"Depressioonil on mitu nägu"

Airi Värnik "Depressioonil on mitu nägu" (2022; 224 lehekülge). Kirjastuselt Hea Lugu on ilmunud pikaajalise kogemusega kliinilise psühhiaatri ja kahe doktorikraadiga emeriitprofessori Airi Värniku raamat depressioonist.

Raamatututvustusest: "Tema vaade depressioonile ja selle ravile on avar. Ta avab mõisteid alates „deprekast“ kuni suitsiidiohtliku kliinilise depressioonini. Peavoolu seisukohtade kõrval on tähelepanu erinäolistel depressiooni vormidel, mille sümptomid lähtuvad elukaare eri lõikudest, inimese loomuse ja bioloogia eripärast ning keskkonna mõjuritest.
Depressioon võib tabada igaüht, kuid on edukalt ravitav, kui inimene õpib tundma iseennast ja taltsutama oma depressiooni, rakendab enesehoiu erinevaid variante, laseb end abistada ja valib vajadusel terapeudi, kes on valmis paindlikuks koostööks. Ravi läbilõige ulatub tänapäevasest tõenduspõhisest ravist ja traditsioonilise meditsiini praktikatest kuni teraapiani psühhedeelikumidega. Siiski on paranemisprotsessis juhtiv roll inimesel endal, tema eneseusul."

Artikkel: "Haigus, mis avaldub alles täiskasvanueas"

Artikkel: "Haigus, mis avaldub alles täiskasvanueas".
Sandra Saar, Tartu Ülikool.
ERR/Novaator 11. dets 2018.
https://novaator.err.ee/883706/haigus-mis-avaldub-alles-taiskasvanueas

Artikkel tutvustab Tartu Ülikooli psühholoogiatudengi Triin Kesküla bakalaureusetööd skisofreeniast.

Skisofreenia puudutab maailmas 26 miljonit inimest ja Eestis umbes 13 000 peret.

Tsitaate:
"Enamasti avaldub haigus esimest korda 20. eluaastates noortel, täiskasvanuks küpsemise eas. Meestel võib skisofreenia avalduda veidi varem kui naistel."

"Dopamiini ülemäärane hulk tekitab tajuhäireid, mis võivad avalduda paranoiana, põhjustades meelepetteid ja häälte kuulmist. Puudujääk aga põhjustab apaatiat, üksindustunnet ja motivatsioonipuudust. Põhjused, miks dopamiinitasakaal paigast ära läheb, ei ole täielikult teada."

"Haigust kirjeldas esimesena Saksa psühhiaater Emil Kraepelin 1896. aastal ja nimetas selle dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse "skisofreenia" võttis 1908. aastal kasutusele Šveitsi psühhiaater Eugen Bleuler, tuletades selle ladinakeelsetest sõnadest schizo (killustumine, lõhestumine) ja phren (hing) ning liitest -ia."

Artikkel käsitleb skisofreenia positiivseid, negatiivseid ja kognitiivseid sümptomeid, samuti haigestunu sotsiaalset toimetulekut.

Artiklile on ERR-i portaalis lisatud ka teade sellest, et Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi neuroteadlased avastasid hiljuti koostöös vaimse tervise keskustega ajutegevuse mustri, mis seostub skisofreenia arenemisega ja võimaldab skisofreenia senisest varasemat diagnoosimist.

Uurimus: "Religioosse kogemuse ja skisofreenia lõikepunktid värskema erialakirjanduse näitel"

Tartu Ülikooli Usuteaduskonna bakalaureusetöö 2016. a:
Marietta Kadanik
"Religioosse kogemuse ja skisofreenia lõikepunktid värskema erialakirjanduse  näitel"
https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/52854/BA_Kadanik2016.pdf?sequence=1&isAllowed=y

Sisaldab muu hulgas ülevaadet religioosse kogemuse ja skisofreenia seoste senisest uurimisest, religioosse kogemuse tunnustest, mõistest ja taustast, ajaloolisest käsitlusest, müstikast, luuludest; psühhiaatrilisest ja meditsiinilisest taustsüsteemist; religioosse luulu psühhopatoloogiast; religioosse kogemuse eristamisest psühhoosist; Avila Teresa müstilistest kogemustest jne.

Tsitaate:
"Valisin  selle teema  tänu  isiklikule  kokkupuutele skisofreeniaga. Psühhiaatriakliiniku  akuutosakonnas  töötades  ja  usuteadust  õppides  tekkisid  küsimused religiooni ja vaimuhaiguse ühisosade kohta, eriti kuna mingit pidi end Jumala poolt puudutatuna või väljavalituna tundvaid inimesi leidub hulgaliselt nii vaimuhaigla kinnistes blokkides, kirikus kui ka tänaval."

"Psühhiaatrite skepsis antud teema puhul on igati põhjendatud. Religioosseid kogemusi läbi elanud inimesi leidub psühhiaatriapatsientide seas hulgaliselt ning religioosse   sisuga   luulud   ja   hallutsinatsioonid   on   skisofreeniahaigete seas võrdlemisi levinud. Erinevate luulutüüpidega võrreldes on religioosse temaatikaga luulud raskemini ravitavad ning seostuvad halvema prognoosiga.
Religioossete  luulude  eristamine  sõltub  tugevalt  kultuurikontekstist.Kollektiivseid  uskumusi  ei  saa  pidada luuludeks isegi väga iseäralike uskumuste puhul. Samas sõltub kultuurikonteksti tundmine psühhiaatri pädevusest."

Uuring "Vaimse tervise häirega inimesed tööturul"

Sotsiaalministeeriumi tellimusel on Poliitikauuringute Keskusel Praxis valminud uuring "Vaimse tervise häirega inimesed tööturul" - uuringu mahukas tekst (158 lk) on aadressil
http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Toovaldkond/tp_f-too_loppraport_praxis_v_1505.pdf

Muu hulgas on uuringus käsitletud vaimse tervise häirete problemaatikat tööelus, vaadeldes eraldi tavalisi vaimse tervise häireid ning raskeid psüühika- ja käitumishäireid. Raskete häirete hulgas on skisofreenia, teised skisotüüpsed ja luululised häired, isiksusehäired.
Tavaliste vaimse tervise häiretena käsitletakse depressiooni, muid meeleoluhäireid, ärevushäireid, muid neurootilisi, stressiga seotud ja somatoformseid häireid ning kerget vaimset alaarengut.

Sotsiaalministeeriumi pressiteatest 15.05.2015:
"Psüühika- ja käitumishäiretega inimesed moodustavad suure rühma osalise töövõimega või töövõimeta inimestest, kes saaksid tööd teha. Seega on nad töövõimereformi käivitudes reformi oluliseks sihtrühmaks. Uuringust selgus, et muudatused, mida töövõimereformiga kavandatakse, sobivad ka vaimse tervise häirega inimeste tööellu aitamiseks.

2014. aasta alguses oli Eestis 32 498 püsiva töövõimetusega inimest, kelle töövõime puudus või oli osaline psüühika- või käitumishäire tõttu. Sotsiaalkindlustusameti andmetel töötas 2013. aastal neist inimestest kolmandik.

Töövõimereformi käivitudes hakatakse alates 1. juulist 2016 senise püsiva töövõimetuse asemel hindama inimese töövõimet ning töövõimetuspensioni asemel maksma töövõimetoetust. Alates järgmise aasta teisest poolaastast hindab uute taotlejate töövõimet Töötukassa. 1. juulist 2016 hakkab Töötukassa maksma töövõimetoetust uutele süsteemiga liituvatele inimestele, kelle töövõime on hinnatud osaliseks või puuduvaks. Tänaste töövõimetuspensionäride töövõimet hakatakse uutel alustel Töötukassas hindama 1. jaanuarist 2017. 

Uuringu põhjal annab Poliitikauuringute Keskus Praxis soovitusi psüühika- ja käitumishäirete ennetamiseks ja vaimse tervise probleemidega inimeste töötamise võimaluste edendamiseks. Tehtud ettepanekutega on arvestatud töövõimereformi tööturu- ja sotsiaalteenuste pakkumisel, mis algab Töötukassas ja Sotsiaalkindlustusametis 1. jaanuarist 2016. Samuti on vaimse tervise häirega inimeste vajadustega arvestatud tulevase inimeste töövõime hindamise metoodika täiustamisel, kus hindamisse kaasatakse kliiniline psühholoog." 

Artikkel: "Miks tekib psühhoos?"

Artikkel: "Miks tekib psühhoos?"

Liina Haring, TÜ kliinikumi psühhiaatriakliiniku psühhiaater.
ERR/Novaator/Tervis, 20. jaan 2015.
http://novaator.err.ee/v/tervis/7253319d-72c7-4ee2-929a-8ed40c35ef06

Tsitaate:
"Kaasaegne käsitlus skisofreenia spektri häiretest hõlmab dimensionaalset lähenemist, kus erinevatel haigetel, erinevatel haiguse ajaperioodidel võivad domineerida kas: meelepettelised elamused, mõttekäiguhäired, afektiivsed sümptomid, käitumise sobimatus, sealhulgas vägivaldsus, kognitiivne düsfunktsionaalsus ja/või elust välja langemine.

Psühhootilised häired kujunevad geenide ja keskkonna koosmõjul. Skisofreenia tekke eeldusi soodustavad teatud geenivariandid, kuid vastavad eeldused on äärmiselt mitmekesised ja omavahel kombineeruvad. Keskkondlikud mõjud võivad soodustada või pidurdada nii geenide poolt määratu avaldumist kui ka haavatavust haigestuda."

Novaator omakorda on võtnud selle artikli Kliinikumi Lehest (dets 2014, lk 4), kus Liina Haring annab ülevaate mullu 23. oktoobril toimunud TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliiniku teaduskonverentsist "Miks tekib psühhoos? Aju toimimise eripärad psühhootilise häire kujunemisel".
http://www.kliinikum.ee/leht/images/stories/attachments/article/1060/169_2014_detsember.pdf

Artikkel: "Psühhiaater: skisofreenia võiks ümber nimetada integratsioonihäireks"

Artikkel: "Psühhiaater: skisofreenia võiks ümber nimetada integratsioonihäireks"
Postimees/Tervis, 17. dets 2014.

http://tervis.postimees.ee/3028801/psuhhiaater-skisofreenia-voiks-umber-nimetada-integratsioonihaireks

Lähtudes Jaapani teadlase Mitsumoto Sato ettepanekust ja skisofreeniaalastest teadmistest soovitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) esmaste psühhooside integratiivravi osakonna juhataja ja psühhiaater Erika Saluveer skisofreenia termini asendada vähem stigmatiseeritud "integratsioonihäirega".

Link: Schizophrenia Help Guide

Schizophrenia Help Guide
http://www.helpguide.org/topics/schizophrenia.htm

See on skisofreenia kohta käivate ingliskeelsete materjalide kogum Helpguide.org portaalil. Selles on muude hulgas skisofreenia kohta järgmised kirjutised:

Schizophrenia: Signs, Types & Causes
http://www.helpguide.org/mental/schizophrenia_symptom.htm

Schizophrenia Treatment & Recovery
http://www.helpguide.org/mental/schizophrenia_treatment_support.htm

Helping a Person with Schizophrenia
http://www.helpguide.org/mental/schizophrenia_helping_family_member.htm

Portaalist leiab ka selgitusi ja nõuandeid muude vaimse tervisega seotud probleemide, eelkõige psüühikahäirete kohta, samuti juhtnööre tervislikeks eluviisideks jne - ühtekokku üle 300 artikli.

Psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioon RHK-10 järgi

RHK-10 (Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon, 10. versioon, ladina keeles Classificatio internationalis morborum, CIM-10) on rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide, epidemioloogia, sümptomite ja ebanormaalsete leidude ning kaebuste statistilise klassifikatsiooni 10. versioon.

Klassifikatsiooni eesmärk on võimaldada eri riikides eri aegadel kogutud suremuse ja haigestumuse andmete süstemaatilist registreerimist, analüüsimist, interpreteerimist ja võrdlemist.

Hetkel kehtiv klassifikatsioon (10. versioon) on kasutusel alates 1992. aastast.

Selles on: Ptk. V - Psüühika- ja käitumishäired (F00-F99), milles on klassifitseeritud psüühilise talitluse häired.

Mõiste "häire" on kasutusele võetud selleks, et vältida mõisteid "haigus" või "tõbi". Loobumine psüühilise haiguse mõiste kasutamisest tähendab seda, et on loobutud nosoloogilisest printsiibist, kuna teadmiste tase ei võimalda üheselt määratleda psüühikahäirete bioloogilist põhjust.

Aastal 2008 nenditi, et ei ole ühtegi psüühikahäiret, mille etioloogia ja patogenees oleks üheselt välja selgitatud.

Kui mõnede psüühikahäirete tekkepõhjus on selge (narkomaania, traumajärgse ajukahjustuse sündroom), siis nende häirete arengu seaduspärasused on selgusetud: miks erinevatel inimestel esinevad erinevad võõrutusseisundi nähud - osadel hallutsinoos, osadel deliirium; miks peatrauma järgselt osadel inimestel areneb dementsus, osadel mäluhäired, osadel peavalu, osadel isiksushäire jne?

Osade psüühikahäirete puhul on selgusetud nii tekkepõhjused kui ka arengu seaduspärasused. Siia alla kuulub üks tõsisemaid psüühikahäireid - skisofreenia.

Klassifikatsioon:

    F00 - F09 Orgaanilised - kaasaarvatud sümptomaatilised - psüühikahäired.
    F10 - F19 Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika - ja käitumishäired.
    F20 - F29 Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired.
    F30 - F39 Meeleoluhäired.
    F40 - F49 Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired.
    F50 - F59 Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja füüsiliste ehk somaatiliste teguritega seotud käitumissündroomid.
    F60 - F69 Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired.
    F70 - F79 Vaimne alaareng.
    F80 - F89 Psühholoogilise arengu häired ehk psüühilise arengu spetsiifilised häired.
        F81 Õpivilumuste spetsiifilised häired
    F90 - F98 Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired
    F99 Täpsustamata psüühikahäire

Allikas: Wikipedia, mis omakorda on kasutanud allikana: Psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioon RHK-10. Tartu Ülikool, 1995.

Raamat: "Kuidas jagu saada depressioonist"

Selles blogis ei kirjuta ma kuigi palju depressioonist, küll aga olen tähele pannud, et see teema paljudes otsisõnades figureerib. Võib-olla on otsijatele kasulik järgmine link:

Dr John Prestoni raamat "Kuidas jagu saada depressioonist" - terve tekst.
http://raulpage.org/depress/

Sisaldab põhjalikku selgitust, mis on depressioon, ja annab nõuandeid, mida saab depressiooni alistamiseks teha.

Psühhiaater Andres Lehtmets ütleb saatesõnas: "Arvatakse, et ligi 60-70% täiskasvanud elanikkonnast kogeb mõnel eluetapil depressiooni või ängistust, mis on piisavalt tugev, et häirida igapäevaelu.
Kuigi kurbus on igapäevaelus sama loomulik kui rõõm või viha, on kestev ja kurnav masendus seisund, kus vajatakse abi. Käesolev raamat püüab anda nõu ja toetust neile, keda vaevab masendus. Ja neile, kes püüavad aidata ning mõista selle all kannatavat kaaslast, sõpra, lähedast."

Link: peaasi.ee - noorte vaimse tervise portaal

Siinsed tsitaadid on võetud nimetatud portaalist. Ehk on neist kellelegi kasu peaasi.ee juurde jõudmisel ja vajalike nõuannete saamisel.

"“Peaasi.ee – Eesti noorte vaimse tervise alane e-nõustamine, veebiplatvorm ja e-lahendused” on MTÜ Peaasjad poolt läbiviidav projekt (aastatel 2014-2015), mille käigus arendame Peaasi.ee lehel e-nõustamisteenust ning olulist teavet vaimse tervise ja selle probleemide kohta, lisaks loome infotehnoloogilisi eneseabivahendeid ja kognitsiooni parandamise võimalusi. Projekti võrgustikutöösse kaasame noori ja nendega töötavaid spetsialiste ning vaimse tervise spetsialiste.
Projekti rahastatakse Norra toetustest 2009-2014 Rahvatervise programmi raames. Eestis on Rahvatervise programmi koordinaator Sotsiaalministeerium."

Peaasi.ee meeskond kirjeldab oma kavatsusi nii:
"Teabe levitamine nii vaimse tervise kui selle häirete kohta: 

•     otse noortele inimestele läbi veebikeskkonna ja meedia
•     noorte inimeste vanematele, sõpradele ja sugulastele läbi veebikeskkonna ja meedia
•     noortega tegelevatele spetsialistidele hõlbustamaks häirivate nähtuste äratundmist, nendele tähenduse andmist ja vajaliku abi järele küsimist.

Paremate võimaluste loomine võimalikult kiire abi saamiseks:

•     Loome kergesti ligipääsetava ja professionaalse veebipõhise keskkonna, kus jagame kiiret ja ajakohast infot abi saamise võimaluste kohta.

Mida me tahame saavutada?
Soovime, et noor inimene saaks ennast häirivate psüühika probleemide puhul võimalikult vara abi – see parandab oluliselt prognoosi, abi tulemuslikkust ja aitab ära hoida elukestvate haiguste väljakujunemist.
Soovime, et väheneks häbimärgistamine, stigmatiseerimine. Vaimse tervisega on probleeme väga paljudel inimestel elu jooksul. Näiteks on mõned uuringud leidnud, et depressioon tabab umbes 20% inimestest – see on ju iga viies. Kokku kogevad erinevaid psüühikat häirivaid seisundeid elu kestel ligikaudu pooled inimestest. Mitmed psüühikahäired põhjustavad maailmas enam töövõimekaotust kui sõda.
Häiretesse suhtutakse erinevates kultuurides eri moodi. Mõnes maailma paigas peetakse täiesti tavaliseks, et keegi käitub aegajalt veidi ebatavaliselt. Miks siis ka meil ei võiks nii olla?"

Selgitatakse, mis on depressioon, ärevushäired, bipolaarne meeleoluhäire, söömishäired, psühhoos ja skisofreenia, aktiivsus- ja tähelepanuhäire, enesevigastamise- ja enesetapumõtted ning kuidas aju töötab.

Portaal sisaldab võimalust küsida abi nõustajalt, tutvustab mitmesuguseid teraapiaid. On ka kultuuriuudiseid. Siinkirjutajale pakkus suuremat huvi rubriik "Eneseabi, lisalugemist" kirjanduse loetelu http://peaasi.ee/kysi-noustajalt/1309-2/

Pilt: Fragment portaali avalehelt.

Kenneth T. Strongman "Psühholoogia igapäevaelus. Teejuht algajale"

Uus-Meremaa Canterbury ülikooli kauaaegse psühholoogiaprofessori Kenneth T. Strongmani raamatu "Psühholoogia igapäevaelus. Teejuht algajale" (2008, e. k 2009, tlk E. Suits) peatükis "Kui elu kisub viltu" on juttu ebanormaalsustest, sealhulgas ka isiksusehäiretest ja skisofreeniast. Allpool on mõnda selles peatükis käsitletust.

Autori sõnul on läänemaailmas peamiselt kasutatav ebanormaalsuste klassifitseerimise süsteem pärit Ameerika Psühhiaatria Assotsiatsioonilt (1994) - see on "vaimsete häirete diagnostika ja statistika käsiraamatu" neljas väljaanne ("Diagnostic and Statistical Manual", DSM-IV). Selle erinevatest telgedest on olulisemad kliinilised häired ja isiksusehäired. Isiksusehäirete hulka kuulub ka skisofreenia.

"Skisofreenia ei ole lõhestunud isiksus. Skisofreenia korral on lõhestumine pigem inimese ja selle vahel, mida tavaliselt peetakse reaalsuseks, kui midagi inimesesisest. See võib esineda mitmel kujul, kusjuures iga juhtum on unikaalne, kuid sisaldab alati üht- või teistmoodi isiksuse korratust, reaalsuse moonutust (hallutsinatsioon, luulud ja nüristunud emotsioon) ning tähendab tavaliselt võimetust igapäevaelus toime tulla. Seda esineb peaaegu kõigis uuritud kultuurides ning see mõjutab umbes 1% inimestest, sugude vahel võrdselt jaotudes."

Autori sõnul võivad skisofreenia puhul olla häiritud nii mõtlemise protsess kui mõtete sisu.

"Väljaöeldud sõnad võivad olla seosetud ning teiste jaoks üsna arusaamatud ning mõtete järjestus võib olla mõjutatud pigem sõnade kõlast kui nende tähendusest; näiteks rooma, kooma, looma, tooma jne. Selle põhjuseks võib olla võimetus tähelepanu koondada ja ebaolulist olulisest eraldada. Nagu mõtlemisprotsessid võivad viltu minna, nii võib ka mõtete sisu olla korratu või puuduliku arusaamisega. Samuti võivad esineda luulud (veendumused, mis põhinevad valesti mõistetud reaalsusel). Näiteks võib inimene uskuda, et mingi välisjõud võtab tema mõtlemise üle (kosmosest või raadio või televisiooni kaudu) või et konkreetne inimene või inimeste grupp tahab temast jagu saada. Selliseid jälitusluulusid nimetatakse tavaliselt paranoilisteks.
Paranoidne inimene on keegi, kes kannatab jälitusluulu all, mitte keegi, kes kardab midagi, nagu seda praegu tavapäraselt (valesti) kasutatakse. Sellised paranoilised luulud võivad viia äärmiselt agressiivse tegutsemiseni, kui inimene hakkab end kaitsma oma paranoiaobjekti eest. Sellised juhtumid on väga harvad ja enamik skisofreenikuid on ohtlikud pigem ainult endale kui teistele."

Skisofreenia all kannatavate inimeste tajud võivad tavalistest erineda, olla säravamad, intensiivsemad, valjemad, lõhnavamad jne. Hallutsinatsioonidest on kõige tavalisemad nn hääled, mis ütlevad inimesele, mida teha.

"DSM-IV loetleb skisofreenia viis peamist liiki, kuigi ükski juhtum ei lange tõenäoliselt täiesti selgelt ühte kategooriasse:
1. Segatüüpi skisofreenias on luulusid ja hallutsinatsioone, tuim või ebasobiv emotsionaalne väljendus ja mõnikord suured meeleolukõikumised.
2. Katatoonilises skisofreenias esineb pikki täieliku füüsilise ja psüühilise tardumise episoode.
3. Paranoidset skisofreeniat iseloomustavad ähvardavad või kriitilised jälitavad hääled või erilisust rõhutavad hääled. Paljusid sündmusi tõlgendatakse nii, nagu need oleksid inimese jaoks eriti olulised.
4. Diferentseerimata skisofreenia on lihtsalt kategooria nende jaoks, kes ei sobi päriselt ühessegi teise kategooriasse.
5. Residuaalne skisofreenia kirjeldab kedagi, kel on olnud skisofreeniline episood ning tal esinevad veel mõned märgid."

Autor rõhutab, et skisofreenia oma äärmuslikemais vormides on ebanormaalsetest vaimsetest funktsioonidest kõige “ebanormaalsem” ja nimetab mõnda skisofreeniaga seotud teooriat.

"Psühhodünaamiline teooria arvab, et kõik tuleb tagasi emale, kes on tundetu ja domineeriv, olles samaaegselt nii tõrjuv kui liig-kaitsev, range ja moralistlik ning kardab lähedust. Sarnast tüüpi vaade (topeltside) pakub, et skisofreenia areneb neil, kes on elu esimestel aastatel olnud topeltsidemetes. See tähendab, et nad on üheaegselt saanud vasturääkivaid sõnumeid. Näiteks võis ema neile öelda, et armastab neid, kuid ta ütles seda tundetu häälega ja füüsilisest kontaktist hoidudes.
Sildistamisteooria pakub, et kui inimestele on kord juba skisofreeniku silt pandud, siis hakkavad nad skisofreeniliselt käituma, nii et miski, mis alguses oli lihtsalt pisut ebatavaline, muutub järk-järgult äärmuslikumaks sildi ja ootuste tõttu, mis sildiga kaasnevad. Kognitiivse teooria kohaselt püüavad skisofreenikud lihtsalt aru saada ebatavalistest sensoorsetest kogemustest, mis neil tegelikult on. Humanistlike selgituste kohaselt pole skisofreeniat üldse olemas, on ainult eriline maailmavaade ja see pole haigus (haiguslik) või skisofreenia on pelgalt silt inimestele, kelle püüdlused elada ei leia maailmas poolehoidu. Võib-olla kõige kaalukam skisofreenia kirjeldus viimasel ajal on, et see tuleneb dopamiini (neurotransmitter) üleküllusest süsteemis."

Veel on juttu dissotsiatiivsest identsushäirest (DIH), mida igapäevakeeles aetakse segi skisofreeniaga ja mis tähendab isiksuse mitmesust (s.t lõhestumist). Igal areneval isiksusel on oma identiteet (vanus, nimi, iseloom, mälestused jne) ja see võtab inimese täiesti oma kontrolli alla. Dissotsiatiivse häire eritüübid on amneesia ja fuuga.

Artikkel: "Skisofreenia eilne ja tänane päev"

Artikkel: "Skisofreenia eilne ja tänane päev" (Jekaterina Taranova, KM.ru terviserubriigis, 6. märts 2014.)

Venekeelne allikas:
"Шизофрения: день вчерашний, день сегодняшний" (6.03.2014 , Екатерина Таранова, KM.ru Здоровье)
http://www.km.ru/zdorove/2014/03/06/otkrytiya-v-oblasti-meditsiny-i-zdorovya/734080-shizofreniya-den-vcherashnii-den-

Tsitaate:
"Selle haiguse meenutamine toob paljudele meelde Tšehhovi jutustuse "Palat number kuus" või filmi "Lendas üle käopesa"  või elektrošokiteraapia metsikused.

Muistsetest aegadest oli see mõistatuslik haigus ümbritsetud legendidest ja haigetesse inimestesse suhtuti negatiivselt. Kuni praeguse ajani peavad paljud skisofreeniahaigeid teise sordi inimesteks, keda tuleb ühiskonnast isoleerida."

Artikkel püüab vastata küsimustele, mis on skisofreenia, kas seda tuleb karta jne.

"...kindlasti on skisofreenia haigus ja piinav kannatus, sellepärast otsivad ni haige ise kui ka tema lähedased abi./- - -/

...skisofreenia pole isiksuse kahenemine, vaid desorganiseerumine, harmoonia puudumine, ja mõtlemise ebaloogilisus harilike inimeste vaatevinklist.

Näiteks võib lähedaste suhtes ükskõikne inimene suhtuda erakordselt tundlikult oma armsatesse kannikestesse. Ta võib neid tundide kaupa vaadelda ja lohutamatult nutta, kui mõni tema lilledest närtsib. Kõrvaltvaatajale võib see tunduda ebaadekvaatsena, kuid inimese enda suhtumises on teatud loogika. Ta on lihtsalt veendunud, et teised inimesed petavad teda ja kedagi ei tohi uskuda. Milleks siis raisata aega suhtlemisele inimestega, kui on olemas selline ime nagu kannikesed?

Pole vaja suhtuda skisofreenikutesse kui teise sordi inimestesse. Võib-olla on nad looduse erimoodi looming, milleski erakordselt andekad, milleski aga rõhutud ja kannatavad. Nende loomingut hindavad ju spetsialistid mõnikord väga kõrgelt."

Edasi on artiklis juttu haiguse ilmnemisest ja sümptomeist. On olemas nn positiivsed ehk loovad ilmingud (ebatavalised mõtted ja hallutsinatsioonid, sonimine ja mõtlemise teisenemine) ja negatiivsed ilmingud, millega kaasnevad võimetus viia kavatsetut ellu, väljendada tundeid, rõõmu tunda elust; iseseisvus kaob, ollakse võimetud elama igapäevaelu. Tihti kuulevad  haiged neid käsutavaid "hääli", kogevad suurusehullustust või muutuvad paranoilisteks kartjateks.

Kui varem kasutati raviks elektrišokki, nn uneravi ja lobotoomiat, siis nüüd peetakse näiteks kirurgilist vahelesegamist aju tegevusse ebaeetiliseks ja häbiväärseks.

Skisofreeniaravi nn biokeemiline ajajärk algas 20. saj 50ndatel aastatel. Neuroleptikumide avastamine oli psühhiaatria jaoks sama tähtis nagu maailmale Ameerika avastamine 1492. a.

Skisofreenadiagnoosi puhul tuleb ravi alustada  võimalikult varakult. Kasutatakse nii psühhoteraapiat kui ka medikamente.

Üks tsitaat ka otse originaalist: "Еще двадцать лет назад при лечении шизофрении использовались препараты из групп антидепрессантов и агрессивных нейролептиков. Сегодня это в прошлом. Поэтому если больному прописывают препараты типа галоперидола или мелипрамина, значит, ему не повезло с врачом. Эти препараты не эффективны и вызывают побочные эффекты.

Сейчас в лечении используются атипичные нейролептики типа оланзапина или рисперидона. Если врач верно назначит лекарственное средство, могут снизиться такие проявления шизофрении, как галлюцинации и бред."

Ravile raskemini alluvate haigusjuhtude puhul kasutatakse valgusteraapiat (kuid see  laserravi on juba äärmuslikum meetod).

Artiklis öeldakse, et haigushoo teravnemist saab peatada 20päevase statsionaaris viibimisega, taastumiseks on oluline ka füsioteraapia: basseinikülastused, massaaž ja ravivõimlemine.

Skisofreeniat esineb ligikaudu ühel protsendil maakera elanikkonnast, kuid mõnedes riikides on seda haigust sagedamini, mõnedes harvemini, kusjuures selle erineva leviku põhjused pole teadlastele veel selged.

Emil Kraepelin (1856-1926)

Tuntuim psühhootiliste häirete uurija Eestis on olnud saksa psühhiaater Emil Wilhelm Magnus Georg Kraepelin (15. veebr 1856 - 7. okt 1926), kes töötas Tartu Ülikooli psühhiaatriakateedri ja teraapiakliiniku närvi- ja vaimuhaiguste osakonna (1882. aastast närvi- ja vaimuhaiguste kliiniku /praegu psühhiaatrikliinik/) juhatajana 1886-1891. a.

Pildilt on näha, milline nägi Emil Kraepelin välja Tartus töötades. Umbes 1886. a tehtud foto allservas on kirjas Jurjew. - Foto Wikipediast.

Teoses "Tartu Ülikooli ajalugu II, 1798-1918" (Eesti Raamat. Tallinn 1982, lk 244-245) kirjutatakse professor Emil Kraepelini kohta, et ta oli sajandivahetuse suurimaid psühhiaatreid.

"Tartus hakkas ta looma psüühiliste haiguste kliinilis-nosoloogilist klassifikatsiooni, viljeldes eriti eksperimentaalpsühholoogiat, samuti uuris ta alkoholi, kofeiini ja tee toimet inimese psüühilistele protsessidele. Uurimistulemused võttis ta kokku töös (1892), mis on maailmakirjanduses esimene inimese psühhofarmakoloogiaalane monograafia."

Ka avaldas Emil Kraepelin Tartu perioodil psühhiaatria õpperaamatu (1887) kahes väljaandes, hiljem käsiraamatu, mis ilmus paljudes väljaannetes ja tõlgiti mitmesse keelde.

Samas ajaloouurimuses (lk 156-157) nimetatakse Kraepelinit nüüdispsühhiaatria rajajaks ja meenutatakse, et ta oli töötanud maailma esimeses eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumis Wilhelm Wundti juures. Tsiteeritakse Jüri Saarma ja Vaino Vahingu artiklit "E. Kraepelini psühhofarmakoloogilistest uurimistest Tartus" (1976), nentides, et "Kraepelini psühhofarmakoloogilises ja eksperimentaalpsühholoogilises tegevuses on kõige viljakam just Tartu  periood nii oma haardeulatuselt kui ka uurimiste sügavuselt. /- - -/ E. Kraepelini järeldused ning üldistatud käsitlused sel ajal ei ole oma väärtust minetanud."

Nii öeldi siis hulk aastaid tagasi ilmunud raamatus. Mida arvatakse Emil Kraepelini kohta praegu, saab igaüks soovi korral juba ise vaadata internetis väga paljudest kohtadest.

Näiteks kirjutab www.kliinikum.ee psühhootilisi seisundeid käsitleval leheküljel, et Emil Kraepelin vaatles teiste teadlaste poolt varem kirjeldatud seisundeid ühtse haigusena - dementia praecox'i ehk varajase nõdrameelsusena, mida ta eristas maniakaal-depressiivsest psühhoosist ja paranoiast.

Uurides sama haigust võttis Eugen Bleuler (1857-1939) kasutusele mõiste skisofreenia (1908). Huvitav on ka fakt, et Carl Gustav Jung (1875-1961) oli Bleuleri assistent.

Kraepelini hilisemast tööelust on silmapaistev  1902. a alanud koostöö Alois Alzheimeriga (1864-1915), kellega koos identifitseeriti Alzheimeri tõbi.

Et aga blogilugejat tõsiteadusesse kalduva  kirjatükiga rohkem mitte väsitada, piirdun üksnes Wikipedia linkidega; neist venekeelne tekst on kõige põhjalikuma sisuga:

Emil Kraepelin eestikeelses Wikipedias.
Emil Kraepelin ingliskeelses Wikipedias. 
Эмиль Крепелин - Материал из Википедии.

Vaimne tervis

Veebilehe Terviseinfo.ee alajaotuses "Vaimne tervis" on muu hulgas lugeda:

• Ülevaade vaimse tervise probleemidest

Saab teada, et:
"Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel põeb 154 miljonit inimest maailmas depressiooni ja 25 miljonit inimest skisofreeniat. 91 miljonil inimesel on probleeme alkoholi tarbimisega ja 15 miljonil narkootikumide tarbimisega, 50 miljonit kannatab epilepsia all ning 24 miljonit Alzeimeri tõve ja teiste dementsushäirete all. Lisaks neile mõjutavad mitmed haigused närvisüsteemi või põhjustavad neuroloogilisi tüsistusi – 326 miljonit inimest kannatab migreeni tõttu, 61 miljonit tserebrovaskulaarsete (peaajuveresoonkonna) haiguste tõttu, 18 miljonit neuroloogiliste infektsioonide tõttu. Lisanduvad veel inimesed, kellel on neuroloogilised tüsistused õnnetusjuhtumite tõttu (170 miljonit)."
"Igal neljandal inimesel maailmas on elu jooksul vähemalt üks vaimse tervise häire – aga enamik neist pole diagnoositud ega ravitud."

Edasi loe:
http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/vaimne-tervis/ulevaade-vaimse-tervise-probleemidest

• Psüühikahäirete klassifikatsioon ja diagnoosimine

"Psühhiaatrias räägiti varem vaimuhaigustest, nüüdisajal kasutatakse katusmõistena psüühikahäiret, millest vaimuhaigused ehk psühhoosid moodustavad ainult väikese osa."

Edasi loe:
http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/vaimne-tervis/psuuhikahairete-diagnoosimine

• Kas vaimse tervise probleemid on ravitavad?

http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/vaimne-tervis/kas-vaimse-tervise-probleemid-on-ravitavad

• Kuhu suunata abivajaja?

http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/vaimne-tervis/vaimne-tervis-kuhu-suunata-abivajaja

Skitsofrenian riskitekijöista

Skitsofrenian riskitekijöista
Jaana Suvisaari

Skitsofrenia on nimitys sairaudelle, johon liittyy toistuvia psykoosijaksoja ja arkielämän toimintakyvyn vaikeuksia. Sairaudenkuva on hyvin yksilöllinen. Jotkut toipuvat oireista täysin, toisilla esimerkiksi kuuloharhoja saattaa olla jatkuvasti. Monet psykiatrit uskovatkin, että se, mitä kutsutaan skitsofreniaksi, on joukko sairauksia, joita tällä hetkellä ei pystytä erottamaan toisistaan, koska oireiden syitä ei tunneta riittävän hyvin. Skitsofrenian lääkehoito auttaa parhaiten psykoosioireisiin, ja kuntoutus kohentaa arkielämän toimintakykyä. Kuntoutuminen on yksilöllinen prosessi, jossa opitaan tuntemaan oman sairauden oireet ja löydetään itselle parhaiten sopivat keinot niiden lievittämiseen ja pahenemisvaiheiden ehkäisyyn.

Skitsofreniaan sairastuu joka sadas eli yksi prosentti suomalaisista. Jos oma vanhempi sairastaa skitsofreniaa, sairastumisriski on 7-9 prosenttia. Perinnöllinen alttius siis lisää skitsofreniaa sairastumisen riskiä. Toisaalta tämä tarkoittaa, että harvempi kuin joka kymmenes skitsofreniaa sairastavan vanhemman lapsista sairastuu skitsofreniaan. Jos molemmat vanhemmat sairastavat skitsofreniaa, lapsen sairastumisriski on 25-30%. Skitsofrenian tausta onkin monitekijäinen, niin kuin monen muunkin kansansairauden, kuten sokeritaudin ja sepelvaltimotaudin. Taustalla on lukuisia perintötekijöitä, joiden vaikutus yksinään on pieni, ja muita tekijöitä, kuten vaikeat elämänkokemukset, jotka saattavat lisätä sairastumisriskiä.

Luotettavia skitsofrenian geenitestejä ei ole olemassa. Tämä johtuu siitä, että skitsofrenia-alttiuteen vaikuttavia geenejä on todennäköisesti vähintäänkin satoja, ja yksittäisen geenin vaikutus on pieni.

On tavallista, että skitsofreniaan sairastunut ja hänen läheisensä pohtivat, mistä sairastuminen johtui ja olisiko se ollut ehkäistävissä. Yksittäisen ihmisen sairastumisen syytä ei kuitenkaan koskaan voi tietää. Kaikista tunnetuista skitsofreniariskiä lisäävistä tekijöistä voidaan sanoa, että useimmat niistä, jotka ovat kyseiselle tekijälle altistuneet, eivät sairastu skitsofreniaan. Tämä pätee niin geeneihin kuin muihinkin sairastumisriskiin vaikuttaviin tekijöihin. Sairastuminen on monen tekijän summa, ja suurta osaa sairastumiseen vaikuttavista tekijöistä ei vielä tunneta. Tutkimuksen avulla pyrimme ymmärtämään sairautta paremmin ja kehittämään sen hoitoa.

/Jaana Suvisaari, tutkimusprofessori/

http://www.skitsofreniayhdistys.fi/index.php/jasenkirje21-10-12?showall=1&limitstart=

Artikkel skisofreeniast

"Veiko Vasar: mis on skisofreenia?"
Postimees, 3. okt 2010

Artikli algus:
"Kõrvalseisjates tihti hirmu tekitavast ja haigeid oma siseilma suruvast skisofreeniast kirjutab Veiko Vasar, Tartu Ülikooli psühhiaatriakliiniku juhataja, professor.
Skisofreenia on endiselt üks tänapäeva meditsiini lahendust vajavatest probleemidest. Ligikaudu üks inimene sajast võib elu jooksul  haigestuda skisofreeniasse, mis sageli on krooniline, kahjustab märkimisväärselt inimese psüühikat ja toob kaasa toimetulekuprobleeme suurel osal haigetest haiguse pikema kulu käigus. Haiguse ägenedes on sageli vajalik haiglaravi ning teatud osa haigetest võib iseseisva toimetuleku võime püsivalt kaotada."

Kirjutise osad: Ajuhaigus, Pärilikkuse osa, Stressi- ja muude faktorite osa, Ravivõimalused, Ravimite kasulikkus.
Edasi loe:  
http://arvamus.postimees.ee/320966/veiko-vasar-mis-on-skisofreenia

Skisofreenia mõiste

Skisofreenia - inimene.ee terviseportaal:
Skisofreenia on psühhooside hulka klassifitseeritud psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada.
http://static.inimene.ee/index.php?disease=s&sisu=disease&did=916

* * *

"Skisofreenia - et mõista haigust"
Käesolev raamat on valminud Avatud Eesti Fondi toetusel kaheaastase projekti "Kestva psüühikahäirega inimeste rehabilitatsioon" raames tasuta jagamiseks (Tallinn, 1999, doc.):
http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0CB4QFjAA&url=http%3A%2F%2Fwww.sm.ee%2Ffileadmin%2Fmeedia%2FDokumendid%2FSotsiaalvaldkond%2Fkogumik%2FSkisofreenia_-_et_m%25C3%25B5ista_haigust.doc&ei=zNyjU9TnK4X9ywPCuoKQAw&usg=AFQjCNE6WxIcMbu-0pxM-QY-49RZcRIB0A&bvm=bv.69411363,d.bGQ

* * *

Schizophrenia (Wikipedia, in English):
http://en.wikipedia.org/wiki/Schizophrenia

* * *

Шизофрения
 (Материал из Википедии — свободной энциклопедии):http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A8%D0%B8%D0%B7%D0%BE%D1%84%D1%80%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D1%8F