Blogi "Schizophrenia and Art"

Blogi "Schizophrenia and Art"
http://karensearchformeaning.blogspot.com/

Blogi sisaldab huvitavaid pilte, mille autor Karen May Sorensen (Vermont, USA) ütleb enda kohta, et on 44-aastane naine, kes põeb skisofreeniat alates 19. eluaastast. Ta kirjeldab blogis oma tutvustuses ka, kuidas loob oma pilte:

© Karen May Sorensen. "Happy lion", 2011.

"I am a 44 year old woman who has been schizophrenic since the age of 19. I find that making art is the best way to spend the short, precious hours of peak concentration I have in the morning. I have no other job other than being an artist. Because of my illness, I've been unable to do more than one semester of art school, so I consider myself self-taught.  /- - - / I work slowly, due to the fact that my art is so detailed. When I make art after two or three hours I become exhausted and have to stop no matter how much I wish to go on. Art gives me the chance to exercise my mind and push myself to the utmost of my capabilities. Making art is the way I can be the most that I can be."

Piltidele lisaks kirjutab Karen oma mõtetest seoses elu, haiguse ja kunsti ning kunstnikega. Praegu viimane sissekanne on blogisse tehtud 12. veebruaril 2014. Kas neid veel lisandub, seda ei tea, aga senised on huvitavad.

Siin on Kareni blogist tema 2011. a pilt "Õnnelik lõvi".

Link: Schizophrenia Help Guide

Schizophrenia Help Guide
http://www.helpguide.org/topics/schizophrenia.htm

See on skisofreenia kohta käivate ingliskeelsete materjalide kogum Helpguide.org portaalil. Selles on muude hulgas skisofreenia kohta järgmised kirjutised:

Schizophrenia: Signs, Types & Causes
http://www.helpguide.org/mental/schizophrenia_symptom.htm

Schizophrenia Treatment & Recovery
http://www.helpguide.org/mental/schizophrenia_treatment_support.htm

Helping a Person with Schizophrenia
http://www.helpguide.org/mental/schizophrenia_helping_family_member.htm

Portaalist leiab ka selgitusi ja nõuandeid muude vaimse tervisega seotud probleemide, eelkõige psüühikahäirete kohta, samuti juhtnööre tervislikeks eluviisideks jne - ühtekokku üle 300 artikli.

Virginia Woolf (1882-1941)

Virginia Woolf (sünninimi Adeline Virginia Stephen; 25. jaanuar 1882 London - 28. märts 1941) oli briti kirjanik ja feminist, üks tähtsamaid modernistliku romaani esindajaid.

"Virginia Woolfi ema suri 1895 ja 18-aastane poolõde Stella 1897 ning sellest ajast peale kannatas Virginia kogu elu tasakaalutuse ja depressioonihoogude all. Aastal 1891 pandi tema 21-aastane poolõde Laura hullumajja, kus ta oli surmani 1945. Tema isa suri 1904. aastal. Virginia vaimset tasakaalutust süvendas ka tema ja ta 3 aastat vanema õe Vanessa seksuaalne väärkohtlemine 12 ja 14 aastat vanemate poolvendade poolt." - Wikipedia.

Virginia Woolfi vaimset tasakaalutust on kirjeldanud paljud tema elukäigu ja loomingu uurijad. Tema viimne kiri (abikaasale, märtsis 1941):

"Dearest,
 
I feel certain I am going mad again. I feel we can’t go through another of those terrible times. And I shan’t recover this time. I begin to hear voices, and I can’t concentrate. So I am doing what seems the best thing to do. You have given me the greatest possible happiness. You have been in every way all that anyone could be. I don’t think two people could have been happier till this terrible disease came. I can’t fight any longer. I know that I am spoiling your life, that without me you could work. And you will I know. You see I can’t even write this properly. I can’t read. What I want to say is I owe all the happiness of my life to you. You have been entirely patient with me and incredibly good. I want to say that – everybody knows it. If anybody could have saved me it would have been you. Everything has gone from me but the certainty of your goodness. I can’t go on spoiling your life any longer.
 
I don’t think two people could have been happier than we have been."
Allikas http://www.openculture.com/2013/08/virginia-woolfs-handwritten-suicide-note.html

Tsitaate:

"Tajudes seda paratamatult isegi, kandis ta ilu tõrvikuna endaga kõikjal kaasas; tõrvik valgustas silmapilk iga tuba, millesse ta astus; ning ükskõik kuidas ta seda kui tülikat kohustust varjata või vähendada püüdis, oli tema ilu silmanähtav." (“Tuletorni juurde”, 1927.)

"Hoopis parem on vaikus: kohvitass, laud. Hoopis parem on istuda omaette nagu üksik merelind, kes tiibu lehvitab. Las ma istun siin, ümber pelgad asjad, kohvitass, nuga, kahvel, asjad iseeneses, ja olen mina ise. Ärge tulge mind tüütama vihjetega, et on aeg pood kinni panna ja minna. Annaksin meeleldi kogu oma raha, et te mind ei häiriks, vaid laseksite mind üha üksi istuda ja vait olla." (“Lained”, 1931.)

"Kui väsinud olen ma lugudest, kui väsinud olen sõnadest, mis maanduvad ilusti jalgadele! Ja veel, kuidas ma umbusaldan puhtaid elujooniseid, mida visandatakse poolele märkmepaberilehele. Hakkan igatsema mõnd nappi keelt, nagu kasutavad armunud, murtud sõnu, ebaselgeid sõnu nagu jalgade lohin sillutisel. Hakkan otsima joonist, mis oleks paremas kooskõlas nende alanduse ja võidujoovastuse hetkedega, mis aeg-ajalt vääramatult tulevad." ("Lained", 1931.)

"Alles sõnadesse pannes muudan ma selle tervikuks, terviklikkus aga tähendab, et see on kaotanud võime mulle haiget teha; võib-olla seetõttu, et mu valu sellega kaob, panengi ma suure rõõmuga need murtud tükid uuesti kokku. See on võib-olla suurim nauding, mida olen kogenud. See on õndsuse tunne, mis saabub siis, kui ma kirjutades avastan, mis millega kokku kuulub." (“Olemise hetked. Märkmeid möödanikust”)

Fotol on Virginia Woolf 20aastasena.

Blogi "Suicidal No More: Choosing to Live with Schizoaffective Disorder"

Blogi "Suicidal No More: Choosing to Live with Schizoaffective Disorder"
http://www.suicidalnomore.com/

Blogija varjunimega Jen Daisybee Floridast (USA), 30aastane skisofreeniahaige.

Oma põhjalikus blogis jagab ta kogemusi oma haigusest, haiglasolemistest, ravist, igapäevaelust (näiteks, kui raske on mõnikord koristada või kuidas saada hakkama rahapuudusega) ja sellest, kuidas teda toetatakse ja tema toetab teisi oma haigusega hakkama saamiseks.

Tsitaat blogikirjeldusest:
"I continue to write this blog, and write in it more often now than I ever did when I first created it, because this illness still affects every aspect of my life, and because so much stigma enshrouds mental illness that most of our society does not understand it, while people who live with mental illnesses face daily ignorance and discrimination from the world around them. It is my goal with this blog to offer hope to those who come here looking for someone they can relate to, and to offer a window into my mind, which is the only way I know to effectively teach people what a mental illness is like. So that is the point."

Koos kaasautoriga on Jen kirjutanud ka raamatu "Episodes of Schizophrenia" (2013), mille juurde pääseb samuti blogi kaudu.

Kuigi USA skisofreeniahaigete elu, ravivõimalused ja saatus Eesti omadest väga erinevad, on nii selles kui ka varem viidatud blogides mõndagi, mida tasub teada ja mis huvitav on.

Blogi "Bringing along OCD"

Blogi "Bringing along OCD"
http://bringingalongocd.blogspot.com/

Blogija Tina Fariss Barbour elab Virginias (USA). Blogi on muidugi ingliskeelne.

Blogikirjeldusest:
"I am not an expert on OCD, depression, or anxiety. I just know what it’s like to suffer from them. I urge you to seek the help of medical professionals if you suffer symptoms of these conditions.

With this blog, I seek to be open and honest about the effects of OCD on me and on those around me.

I also write about depression and anxiety and how they have been both a part of and separate from my OCD.

I use this blog to consider the questions I ask myself about these disorders I have. I also want to share what I’ve learned along the way.
 
This blog is also where I write about other things going on in my life. I want to show that even though I have mental illnesses, I try to live a full life. OCD, depression, and anxiety do not define me.

I want to provide encouragement and education to others with OCD, depression, anxiety, and other mental health disorders and to their families and friends. I also want to provide education about mental health problems to anyone who wants to learn."

* OCD - Obsessive–compulsive disorder; obsessiiv-kompulsiivne häire on psüühikahäire, mis kuulub ärevushäirete hulka. Selle kohta vaata siit:
http://static.inimene.ee/index.php?disease=o&sisu=disease&did=915

Psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioon RHK-10 järgi

RHK-10 (Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon, 10. versioon, ladina keeles Classificatio internationalis morborum, CIM-10) on rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide, epidemioloogia, sümptomite ja ebanormaalsete leidude ning kaebuste statistilise klassifikatsiooni 10. versioon.

Klassifikatsiooni eesmärk on võimaldada eri riikides eri aegadel kogutud suremuse ja haigestumuse andmete süstemaatilist registreerimist, analüüsimist, interpreteerimist ja võrdlemist.

Hetkel kehtiv klassifikatsioon (10. versioon) on kasutusel alates 1992. aastast.

Selles on: Ptk. V - Psüühika- ja käitumishäired (F00-F99), milles on klassifitseeritud psüühilise talitluse häired.

Mõiste "häire" on kasutusele võetud selleks, et vältida mõisteid "haigus" või "tõbi". Loobumine psüühilise haiguse mõiste kasutamisest tähendab seda, et on loobutud nosoloogilisest printsiibist, kuna teadmiste tase ei võimalda üheselt määratleda psüühikahäirete bioloogilist põhjust.

Aastal 2008 nenditi, et ei ole ühtegi psüühikahäiret, mille etioloogia ja patogenees oleks üheselt välja selgitatud.

Kui mõnede psüühikahäirete tekkepõhjus on selge (narkomaania, traumajärgse ajukahjustuse sündroom), siis nende häirete arengu seaduspärasused on selgusetud: miks erinevatel inimestel esinevad erinevad võõrutusseisundi nähud - osadel hallutsinoos, osadel deliirium; miks peatrauma järgselt osadel inimestel areneb dementsus, osadel mäluhäired, osadel peavalu, osadel isiksushäire jne?

Osade psüühikahäirete puhul on selgusetud nii tekkepõhjused kui ka arengu seaduspärasused. Siia alla kuulub üks tõsisemaid psüühikahäireid - skisofreenia.

Klassifikatsioon:

    F00 - F09 Orgaanilised - kaasaarvatud sümptomaatilised - psüühikahäired.
    F10 - F19 Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika - ja käitumishäired.
    F20 - F29 Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired.
    F30 - F39 Meeleoluhäired.
    F40 - F49 Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired.
    F50 - F59 Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja füüsiliste ehk somaatiliste teguritega seotud käitumissündroomid.
    F60 - F69 Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired.
    F70 - F79 Vaimne alaareng.
    F80 - F89 Psühholoogilise arengu häired ehk psüühilise arengu spetsiifilised häired.
        F81 Õpivilumuste spetsiifilised häired
    F90 - F98 Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired
    F99 Täpsustamata psüühikahäire

Allikas: Wikipedia, mis omakorda on kasutanud allikana: Psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioon RHK-10. Tartu Ülikool, 1995.

Artikkel: "Lastel diagnoositakse aina enam psüühikahäireid"

"Lastel diagnoositakse aina enam psüühikahäireid"
Liis Velsker. Postimehe portaal TERVIS, 9. sept 2014.
http://tervis.postimees.ee/2914087/lastel-diagnoositakse-aina-enam-psuuhikahaireid

Sissejuhatus:
"Kui aastaid vähenes lastel ja noorukitel psüühika- ja käitumishäiretesse haigestumine, siis nüüd on see pärast järjepidevat langust hakanud Eestis taas tõusma. «Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020» täitmise aruanne annab häirekella, et kuni 19-aastaste puhul on märgata psüühika- ja käitumishäirete esmashaigestumuskordaja kasvu."

Karje ja melanhoolia

Edvard Munch (12. detsember 1863 - 23. jaanuar 1944) oli norra kunstnik, keda peetakse ekspressionismi rajajaks maalikunstis. Talle oli muuseas omane, et ta tegi ühel ja samal teemal mitu pildiversiooni eri tehnikates.
- - -

1891. aastal valmisid esimesed eskiisid kuulsast maalist "Karje", mis on üsna ilmselt äärmuslik näide Munchi fantastilistest nägemustest ning võib-olla ka pingelisest psüühilisest seisundist.  /- - -/  "Karje" valmis väidetavalt lõplikult 1893. aastal.

“I was walking along the road with two friends.
The sun was setting.
I felt a breath of melancholy -
Suddenly the sky turned blood-red.
I stopped, and leaned against the railing, deathly tired -
looking out across the flaming clouds that hung like blood and a sword
over the blue-black fjord and town
My friends walked on – I stood there, trembling with fear.
And I sensed a great, infinite scream pass through nature.”
– Edvard Munch, written in his journal in 1892

- - -
Maalil „Melanhoolia. Laura” (1899) kujutas ta õhtupäikeses lõõmavat tuba, kuid aknast paistab rahulik ja jahe maastik. Seega on oletatud, et värvimäng toas väljendab kunstniku vaimuhaige õe Laura rahutust. Laura suri 1923. a.

Sellele maalile olid eelnenud mitmed muud Munchi melanhooliakujutised, mille tegelasteks olid tema õde ja sõber.

Edvard Munch

"Melanhoolia"

(aastaarvu ei tea)

Edvard Munch

"Melanhoolia" 

 (1894)

Edvard Munch

"Melanhoolia" 

 (1892-1893)

Melanhooliat on peetud üheks depressioonitüübiks. Seega püüdis Munch oma maalidega süvitsi tungida depressiooni olemusse.