Hermann Hesse "Stepihunt"

Hermann Hesse (1877-1962) "Stepihunt" (1927, e.k 1973, saksa keelest tlk Mati Sirkel).

"...ma tundsin, et see mees on haige, mingit liiki vaimu- või hinge- või meelehaige, ja kaitsesin end selle vastu terve inimese instinktiga. Aja jooksul asendus see tõrjuv hoiak sümpaatiaga, mis tugines suurele kaastundele selle sügavalt ja kestvalt kannataja vastu, kelle üksildust ja seesmist suremist ma pealt nägin. Selle ajaga sai mulle üha enam selgeks, et tolle kannataja haigus ei johtunud mitte loomuse puudujääkidest, vaid vastupidi - kooskõla saavutamatute annete ja jõudude üliküllusest." (lk 11)

"Miks ei peakski ma olema Stepihunt ja sakkus eremiit selles maailmas, mille sihid mulle midagi ei paku, mille rõõmud mulle midagi ei ütle! Ma ei suuda ei teatris ega kinos kuigi kaua vastu pidada, ma olen vaevalt võimeline ajalehte, harva moodsat raamatut lugema, ma ei suuda mõista, mis lõbu ja rõõm see on, mida inimesed otsivad tuubil täis rongidest ja hotellidest, tungil täis lämmatava, pealetükkiva muusikaga kohvikutest, elegantsete luksuslinnade baaridest ja varieteedest, maailmanäitustelt, korsodelt, harivatelt loengutelt, suurtelt spordiväljakutelt, - ühtegi neist rõõmudest, mis oleksid mulle ju kättesaadavad ja mille pärast tuhanded teised trügivad ja vaeva näevad, ei suuda mina mõista ega jagada. Ja vastupidi - see, mis sünnib minuga mu harvadel rõõmuhetkedel, mis on minu jaoks õndsus, elamus, ekstaas ja ülevus, seda tunneb ja armastab maailm parimal juhul ainult luuletustes, elus peab ta seda hullumeelsuseks." (lk 25)

"...keegi ei astunud talle päris lähedale, kusagil ei tekkinud sidet, keegi polnud nõus või suuteline tema elu jagama. Nüüd ümbritses teda üksildaste õhkkond, vaikne atmosfäär, elavast elust kaugenemine, võimetus suhteid sõlmida, mille vastu ei saanud ükski tahe ega mingi igatsus. See oli üks tema elu tähtsamaid tunnusjooni." (lk 38)

"Te võite oma elumängu tulevikus ise soovikohaselt edasi arendada ja elustada, keerulisemaks ja rikkamaks muuta, see on teie teha. Nii nagu hullumeelsus kõrgemas tähenduses on igasuguse tarkuse algus, nii on skisofreenia igasuguse kunsti, igasuguse fantaasia algus. Isegi õpetlased on juba peaaegu sellele arvamusele jõudnud..."  (lk 153)

Autor nimetab oma järelsõnas seda "viiekümneaastase kirjutatud ja just selle ea probleeme käsitlevaks" raamatuks, mis "sattus väga sageli päris noorte lugejate kätte" ja tekitas vaimustunud, kuid autori jaoks "võõrastavaid arvamusi". Seetõttu ütleb ta:

"Kuid mulle meeldiks siiski, kui paljud neist märkaksid, et Stepihundi lugu kujutab küll haigust ja kriisi, kuid mitte sellist, mis viiks surma, vaid selle vastandit: tervenemist." (järelsõnast 1941. a väljaandele, lk 176)

10 müüti skisofreenia ja psüühikahäirete kohta

See tekst on kopeeritud EPRÜ (MTÜ Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühing) veebilehelt, mille moto on "Sa pole üksinda! Ulata oma käsi, et me saaksime näidata Sulle väljapääsu..." http://www.epry.ee/myydid/

10 MÜÜTI SKISOFREENIA JA PSÜÜHIKAHÄIRETE KOHTA

Skisofreeniale on omased terve rida kindlaid sümptome, kuid kunagi ei sarnane haiged tajude, mõtete või käitumuslike avalduste poolest täielikult, seega on iga haigusjuht unikaalne.

Skisofreensetele häiretele on iseloomulikud mõtlemise ja tajumise häired, muutunud on inimese tundeelu ja käitumine.

Skisofreenia on haigus, mille kohta on palju müüte ja eksiarvamusi. See on haigus, mis põhjustab tihti inimestes hirmu ja häbi.

1. müüt: Psüühikahäired ja skisofreenia on väga haruldane ja harva esinev.

Ei skisofreenia ega meeleoluhäired ei ole midagi uut ega haruldast. Skisofreenia avaldub umbes 1% elanikkonnast. Erinevad kergemaid ja raskemaid vaimsed tervise häireid sh depressiooni esineb ligi 12-15 % elanikkonnast. On tõsiasi, et vaimse tervise teemad, teenused ja kampaaniad ei ole Eestis aastate jooksul leidnud sama suurt kõlapinda kui teised tervishoiu teemad.

2. müüt: Skisofreenia tähendab kahestunud/ lõhestunud isiksust.

Skisofreenia on vaimse tervise häire, mida aetakse sageli segamini isiksuse lõhenemisega. Skisofreenia ei tähenda lõhenenud isiksust, lõhenenud isiksuse puhul on tegemist omaette ja väga harva esineva psüühikahäirega. Selle häire oluline tunnus on kahe või enama täielikult erineva isiksuse olemasolu ühes inimeses, kusjuures korraga esineb vaid üks, kes ei ole teadlik teise olemasolust.

3. müüt: Vaimselt haiged inimesed on ohtlikud ja vägivaldsed, nad peaksid olema isoleeritud.

Statistika näitab, et vägivaldsust ei esine vaimselt haigete ja skisofreeniahaigete hulgas rohkem kui ühiskonnas tervikuna. Vägivaldsus ei ole tüüpiline sümptom. See väga levinud müüt on osutanud karuteene inimestele, kes põevad skisofreeniat ning kellest enamik on vaiksed ja enesessetõmbunud ning tunnevad pigem hirmu, segadust ja lootusetust kui on vägivaldsed. Paljudel vaimsete häiretega inimestel on küll raske toime tulla oma igapäeva eluga, kuid sildistamine teeb ainult haiget ja hoiab inimesi tagasi abi otsimast.

4. müüt: Vaimselt haiged inimesed on pahad ja õelad, neist peaks eemale hoidma.
Inimesed, kes haigestuvad vaimuhaigusesse, ei ole pahad ja õelad. Fakt, et inimene kannatab vaimuhaiguse all, ei tähenda, et tema või tema perekond on teinud midagi valesti või et nad on halvad inimesed. Haigestumine psüühikahäiresse on pigem halb õnn, nagu seda on ka haigestumine suhkruhaigusesse või vähki. Ei ole mingit põhjust tunda häbi või süütunnet, kui peres on keegi vaimselt haigestunud.

5. müüt: Vaimselt haiged inimesed on lihtsalt (vaimselt)nõrgad.

Haigestumine vaimuhaigusesse ei ole märk isiksuse nõrkusest. Psüühikahäirega inimesed ei saa mõjutada haiguse sümptomeid tahtejõuga või kõvasti pingutades, samuti nagu halva kuulmisega inimene ei kuule paremini pingutusest hoolimata.

6. müüt: Inimesed, kellel on vaimuhaigus, on loovad isiksused või geeniused.

Tõsiasi on, et tarkus ja intelligentsus ei kaitse vaimuhaiguse eest, kuid ka vaimuhaigus ei välista intelligentsust ega arukust. Vaimset haigust põdevate inimeste seas on sama protsent üle keskmise intelligentseid inimesi kui mittehaigete seas. Sama kehtib kunstikalduvuste, loovate ja tehniliste võimete ning kõigi teiste annete kohta.

7. müüt: Vaimuhaigus ja psüühikahäire on raske isiksusehäire, mitte tavapärane haigus ja seda ei saa ravida.

Skisofreeniast ja psühhoosist võib taastuda aktiivse ravi abil. Ravi koosneb nii medikamentoosest ravist kui ka erinevatest psühhoteraapiatest. Tänu tänapäevasele efektiivsele ravile võib skisofreeniasse haigestunud taastudes jälle õppida, tööl käia, suhelda ja rajada pere samamoodi nagu teisedki. Sageli on skisofreeniahaigel vajadus tarvitada ravimeid väga pikka aega, täpselt nagu iga teise kroonilise haigusega. Hästi oluline on järjepidev ravi ning koostöö raviarstiga. Haigestunud inimesel peaks samuti olema oma rehabilitatsiooniplaan, milles arvestatakse õppimis- ja tööprobleemidega. Lisaks on erinevad sotsiaalhoolekandeasutused, mis pakuvad erinevaid toetavaid vaimse tervise teenused eluga toimetulekuks psüühilise erivajadusega inimestele.

8. müüt: Skisofreeniahaige ei saa ise aru, et ta on haige.

Skisofreeniasse, nagu ka teistesse psüühilistesse ja füüsilistesse haigustesse võib haigestuda sellest ise aru saamata, kuid üha sagedamini pöördub vastuvõtule inimesi, kes kahtlustavad, et on haigestunud. Psüühikahäirega inimesel võib olla ka eriti hea haigusteadlikkus ja sellel võib olla oluline mõju patsiendi haiguse prognoosiks ning õnnestunud raviks. Haigusteadlikkus e haiguskriitika tekib tavaliselt ravi käigus.

9. müüt. Mind psüühikahäire ega vaimuhaigus ei ohusta.

Psüühikahäired on üllatavalt laialt levinud ning nendel ei ole soosikuid, psüühikahäired võivad tabada igaüht. (vt müüt 1). Psüühikahäire võib avalduda hoolimata kasvatusest, haridusest, sotsiaalmajanduslikust seisust, soost jm teguritest.

10. müüt: Skisofreenia on kindlasti pärilik haigus.

Skisofreenia ei ole omaenda valikute tagajärg. Selle vallandumiseks on vaja nii pärilikku või varases arengujärgus tekkinud soodumust haigestuda, kui ka kindlasti haigust käivitavaid tegureid nagu tugev stress, rängad kaotused - tragöödiad elus või ka lihtsalt täisealiseks saamise raskused. Seetõttu haigestutakse skisofreeniasse tavaliselt murdeea lõpus või täiskasvanuea alguses. Põhjuseid ei teata veel nii hästi, et skisofreeniat oleks võimalik ennetada.
Allikas: http://www.epry.ee/myydid/

Illustratsioon: Henri Matisse (1969-1954) "Ikaros" (1947).

Teadlased tegid kindlaks, et skisofreenikutel on ainulaadne mälu

Teadlased tegid kindlaks, et skisofreenikutel on ainulaadne mälu

Uusimate meditsiinitehnoloogiate abil tegid Vanderbildti ülikooli (USA) teadlased /2008. a/ kindlaks skisofreenia all kannatajate mälu unikaalsed iseärasused.

Spetsialistid tegid nii skisofreenikute kui ka tervete inimestega mäletamist uurivaid katseid. Kasutati kaht meetodit: funktsionaalset magnet-resonants tomograafiat ja infrapunase ala spektroskoopiat (NIRS), mis seisneb aju uurimises tema elektromagnetilise kiirguse kaudu.

Katsest selgus, et tervete inimeste puhul osalevad meeldejätmise protsessis tunduvalt väiksemad ajukoore alad kui skisofreenikutel. Näiteks kui suhteliselt normaalse mälutöö puhul on aktiivne üks ajupoolkera, siis skisofreenia puhul mõlemad.

Teadlased täheldasid veel üht huvitavat asja. Kui terve inimene unustab, siis muutub tema ajukoore aktiivsus samasuguseks nagu ebaõige meeldetuleku ajal. Skisofreenikutel aga ajukoore aktiivsus ei muutu, seda niihästi unustamise kui ka õige või ebaõige meenutamise puhul.

Teadlased loodavad, et see iseärasus saab aluseks skisofreenia veelgi põhjalikumale uurimisele.

Allikas: Ученые выявили, что шизофреники обладают уникальной памятью. Science Blog.ru 24. märts 2008.
http://scienceblog.ru/2008/03/24/uchenyie-vyiyavili-chto-shizofreniki-obladayut-unikalnoy-pamyatyu/

Uudise autorid on aluseks võtnud Vanderbildti ülikooli teate selle kohta, et ajupiirkondade erinev kasutamine võib selgitada skisofreenikute mäluprobleeme. Originaali tekst on mõnevõrra põhjalikum, vaata:
http://news.vanderbilt.edu/2008/03/different-use-of-brain-areas-may-explain-memory-problems-in-schizophrenics-58218/

Vincent van Gogh (1853-1890)

Vincent Willem van Gogh (30. märts 1853 - 29. juuli 1890) oli hollandi maalikunstnik.

Van Gogh oli postimpressionist. Kõik tema tööd (umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd) valmisid kõigest 10 aasta jooksul. Tema loomingus on palju autoportreesid, maastikumaale, natüürmorte lilledega, portreesid ning maale küpressidest, viljaväljadest ja päevalilledest.
/- - -/
Ta kannatas elu viimasel kümnel aastal psüühikahäirete all. Missugune haigus neid põhjustas, selle üle on vaieldud palju, aga selgust ei ole. Rohkem kui 150 psühhiaatrit on talle pakkunud umbes 30 erinevat diagnoosi. Kõige tähtsamad nendest on skisofreenia, bipolaarne häire, süüfilis, mürgistus allaneelatud värvidest, epilepsia ja porfüüria. Haigust süvendasid alatoitlus, ületöötamine, unetus ja alkoholism, eriti absindi liigne tarbimine. Kroonilise kõrvavalu tõttu lõikas ta ka endal vihahoos parempoolse kõrvalesta ära.
Hiljem on tema vaimuhaigust romantiseeritud, kuid tõelisus oli vastupidine: haigushoogude ägenedes van Goghi töövõime vähenes, paranedes suutis ta seevastu rohkem tööd teha.
(Kogu eelnev tekst on Wikipediast)
http://et.wikipedia.org/wiki/Vincent_van_Gogh

Soovitatav kirjandus: Irving Stone, “Elujanu. Jutustus Vincent van Goghist”. Inglise keelest tõlkinud Maria Hange. Kunst, Tallinn 1968.

Galerii: http://www.vggallery.com/

Postituse avapilt: Vincent van Gogh "Autoportree maaliraami ees" (1888, Amsterdami Van Goghi muuseum).

Väike pildivalik:

"Kaks rotti"
(1884 nov, erakogus.)

"Vaas gladioolidega"
(1886, varasuvel, Amsterdami Van Goghi muuseum.)

"Kolm paari saapaid"
(1886 dets, Harvardi Ülikooli muuseum.)

"Vaas rukkilillede ja moonidega"
(1887, suvel, Hollandi Tritoni fond.)

"Õitsvad aprikoosipuud"
(1888 apr, erakogus.)

"Rongivagunid"
(1888 aug, Angladon-Dubrujeaud' fond Prantsusmaal.)

"Tähisöö"
(1889 juuni, New Yorgi moodsa kunsti muuseum.)

"Õitsev roosipõõsas"
(1889 apr, Tokyo idakunstide rahvusmuuseum.)

"Joojad"
(1890 veebr, Chicago kunstiinstituut.)

"Vaas 12 päevalillega"
(1889 jaan, Philadelphia kunstimuuseum.)

"Päevalill on minu lill", tavatses van Gogh rõhutada.

Kirjadest:
"You know that Jeannin has the peony, Quost has the hollyhock, but I have the sunflower, in a way." (Letter 741) http://vangoghletters.org/vg/letters/let741/letter.html

"Thinking like this, but very far off, the desire comes over me to remake myself and try to have myself forgiven for the fact that my paintings are, however, almost a cry of anguish while symbolizing gratitude in the rustic sunflower. " (Letter 856) http://vangoghletters.org/vg/letters/let856/letter.html

Michel Foucault "Hullus ja arutus. Hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul."

Michel Foucault "Hullus ja arutus. Hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul."
Ilmamaa, 2003. Tlk Mirjam Lepikult, saatesõna Vaino Vahing.

30 aastat tagasi surnud Michel Foucault (15. oktoober 1926 – 25. juuni 1984) oli prantsuse filosoof, kelle tööd on mõjukad kõigis humanitaar- ja sotsiaalteadustes.

“Hulluse viimne keel on sama mis mõistuse keel, kuid see on mähkunud kujutluspildi nõiduslikkusesse ning piiratud pilti ümbritseva nähtavuse ruumiga; väljaspool kujutluspiltide totaalsust ja diskursuse universaalsust moodustab ta neist kahest kokku erakordse ja igasuguste reeglite vastase organisatsiooni, mille visas ja kangekaelses erilisuses hullus just nimelt seisnebki. Niisiis ei peitu hullus täpsemalt öeldes päriselt kujutluspildis, mis iseenesest ei ole tõene ega väär, arukas ega hull -, samuti mitte arutluses, mis on lihtne vorm ega olene millestki muust kui loogika vaieldamatutest figuuridest. Ja siiski on hullus nii ühes kui teises. Ühes nende vahekorra erilises figuuris.” (lk 355)

"Meie päevil pole inimesel muud tõde peale mõistatuse, mis peitub tolles hullus, kes inimene ise on ja samas ka ei ole. Iga hull kannab ja ei kanna endas inimese tõde, mille ta paljastab just seeläbi, et oma inimlikkusest ära langeb." (lk 789)

"Kui hullus lõikab läbi loomingu, avaneb seal tühjus, vaikuse aeg, vastuseta küsimus; nõnda tekitab looming parandamatu rebendi, milles maailm on vastupandamatult sunnitud iseennast küsitlema." (lk 802)

1961. a kirjutatud teos on raske lugemine nii köite kaalu kui sisu ja käsitluslaadi poolest, kuid süvenenumalt psühhiaatria ajaloost huvitunule võib selles üht-teist tema teadmisi oluliselt täiendavat olla. Igapäevaseks kergeks lugemiseks ei sobi, ka mitte masendusmeeleolus lugemiseks.

Vaata ka: http://loterii.blogspot.com/2010/09/michel-foucault-hullus-ja-arutus.html

Emil Kraepelin (1856-1926)

Tuntuim psühhootiliste häirete uurija Eestis on olnud saksa psühhiaater Emil Wilhelm Magnus Georg Kraepelin (15. veebr 1856 - 7. okt 1926), kes töötas Tartu Ülikooli psühhiaatriakateedri ja teraapiakliiniku närvi- ja vaimuhaiguste osakonna (1882. aastast närvi- ja vaimuhaiguste kliiniku /praegu psühhiaatrikliinik/) juhatajana 1886-1891. a.

Pildilt on näha, milline nägi Emil Kraepelin välja Tartus töötades. Umbes 1886. a tehtud foto allservas on kirjas Jurjew. - Foto Wikipediast.

Teoses "Tartu Ülikooli ajalugu II, 1798-1918" (Eesti Raamat. Tallinn 1982, lk 244-245) kirjutatakse professor Emil Kraepelini kohta, et ta oli sajandivahetuse suurimaid psühhiaatreid.

"Tartus hakkas ta looma psüühiliste haiguste kliinilis-nosoloogilist klassifikatsiooni, viljeldes eriti eksperimentaalpsühholoogiat, samuti uuris ta alkoholi, kofeiini ja tee toimet inimese psüühilistele protsessidele. Uurimistulemused võttis ta kokku töös (1892), mis on maailmakirjanduses esimene inimese psühhofarmakoloogiaalane monograafia."

Ka avaldas Emil Kraepelin Tartu perioodil psühhiaatria õpperaamatu (1887) kahes väljaandes, hiljem käsiraamatu, mis ilmus paljudes väljaannetes ja tõlgiti mitmesse keelde.

Samas ajaloouurimuses (lk 156-157) nimetatakse Kraepelinit nüüdispsühhiaatria rajajaks ja meenutatakse, et ta oli töötanud maailma esimeses eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumis Wilhelm Wundti juures. Tsiteeritakse Jüri Saarma ja Vaino Vahingu artiklit "E. Kraepelini psühhofarmakoloogilistest uurimistest Tartus" (1976), nentides, et "Kraepelini psühhofarmakoloogilises ja eksperimentaalpsühholoogilises tegevuses on kõige viljakam just Tartu  periood nii oma haardeulatuselt kui ka uurimiste sügavuselt. /- - -/ E. Kraepelini järeldused ning üldistatud käsitlused sel ajal ei ole oma väärtust minetanud."

Nii öeldi siis hulk aastaid tagasi ilmunud raamatus. Mida arvatakse Emil Kraepelini kohta praegu, saab igaüks soovi korral juba ise vaadata internetis väga paljudest kohtadest.

Näiteks kirjutab www.kliinikum.ee psühhootilisi seisundeid käsitleval leheküljel, et Emil Kraepelin vaatles teiste teadlaste poolt varem kirjeldatud seisundeid ühtse haigusena - dementia praecox'i ehk varajase nõdrameelsusena, mida ta eristas maniakaal-depressiivsest psühhoosist ja paranoiast.

Uurides sama haigust võttis Eugen Bleuler (1857-1939) kasutusele mõiste skisofreenia (1908). Huvitav on ka fakt, et Carl Gustav Jung (1875-1961) oli Bleuleri assistent.

Kraepelini hilisemast tööelust on silmapaistev  1902. a alanud koostöö Alois Alzheimeriga (1864-1915), kellega koos identifitseeriti Alzheimeri tõbi.

Et aga blogilugejat tõsiteadusesse kalduva  kirjatükiga rohkem mitte väsitada, piirdun üksnes Wikipedia linkidega; neist venekeelne tekst on kõige põhjalikuma sisuga:

Emil Kraepelin eestikeelses Wikipedias.
Emil Kraepelin ingliskeelses Wikipedias. 
Эмиль Крепелин - Материал из Википедии.

Elyn Saks

"Noore naisena olin ma kolm korda pikalt vaimuhaiglas. Vaatamata mu skisofreeniadiagnoosile ja ennustustele, et hakkan elama ainult hooldekodus ja tegema paremal juhul lihttööd, olen ma nüüd ülikooli professor."

Elyn Saks on oma elukäiguga eeskujuks kõigile neile, kes kannatavad skisofreenia all ja tahavad haigusest hoolimata elada võimalikult täisväärtuslikku elu. Seepärast soovitan inglise keele oskajatel tema kohta internetist võimalikult palju lugeda lisaks allpool olevatele viidetele.

Elyn R. Saks (sünd 1955) on USA tuntud jurist, õigusteaduse, psühholoogia, psühhiaatria ja käitumisteaduse professor Lõuna-California ülikoolis. Juristina on ta aidanud psühhoosihaigeid, kelle elu-oluga on ta hästi kursis, sest on põdenud skisofreeniat alates 16. eluaastast. Haigusest hoolimata on ta saanud MacArthuri Fondi nn geeniuse stipendiumi ja seda omakorda kasutanud psüühikahäiretega inimeste toetuseks.

Oma kogemusest skisofreeniahaigena on ta kirjutanud autobiograafia "The Center Cannot Hold", (Hyperion Books, 2007), mis muutus kiiresti bestselleriks. Ühtekokku on tal lisaks teadustöödele neli raamatut. Saks on pidanud võitlust ka vähiga.

Elyn Saks Wikipedias (ingl k)

Selle loo alguses olev tsitaat originaalis:
In her words, “As a young woman, I was in psychiatric hospitals for three lengthy stays. Despite my diagnosis with schizophrenia and my ‘grave prognosis’ - that I would live in a board-and-care facility and work at a menial job at best - I am a chaired professor of law at the University of Southern California in Los Angeles…” 
http://famous101.com/famous-schizophrenics

2012. a ütles Elyn Saks intervjuus CNN-le:

"I am a woman with chronic schizophrenia. I have spent hundreds of days in psychiatric hospitals. I could have ended up living most of my life on a back ward, but things turned out quite differently.
In fact, I've managed to stay free of hospitals for almost 30 years. This is perhaps my proudest accomplishment. That doesn't mean that I have been free of all psychiatric struggles."
http://edition.cnn.com/2012/08/12/opinion/saks-mental-illness/

Elyn Saks: A tale of mental illness -- from the inside (TED, esinemine on filmitud 2012. a):


"Is it okay if I totally trash your office?" It's a question Elyn Saks once asked her doctor, and it wasn't a joke. A legal scholar, in 2007 Saks came forward with her own story of schizophrenia, controlled by drugs and therapy but ever-present. In this powerful talk, she asks us to see people with mental illness clearly, honestly and compassionately."
http://www.ted.com/talks/elyn_saks_seeing_mental_illness/

As a law scholar and writer,  Elyn Saks speaks for the rights of mentally ill people. It's a gray area: Too often, society's first impulse is to make decisions on their behalf. But it's a slippery slope from in loco parentis to a denial of basic human rights. Saks has brilliantly argued for more autonomy -- and in many cases for a restoration of basic human dignity.
In 2007, deep into her career, she dropped a bombshell -- her autobiography, The Center Cannot Hold. In it, she reveals the depth of her own schizophrenia, now controlled by drugs and therapy. Clear-eyed and honest about her own condition, the book lent her new ammunition in the quest to protect the rights and dignity of the mentally ill.
http://www.ted.com/speakers/elyn_saks
 
Foto: Elyn Saks, 2009. Courtesy of the John D. & Catherine T. MacArthur Foundation.

Artikkel: "Juhan Liiv ja tühi väli"

Delfis avaldatud artiklis "Juhan Liiv ja tühi väli" (24. juuni 2014) portreteerib Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra esimest Eesti kutselist kirjanikku Juhan Liivi.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/mari-niitra-juhan-liiv-ja-tuhi-vali.d?id=68924813

Mõned mõttekäigud artiklist:
"Kuidas on võimalik üle saja aasta tagasi olla kutseline kirjanik. Selgus, et ei olegi.
See lõpebki täieliku vaimse kriisiga. Ta oli pikalt venna juures Rupsil, kirjutab, samas põletab käsikirju. Enne kui ta hullumajja viidi, ta märatses ja põletas järjekordse käsikirja ära. Jällegi käsikirjade motiiv on geeniuse müüdi mustrisse sobituv. Vend viis ta 1894. aasta märtsis hullumajja, kus ta oli üle kolme kuu. Diagnoos oli parandamatu skisofreenik. Kui vaadata kaasaegsete arusaama temast, siis üldlevinud seisukoht oli, et Juhan Liiv oli küll andekas, aga kahjuks tuli haigus ja röövis kogu ande. Öeldi, et ta on vaimselt surnud.
/- - -/
Juhani puhul on paradoks selles, et tema kõige olulisemad luuletused ja kõige mõjuvam looming tuleb just sellest ajast, kui ta pidi olema täiesti loomevõimetu skisofreenik."

"Või äkki me vaatame, et see on vaene hull, kes millegipärast rahustab end iga päev jalutamisega - hommikul läheb välja ja kõnnib kümneid kilomeetreid. Aga äkki tal on ka sahtlis luuletused näiteks või mingi muu asi. Me ei tea, kui raske on tegelikult hinnata seda või aru saada."

Juhan Liiv (1864-1913)

IKKA LIIVIST MÕTELDES
 
      1

Või - ehk teda polnudki üldse?!
Ehk oli ainult
   lumesadu
      järvesse
         ja räitsakate
            sulamine
                järvesse
                   ja üheskoos
                      jäätumine?...
Külm. Üks praksatus
    hallide haavatrellide taga
         metsas. Miski läks katki
pakasetaeva all.

         2

Jah, kas teda oligi üldse?

Küll, oli küll! - Oh, kuidas kukepoeg toksib
südant seestpoolt kui munakoort.
Juba ajabki rinna ette:
oli küll, oli küll meil säärane mees,
televisioonimast rabas,
mäelseisja madalal nõmmel!

Ei, ei seda tõepoolest mitte!
Kõige igavama argisema kesknädala nimel -
mitte seda müüti, seda uhket ja suurt!
Tema on ju meie, ja ärme teeme endast
seda müüti, seda uhket ja suurt.

Tema on ju meie -  väike külmetav järv.
Tema on ju meie - lumi lõdisevasse vette.
Üks väike järv, kes püüab hoida end jäätumast,
hoida ennast ja hoida metsa, mis ta ümber,
hoida maailma oma ainukeses peeglis.

Meie oleme üks. Järv on metsas ja mets on järves.
Meie oleme üks. Järv tõuseb lumeks ja lumi langeb järveks.

Muud midagi.
Ja üksainus praksatus.
Metsas või järves? Puusüda? Jääkaas?

Ainult mitte seda müüti, seda uhket ja suurt
siin vaikiva, leinaliselt valge
pakasetaeva all.
 (1966, kogust "Paul-Eerik Rummo luulet 1960-1967,
Tallinn 1968.)

Juhan (Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864 Tartumaal Alatskivi vallas vaese kandimehe noorima lapsena, õppis Kodavere kihelkonnakoolis ja lühikest aega ka H. Treffneri eragümnaasiumis Tartus. Töötas veidi aega kooliõpetajana ja seejärel mitmete Eesti suurte ajalehtede toimetustes.

Haigestus 1894. a skisofreeniasse, mille järel elas avalikkuse eest tagasitõmbununa kodukohas, kuni psühhiaater ja publitsist Juhan Luiga ta sealt leidis. Juhan Liiv suri sugulaste juures 1. dets 1913.

Tema luulet tunneb iga eestlane, viimasel ajal on temaga tuttavaks saamas ka maailmakirjandus.

Tema proosat tunneb samuti iga eestlane - Kui seda metsa ees ei oleks...

Temast ja ta loomingust tuleb siin blogis edaspidigi juttu. Ja mitte ainult seoses sellega, et tänavu möödus tema sünnist 150 aastat.

Pilt: Nikolai Triik "Juhan Liivi portree" 1909. 

Blogi "Depressioon - bipolaarne meeleoluhäire"

Blogi "Depressioon - bipolaarne meeleoluhäire"
Kogutud teemakohaseid artikleid meediast depressiooni ja bipolaarse meeleoluhäire kohta.
http://bipolaarne.blogspot.com/

Viimasel ajal pole selle blogi postitused küll täienenud, kuid mõnele huvitavale artiklile depressiooni kohta võib selle kaudu sattuda.

"Mida näeb šamaan vaimuhaiglas"

Veebilehel Earth We Are One on  kirjutis "Mida näeb šamaan vaimuhaiglas" (inglise keeles)

Mõned lõigud selle algusest:

The Shamanic View of Mental Illness

In the shamanic view, mental illness signals “the birth of a healer,” explains Malidoma Patrice Somé.  Thus, mental disorders are spiritual emergencies, spiritual crises, and need to be regarded as such to aid the healer in being born.

What those in the West view as mental illness, the Dagara people regard as “good news from the other world.” The person going through the crisis has been chosen as a medium for a message to the community that needs to be communicated from the spirit realm. “Mental disorder, behavioral disorder of all kinds, signal the fact that two obviously incompatible energies have merged into the same field,” says Dr. Somé. These disturbances result when the person does not get assistance in dealing with the presence of the energy from the spirit realm.

One of the things Dr. Somé encountered when he first came to the United States in 1980 for graduate study was how this country deals with mental illness. When a fellow student was sent to a mental institute due to “nervous depression,” Dr. Somé went to visit him.......

Edasi saab lugeda siit: http://earthweareone.com/what-a-shaman-sees-in-a-mental-hospital/

See esoteeriline tekst on huvitav, kuigi ei pruugi haakuda meditsiiniliste tõekspidamistega. Leidsin ka selle teksti eestindusi:

http://vaikus-on.blogspot.com/2014/06/mida-naeb-samaan-hullumajas.html

http://vaikus-on.blogspot.com/2014/06/mida-naeb-samaan-hullumajas-vol-2.html

Aitäh tõlkijale!

Vaimne tervis

Veebilehe Terviseinfo.ee alajaotuses "Vaimne tervis" on muu hulgas lugeda:

• Ülevaade vaimse tervise probleemidest

Saab teada, et:
"Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel põeb 154 miljonit inimest maailmas depressiooni ja 25 miljonit inimest skisofreeniat. 91 miljonil inimesel on probleeme alkoholi tarbimisega ja 15 miljonil narkootikumide tarbimisega, 50 miljonit kannatab epilepsia all ning 24 miljonit Alzeimeri tõve ja teiste dementsushäirete all. Lisaks neile mõjutavad mitmed haigused närvisüsteemi või põhjustavad neuroloogilisi tüsistusi – 326 miljonit inimest kannatab migreeni tõttu, 61 miljonit tserebrovaskulaarsete (peaajuveresoonkonna) haiguste tõttu, 18 miljonit neuroloogiliste infektsioonide tõttu. Lisanduvad veel inimesed, kellel on neuroloogilised tüsistused õnnetusjuhtumite tõttu (170 miljonit)."
"Igal neljandal inimesel maailmas on elu jooksul vähemalt üks vaimse tervise häire – aga enamik neist pole diagnoositud ega ravitud."

Edasi loe:
http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/vaimne-tervis/ulevaade-vaimse-tervise-probleemidest

• Psüühikahäirete klassifikatsioon ja diagnoosimine

"Psühhiaatrias räägiti varem vaimuhaigustest, nüüdisajal kasutatakse katusmõistena psüühikahäiret, millest vaimuhaigused ehk psühhoosid moodustavad ainult väikese osa."

Edasi loe:
http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/vaimne-tervis/psuuhikahairete-diagnoosimine

• Kas vaimse tervise probleemid on ravitavad?

http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/vaimne-tervis/kas-vaimse-tervise-probleemid-on-ravitavad

• Kuhu suunata abivajaja?

http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/vaimne-tervis/vaimne-tervis-kuhu-suunata-abivajaja

Blogi "Skisofreenia ehk teine reaalsus"

Blogi skisofreeniku kogemustest:
"Skisofreenia ehk teine reaalsus"

Tütarlaps jutustab oma loo.
http://skisofreeniaehkteinereaalsus.blogspot.com/

Delfi Naisteka foorumis on autor selle blogi kohta öelnud:
"Lugu on päriselul põhinev. Enda kui ka teiste läbielamisi, millele lisandub ka veidi reaalsusele vastavat fantaasiat. Sellega üritan edasi anda skisofreeniku maailma. See osa, mida edasi annan, on küll väike, aga see väike killuke on seda väärt, ma arvan. Head lugemist!"

Blogi "Huudan tuuleen"

Blogi: skisofreeniku päevik (soome keeles)
"Huudan tuuleen" ("Hüüan tuulde")

http://huudantuuleen.blogspot.com/

Artiklid skisofreeniku kogemustest

Artikkel Õhtulehest:
"Kui olin tuntud keemik, tahtsid minuga kõik suhelda. Kui olen tuntud skisofreenik, ei taha keegi."
Silja Paavle, 1. aprill 2014.

Artikli algus:

"Ma pole näinud ühtegi skisofreenikut, kes oleks agressiivne. Pigem on selle diagnoosiga inimesed endassetõmbunud ja elavad vaikset elu," lükkab levinud eksiarvamuse ümber Oliver Kukk. Mees, kes on skisofreeniaga elanud 20 aastat. 

Oliver Kukk (38) ohkab, et tegelikult on üksindus selle haiguse juures kõige hullem, sest sõpradega rääkimisest on väga palju kasu.

Lugu on Õhtulehes tasuline, tasuta saab lugeda ainult esimesi lõike.
http://www.ohtuleht.ee/574208/kui-olin-tuntud-keemik-tahtsid-minuga-koik-suhelda-kui-olen-tuntud-skisofreenik-ei-taha-keegi-

Samast inimesest on kirjutatud mõne aasta eest ka  Naistelehes:
"Endine vaimuhaige nõustab neid, kel psüühika paigast"
Helen Eelrand, 31. okt 2008. Tervikuna loetav siin:
http://www.naisteleht.ee/node/5467

Skitsofrenian riskitekijöista

Skitsofrenian riskitekijöista
Jaana Suvisaari

Skitsofrenia on nimitys sairaudelle, johon liittyy toistuvia psykoosijaksoja ja arkielämän toimintakyvyn vaikeuksia. Sairaudenkuva on hyvin yksilöllinen. Jotkut toipuvat oireista täysin, toisilla esimerkiksi kuuloharhoja saattaa olla jatkuvasti. Monet psykiatrit uskovatkin, että se, mitä kutsutaan skitsofreniaksi, on joukko sairauksia, joita tällä hetkellä ei pystytä erottamaan toisistaan, koska oireiden syitä ei tunneta riittävän hyvin. Skitsofrenian lääkehoito auttaa parhaiten psykoosioireisiin, ja kuntoutus kohentaa arkielämän toimintakykyä. Kuntoutuminen on yksilöllinen prosessi, jossa opitaan tuntemaan oman sairauden oireet ja löydetään itselle parhaiten sopivat keinot niiden lievittämiseen ja pahenemisvaiheiden ehkäisyyn.

Skitsofreniaan sairastuu joka sadas eli yksi prosentti suomalaisista. Jos oma vanhempi sairastaa skitsofreniaa, sairastumisriski on 7-9 prosenttia. Perinnöllinen alttius siis lisää skitsofreniaa sairastumisen riskiä. Toisaalta tämä tarkoittaa, että harvempi kuin joka kymmenes skitsofreniaa sairastavan vanhemman lapsista sairastuu skitsofreniaan. Jos molemmat vanhemmat sairastavat skitsofreniaa, lapsen sairastumisriski on 25-30%. Skitsofrenian tausta onkin monitekijäinen, niin kuin monen muunkin kansansairauden, kuten sokeritaudin ja sepelvaltimotaudin. Taustalla on lukuisia perintötekijöitä, joiden vaikutus yksinään on pieni, ja muita tekijöitä, kuten vaikeat elämänkokemukset, jotka saattavat lisätä sairastumisriskiä.

Luotettavia skitsofrenian geenitestejä ei ole olemassa. Tämä johtuu siitä, että skitsofrenia-alttiuteen vaikuttavia geenejä on todennäköisesti vähintäänkin satoja, ja yksittäisen geenin vaikutus on pieni.

On tavallista, että skitsofreniaan sairastunut ja hänen läheisensä pohtivat, mistä sairastuminen johtui ja olisiko se ollut ehkäistävissä. Yksittäisen ihmisen sairastumisen syytä ei kuitenkaan koskaan voi tietää. Kaikista tunnetuista skitsofreniariskiä lisäävistä tekijöistä voidaan sanoa, että useimmat niistä, jotka ovat kyseiselle tekijälle altistuneet, eivät sairastu skitsofreniaan. Tämä pätee niin geeneihin kuin muihinkin sairastumisriskiin vaikuttaviin tekijöihin. Sairastuminen on monen tekijän summa, ja suurta osaa sairastumiseen vaikuttavista tekijöistä ei vielä tunneta. Tutkimuksen avulla pyrimme ymmärtämään sairautta paremmin ja kehittämään sen hoitoa.

/Jaana Suvisaari, tutkimusprofessori/

http://www.skitsofreniayhdistys.fi/index.php/jasenkirje21-10-12?showall=1&limitstart=

Artikkel skisofreeniast

"Veiko Vasar: mis on skisofreenia?"
Postimees, 3. okt 2010

Artikli algus:
"Kõrvalseisjates tihti hirmu tekitavast ja haigeid oma siseilma suruvast skisofreeniast kirjutab Veiko Vasar, Tartu Ülikooli psühhiaatriakliiniku juhataja, professor.
Skisofreenia on endiselt üks tänapäeva meditsiini lahendust vajavatest probleemidest. Ligikaudu üks inimene sajast võib elu jooksul  haigestuda skisofreeniasse, mis sageli on krooniline, kahjustab märkimisväärselt inimese psüühikat ja toob kaasa toimetulekuprobleeme suurel osal haigetest haiguse pikema kulu käigus. Haiguse ägenedes on sageli vajalik haiglaravi ning teatud osa haigetest võib iseseisva toimetuleku võime püsivalt kaotada."

Kirjutise osad: Ajuhaigus, Pärilikkuse osa, Stressi- ja muude faktorite osa, Ravivõimalused, Ravimite kasulikkus.
Edasi loe:  
http://arvamus.postimees.ee/320966/veiko-vasar-mis-on-skisofreenia

Marie Heiberg (1890-1942)

MA KIRJUTAN... 

Marie Heiberg

Ma kirjutan verega
hinge imelist saladust...
murede sügavuse
otsata hämarust...

Ma kirjutan ja pisarad langevad mu silmist
laulu märgade ridade pääle.

Tume tuluke valgustab hämarat tuba,
mille seinu silmad ei seleta...
Õues kostab kange tormi müha,
süda tuksub nii arglikult, valjusti...

Ma kirjutan verega
hinge imelist saladust...
murede sügavuse
otsata hämarust...

Marie Heiberg sündis 10. sept (29. aug) 1890 Võrumaal kingsepa perekonnas, õppis Urvaste vallakoolis ning Sangaste kihelkonnakoolis. 16aastaselt asus ta elama Tartusse, kus elatas end juhutöödega, sealhulgas ka vabakutselise ajakirjanikuna. Osales "Noor-Eesti" rühmituses, sõbrunes Gustav Suitsu ja Friedebert Tuglasega.

Teda on nimetatud nii igatsevaks nukruslaulikuks kui ka uusi aateid jaatavaks tulevikulaulikuks.

Esikkogus “Mure-lapse laulud" (1906) kõneleb ta paljudes luuletustes oma kodumaast ja selle saatusest. Ajuti kaotab ta usu iseendasse ja teistesse ja muutub nukrameelseks.

"Hing väsinud... igatsus õõgub,

kui sumbutud tuluke veel,

ja rinnas on salaja valu;

ei lõppu näe lumisel teel...

Surm kõlistab kannukseid kaugel,

ja talve-öö tukkub sääl...

Ma seisatan, pisarad laugel,

kesk lumiste väljade pääl"

(Luuletusest "Lõputa teel")

Teises värsikogus "Luule" (1913) "näib luuletajale, et elu üksluisus muutub luulele kammitsaks, ja ta kuulutab Luule Tõest kõrgemal seisvaks."

"Oh tulevik, teen su altril tuld!

kui aegade valgus valmis -

mul virgus vaimustus varakult,

kõik tunded laulude salmis.

Lääb looja mu elupäikene:

laul, kosta kauguse poole!

Mu sihil sirendab linnutee:

vii tervisi tõusvale soole!

(Luuletusest "Kauguse poole")

Säilinud käsikirjaline "Mälestuste raamat" sisaldab samuti luulet. Kogu aeg kirjutas Heiberg ka proosat (ilmusid "Ära läks", "Kerjus", "Jõulu mure", "Tulilill", "Elukevade", "Enne viimset päeva" jt). C. Kreegi, M. Saare, K. Türnpu jt viisid M. Heibergi tekstidele kuuluvad eesti koorimuusika varasalve.

Kuid üsna paljulubavalt alanud loometee katkes, kui Marie Heiberg haigestus skisofreeniasse.

"5, juunil 1919 toimetati vaimselt lõplikult murdunud Marie Heiberg Tallinna Seevaldi vaimuhaiglasse. Mõnevõrra rahunenuna pääses ta sealt järgmisel kuul küll vabadusse, kuid tema vaimne tervis enam ei taastunud. 8. juulil 1983 saadeti aja ja koha suhtes orienteerumisvõimetu patsient Tartu Ülikooli kliinikust tapi korras Tallinna ning seekord sulgusid palatiuksed Marie Heibergi järel lõplikult. Ligemale kakskümmend aastat viibis ta vaimuhaigla krooniliste haigete osakonnas, unustatuna nii omaste kui ka kirjanduslike ringkondade poolt. Esimesel okupatsioonitalvel haigestus kütmata palatis viibiv ja alatoitlusest kurnatud M. Heiberg kopsupõletikku, mille tagajärjel ta suri 15. veebruaril 1942. aastal. Haigla kulul sängitati luuletaja 23. veebruaril 1942 Tallinna Liiva kalmistule."
(Eluloo ja loomingu ülevaate tsitaadid ja andmed: "Eesti kirjanduse ajalugu" III, Tallinn 1969.)

KÕRGEMAL ON MINU KODU

Marie Heiberg

Kõrgemal on minu kodu,

kus see kuu on kumamas,

kõrgemal mu eluase,

kus need tähed säramas.

Kättesaamata mu ihad,

unistav mu mõttelend, -

leinahinge igatsused,

harva ilmutavad end.

Kõrgemal on minu kodu,

kus see kuu on kumamas,

kõrgemal mu eluase,

kus need tähed säramas.

Marie Heibergi raamatust "Üks naine kurbade silmadega" (2010) kirjutab Lugemissoovituse blogi: "Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi poolt väljaantud sarja ELAVIK 11. raamatu alapealkiri “Eesti luuletaja Marie Heibergi õnne ja valu, rõõmu ja mure lugu kirjades”  võtab täpselt kokku raamatu, mis on välja antud tähistamaks poetessi 120. sünniaastapäeva, sisu. Selle on muuseumides leiduvate materjalide põhjal koostanud Iivi Lepik ja Kirsten Simmo. Raamatu põhiosaks on Marie Heibergi (1890-1942) kirjad Friedebert Tuglasele."
http://lugemissoovitus.wordpress.com/2010/11/15/marie-heiberg-%E2%80%9Cuks-naine-kurbade-silmadega%E2%80%9D/

Marie Heiberg Wikipedias

Skisofreenia mõiste

Skisofreenia - inimene.ee terviseportaal:
Skisofreenia on psühhooside hulka klassifitseeritud psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada.
http://static.inimene.ee/index.php?disease=s&sisu=disease&did=916

* * *

"Skisofreenia - et mõista haigust"
Käesolev raamat on valminud Avatud Eesti Fondi toetusel kaheaastase projekti "Kestva psüühikahäirega inimeste rehabilitatsioon" raames tasuta jagamiseks (Tallinn, 1999, doc.):
http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0CB4QFjAA&url=http%3A%2F%2Fwww.sm.ee%2Ffileadmin%2Fmeedia%2FDokumendid%2FSotsiaalvaldkond%2Fkogumik%2FSkisofreenia_-_et_m%25C3%25B5ista_haigust.doc&ei=zNyjU9TnK4X9ywPCuoKQAw&usg=AFQjCNE6WxIcMbu-0pxM-QY-49RZcRIB0A&bvm=bv.69411363,d.bGQ

* * *

Schizophrenia (Wikipedia, in English):
http://en.wikipedia.org/wiki/Schizophrenia

* * *

Шизофрения
 (Материал из Википедии — свободной энциклопедии):http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A8%D0%B8%D0%B7%D0%BE%D1%84%D1%80%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D1%8F

Louis Wain (1860-1939)

Selle blogi päises on fragment ühest Louis Waini kassipildist. Pole just väga kassi moodi, aga Louis Waini rohkete suuresilmaliste kassipiltide hulgas oli niihästi tavapäraseid kui ka n-ö ebanormaalseid. Arvatakse, et seda  ebanormaalsust põhjustas kunstniku hilisemates eluaastates just nimelt skisofreenia.

Louis Wain (5. aug 1860 - 4. juuli 1939) oli inglise kunstnik, väga edukas loomade ja maastike joonistaja. Kasse hakkas ta joonistama siis, kui tema abikaasa Emily oli rinnavähiga haige. Pärast naise surma jätkas Wain kasside joonistamist. Kui need alguses sarnanesid tema kunagisele kodukassile Peterile, siis hiljem nad muutusid, moondusid, tegelesid kõikvõimalike asjadega ja olid mõnikord täiesti äratundmatud.

Waini esimene joonistus antropomorfitseeritud kassidest avaldati 1886. a. Siitpeale sai kunstnik väga populaarseks, kuid mitte rikkaks. Ta ei osanud oma rahaasju korraldada. 1924. aastal pandi Wain Springfieldi vaimuhaiglasse Tootingis. 1930. aastal saadeti ta Napsbury haiglasse, kus ta veetis oma elu viimased aastad joonistades ikka veel kasse, kuid mõnikord olid need väga abstraktsed.

Kõrval on mõned näited Louis Waini kassidest. Kui kirjutada Google otsingusse kunstniku nime, leiab sadu tema kassipilte.

Louis Wain eestikeelses Wikipedias 

Louis Wain ingliskeelses Wikipedias. Pikemalt on juttu ka tema vaimsest häirest, mida peeti skisofreeniaks.

Fotol on Louis Wain oma töölaua ääres 1890. a. - Wikipedia.