Artikkel: "Juhan Liiv ja tühi väli"

Delfis avaldatud artiklis "Juhan Liiv ja tühi väli" (24. juuni 2014) portreteerib Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra esimest Eesti kutselist kirjanikku Juhan Liivi.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/mari-niitra-juhan-liiv-ja-tuhi-vali.d?id=68924813

Mõned mõttekäigud artiklist:
"Kuidas on võimalik üle saja aasta tagasi olla kutseline kirjanik. Selgus, et ei olegi.
See lõpebki täieliku vaimse kriisiga. Ta oli pikalt venna juures Rupsil, kirjutab, samas põletab käsikirju. Enne kui ta hullumajja viidi, ta märatses ja põletas järjekordse käsikirja ära. Jällegi käsikirjade motiiv on geeniuse müüdi mustrisse sobituv. Vend viis ta 1894. aasta märtsis hullumajja, kus ta oli üle kolme kuu. Diagnoos oli parandamatu skisofreenik. Kui vaadata kaasaegsete arusaama temast, siis üldlevinud seisukoht oli, et Juhan Liiv oli küll andekas, aga kahjuks tuli haigus ja röövis kogu ande. Öeldi, et ta on vaimselt surnud.
/- - -/
Juhani puhul on paradoks selles, et tema kõige olulisemad luuletused ja kõige mõjuvam looming tuleb just sellest ajast, kui ta pidi olema täiesti loomevõimetu skisofreenik."

"Või äkki me vaatame, et see on vaene hull, kes millegipärast rahustab end iga päev jalutamisega - hommikul läheb välja ja kõnnib kümneid kilomeetreid. Aga äkki tal on ka sahtlis luuletused näiteks või mingi muu asi. Me ei tea, kui raske on tegelikult hinnata seda või aru saada."