kolimisest Seewaldist Mustamäele"
Ajakirjanik Linda Järve blogis Kruusatee, 7. jaan 2019.
http://iltaka.blogspot.com/2019/01/see-ei-olnud-hea-uudis.html

Blogipostitus tutvustab Postimehes ilmunud artikleid psühhiaatriakliiniku kavandatud ületoomisest Seewaldi suurelt varjuliselt maa-alalt Mustamäe linnaosa elamute ja kooli vahetusse lähedusse kõrghoonesse ja kümme korda väiksemale maa-alale, mis tõenäoliselt ei ole hea ei haigetele ega ka ümbruskonna elanikele.

Tsitaat:
"Seewaldis on väga mitmesuguseid osakondi: erineva raskusastmega haiged, ka need, kes on ümbruskonnale ohtlikud ja vajavad valvet (kuid ometigi mõnikord vaimuhaiglast pageda oskavad); lasteosakond, polikliinik, klubi jm. Patsiendid, kelle puhul on oht, et nad kipuvad enda või teiste elu kallale, peaksid olema väga hästi kontrollitud. Ei kujuta ette, kuidas need kõik kahehektarilisele alale kõrghoonesse mahuvad, ilma et see ümbruskonna elanikke häiriks. Tõenäoliselt ei lahenda probleeme ja kavandatav juurdeehitus. Tekkiv uus olukord mõjub kindlasti ka lähikonna elanike kinnisvara hindadele."

Vaata ka 30. jaan 2019 postitust "Samal teemal: Vaimuhaigla kolimisest Seewaldist Mustamäele"
http://iltaka.blogspot.com/2019/01/samal-teemal-vaimuhaigla-kolimisest.html