'

Kui olete kuskilt lugenud midagi huvitavat vaimse tervise ja skisofreenia kohta ning arvate, et teie loetust võiks selles blogis kirjutada, siis andke, palun, kommentaarides teada. Samuti siis, kui soovite, et teie vastavateemalist blogi või mõnda blogipostitust tutvustaksin.

Norman Doidge "Muutuv aju"


Norman Doidge
"Muutuv aju.
Teadlaste uuringud ja haigete paranemislood"

Kirjastus Pilgrim, 2014.
Tõlkinud Jürgen Innos

Toronto ajaleht The Globe & Mail tutvustab seda raamatut:
"Juhtumianalüüs on psühhiaatriakirjanduse klassika ning Doidge’is ei tule pettuda. Põnevad käsitlused neuroplastilisusest panevad meid ajule hoopis teistsuguse pilguga vaatama. Nende käsitluste kohaselt ei ole aju mitte muutumatu asukoha ja funktsiooniga spetsialiseerunud osade kogum, vaid dünaamiline organ, mis suudab ennast vajadusel ümber struktureerida ja ümber kohandada. Sellest avastusest on kõigil kasu. Mõistagi on need avastused kasulikud eelkõige raskete seisundite – insuldi, ajuhalvatuse, skisofreenia, õpihäirete, obsessiiv-kompulsiivsete häirete ja muu sarnase – all kannatajatele, kuid kes meist ei sooviks lisada oma IQ-le paar punkti või parandada oma mälu? Lugege seda raamatut – teie aju on teile tänulik.”

Teiste tippteadlaste hulgas on "muutuvat aju" positiivselt hinnanud ka eesti päritolu teadlane PHD Jaak Pangsepp, Washingtoni Riikliku Ülikooli loomade heaolu uurimise Bailey õppetooli juhataja; Northwesterni ülikooli Faliki molekulaarse ravi keskuse afektiivse närviteaduse uurimisrühma juhataja; Bowlin Greeni riikliku ülikooli psühhobioloogia emeriitprofessor: "Lugusid aju ja meele plastilisusest igale maitsele geniaalselt selges keeles.”

Mõned tsitaadid:
"Paul Bach-y-Rita tähtsus seisneb selles, et ta oli oma põlvkonna närviteadlastest esimene, kes mõistis aju plastilisust ning suutis seda teadmist inimlike kannatuste vähendamiseks praktilisel moel ära kasutada. Tema töö lähtub eeldusest, et me kõik sünnime siia ilma palju kohanemisvõimelisema, universaalsema ja oportunistlikuma ajuga kui oleme seni ette kujutanud."

"Eeskujuliku „kõva teaduse” taustaga neuroplastikutest on just Merzenich esinenud kõige ambitsioonikamate väidetega aju plastilisuse kohta: ajutreening on ränkade haiguste, nagu näiteks skisofreenia ravis sama kasulik kui ravimid; aju on plastiline sünnist surmani ning isegi eakatel inimestel on võimalik oma kognitiivseid funktsioone – õppimis-, mõtlemisja tajuvõimet ning mälu – radikaalselt parandada."


Veel Merzenichiga seoses: "Aju mitte lihtsalt ei õpi, vaid alati ka „õpib, kuidas õppida”. Aju ei ole elutu anum, mida me täidame; see on pigem nagu aktiivne elusolend, kes õige toitmise ja treenimise tulemusel kasvab ja muutub."

Kui selle teemaderingi vastu huvi on, soovitan lugeda. Hea aimeraamat.

Pilgrimi autoritutvustus:
MD Norman Doidge on psühhiaater, psühhoanalüütik ja teadlane, kes töötab Columbia ülikooli psühhoanalüütiliste uuringute ja väljaõppe keskuses ning Toronto ülikooli psühhiaatriaosakonnas; kõigele lisaks on ta ka kirjanik, esseist ja poeet. Ta on Kanada National Magazine’i kuldse auhinna neljakordne laureaat. Ta elab Torontos. „Muutuv aju” oli ajakirja Slate aasta parima raamatu nominent ning ajakirja Globe & Mail aasta parim raamat.

Artikkel filmi "Polaarpoiss" kohta

Artikkel: "Kommentaar. Haigusest teeb haiguse see, kui inimene ei suuda oma tegusid valitseda"
http://kultuur.err.ee/v/film/923075f5-22b8-4f90-813c-7c936202cbe2/kommentaar-haigusest-teeb-haiguse-see-kui-inimene-ei-suuda-oma-tegusid-valitseda

Mirjam Parve märkused psühhiaatrilise süsteemi kujutamise kohta, samuti vastuseisust ravimisele jne.

Tsitaat:
"Meeleoluhäire ei tähenda aga alati ja kohe tingimata teovõime ja vastutusvõime kaotust. Paljud bipolaarse häirega inimesed pingutavad ja töötavad, et oma haigusest üle olla, et nad võiksid ennast usaldada ja võimaldada teistel ennast usaldada. Pealegi on bipolaarsusel lõputult individuaalseid esinemisvorme. Bipolaarseid inimesi, nagu ka ühtki teist inimgruppi, ei tohiks filmivaataja seega enda jaoks lasta defineerida ühelainsal narratiivil. Üht filmi ei saagi aga ju süüdistada selles, et ta ei kajasta kõiki lugusid – seepärast tuleks lihtsalt lõpetada üleskutsega: rohkem lugusid! Kui lugusid on liiga vähe, on igaühe kaal ja stereotüpiseerimisoht liiga suur."

Artikli lõpus on lingid filmiga "Polaarpoiss" seotud kirjutistele.

"Polaarpoiss" (Eesti, 2016); stsenarist ja režissöör Anu Aun.