Artikkel: "Asekantsler: skisofreenikute lähedased peaksid ise abi leidma"
https://pluss.postimees.ee/4340643/asekantsler-skisofreenikute-lahedased-peaksid-ise-abi-leidma?_ga=2.94715733.83358462.1513957102-835109246.1513957102
Hanneli Rudi. Postimees. 20. dets 2017.
Justiitsministeeriumi asekantsler Kai Härmand leiab, et kui inimeste õiguste üle hakkab otsustama vaid raviasutus või tema lähedased, siis ei oleks see kooskõlas õigusriigi ja vaba ühiskonna põhitõdedega.
Kohus tegeleb tahtest olenematu ravi küsimusega, kui inimene ise ei ole võimeline oma tegevuse üle vaimutegevuse ajutise häire tõttu otsustama.
Sama teemaderingi käsitleb ka teine sama päeva artikkel, päevakomm Postimehes:
"Hanneli Rudi: arust ära meie seas"
https://arvamus.postimees.ee/4350855/hanneli-rudi-arust-ara-meie-seas?_ga=2.92552020.83358462.1513957102-835109246.1513957102
Tsitaat sellest:
"Ministeeriumiametnik on veendunud, et nii ravivõimalused kui ka ühiskonna suhtumine paraneksid, kui skisofreeniahaiged julgeksid välja tulla ja näidata, et tegelikult suudab lõviosa neist õigeaegse ravi ja tõhusa tugisüsteemi korral oma eluga ise hakkama saada, tööl käia ja igati normaalset elu elada. Skisofreeniahaige noormehe ema pidas seda mõtet rumalaks. "Kui keegi julgeks Eestis avalikult välja öelda, et ta põeb skisofreeniat, siis tehakse ta elu põrguks," oli ta veendunud."
Artikkel: "Eestis napib psühhiaatreid, arendada võiks ennetustööd"
Artikkel: "Eestis napib psühhiaatreid, arendada võiks ennetustööd"
http://www.err.ee/641412/eestis-napib-psuhhiaatreid-arendada-voiks-ennetustood
ERR portaal. Greete Palmiste. 8. nov 2017.
Artikkel käsitleb probleeme, millest tuleb juttu sama päeva õhtuses vestlussaates "Suud puhtaks". Näiteks:
"Haigekassa ei vasta otse, kas peaasi.ee hakkab kuuluma nende rahastuse alla, kuid selgitab, et on mitmeid tegevusi käigus ja plaanis, kuidas vaimse tervise edenemist ja ravikorraldust arendada. Näiteks viidatakse e-konsultatsioonile psühhiaatrias, mis peaks sarnaselt peaasi.ee eesmärgiga vähendama erarstide töökoormust.
"Perearstid ja psühhiaatrid on kokku leppinud, et vajadusel saab perearst läbi oma infosüsteemi psühhiaatrilt patsiendi diagnoosimisel või ravimisel nõu küsida," selgitas haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsioonitalituse peaspetsialist Vivika Tamra."
"Erakliinikutest abi otsides – juhul, kui tahaks vältida haigekassa nimistu ravijärjekordi – peab Tallinnas arvestama tunnise psühhiaatri seansi puhul 70 euroga, Pärnus-Tartus 50 euroga või vähemgi."
"Eraldi teenusena on alustatud vanemate nõustamist laste kasvatamises. "Minu isiklik arvamus on, et vanemaharidus on puudulik," sõnas ta. /Tartu erakliiniku E.G.U tegevjuht Reet Ellermaa/ Sageli selgub, et koolis või lasteaias psühhiaatrilisele ravile suunatud lastel ei olegi diagnoositavat probleemi, vaid mure on vanemate oskuses ja teadmistes."
http://www.err.ee/641412/eestis-napib-psuhhiaatreid-arendada-voiks-ennetustood
ERR portaal. Greete Palmiste. 8. nov 2017.
Artikkel käsitleb probleeme, millest tuleb juttu sama päeva õhtuses vestlussaates "Suud puhtaks". Näiteks:
"Haigekassa ei vasta otse, kas peaasi.ee hakkab kuuluma nende rahastuse alla, kuid selgitab, et on mitmeid tegevusi käigus ja plaanis, kuidas vaimse tervise edenemist ja ravikorraldust arendada. Näiteks viidatakse e-konsultatsioonile psühhiaatrias, mis peaks sarnaselt peaasi.ee eesmärgiga vähendama erarstide töökoormust.
"Perearstid ja psühhiaatrid on kokku leppinud, et vajadusel saab perearst läbi oma infosüsteemi psühhiaatrilt patsiendi diagnoosimisel või ravimisel nõu küsida," selgitas haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsioonitalituse peaspetsialist Vivika Tamra."
"Erakliinikutest abi otsides – juhul, kui tahaks vältida haigekassa nimistu ravijärjekordi – peab Tallinnas arvestama tunnise psühhiaatri seansi puhul 70 euroga, Pärnus-Tartus 50 euroga või vähemgi."
"Eraldi teenusena on alustatud vanemate nõustamist laste kasvatamises. "Minu isiklik arvamus on, et vanemaharidus on puudulik," sõnas ta. /Tartu erakliiniku E.G.U tegevjuht Reet Ellermaa/ Sageli selgub, et koolis või lasteaias psühhiaatrilisele ravile suunatud lastel ei olegi diagnoositavat probleemi, vaid mure on vanemate oskuses ja teadmistes."
Ütles...
"Hullude uurimisest ei piisa, et neile mõistus pähe panna."
Eckhart Tolle "Siin ja praegu: kohaloleku jõud".
Eckhart Tolle "Siin ja praegu: kohaloleku jõud".
Nõuandevideod: "Kuidas pöörduda erivajadusega inimese poole?"
Nõuandevideod: "Kuidas pöörduda erivajadusega inimese poole?"
www.tegijad.ee
Sellel leheküljel on mitu nõuandevideot, Skisoprääniku teemaderingi kuulub neist Madis Laos'e oma.
See on osa sotsiaalministeeriumi tänavusest septembrikuisest reklaamikampaaniast "Ära põe", mis toob välja kolm peamist nõuannet, kuidas asjatuid arusaamatusi vältida ja edukalt inimestega suhelda arvestades nende erivajadust:
Küsi alati, kas ja kuidas saad aidata. Kui tegemist on inimesega, kel on kuulmis- või kõnepuue, siis kirjuta oma küsimus paberile või mobiili sõnumiaknasse.
Kui abistad, siis ära tee seda ootamatult, sest see võib ehmatada või osutuda mittevajalikuks, aga ka ohtlikuks.
Abipakkumisega ei tasu liialdada, sest tegelikult saavad erivajadustega inimesed tihtipeale ise väga edukalt hakkama ja ei vajagi abi.
www.tegijad.ee
Sellel leheküljel on mitu nõuandevideot, Skisoprääniku teemaderingi kuulub neist Madis Laos'e oma.
See on osa sotsiaalministeeriumi tänavusest septembrikuisest reklaamikampaaniast "Ära põe", mis toob välja kolm peamist nõuannet, kuidas asjatuid arusaamatusi vältida ja edukalt inimestega suhelda arvestades nende erivajadust:
Artikkel: "Kümme õudusttekitavat meetodit ajaloost, millega arstid vaimseid haigusi on ravinud"
Artikkel: "Kümme õudusttekitavat meetodit ajaloost, millega arstid vaimseid haigusi on ravinud".
http://tervis.postimees.ee/4230293/kumme-oudusttekitavat-meetodit-ajaloost-millega-arstid-vaimseid-haigusi-on-ravinud
Postimehe terviseportaal 3. sept 2017.
Kirjeldab järgmisi ravivõtteid:
Elekterkrampravi ehk elekteršokiravi.
Keerlemisteraapia.
Utica "häll".
Hüsteeriaravi.
Insuliinikooma ravi.
Hüdroteraapia.
Ohjeldustool.
Trepanatsioon.
Lobotoomia.
Hammaste ja organite eemaldamine.
http://tervis.postimees.ee/4230293/kumme-oudusttekitavat-meetodit-ajaloost-millega-arstid-vaimseid-haigusi-on-ravinud
Postimehe terviseportaal 3. sept 2017.
Kirjeldab järgmisi ravivõtteid:
Elekterkrampravi ehk elekteršokiravi.
Keerlemisteraapia.
Utica "häll".
Hüsteeriaravi.
Insuliinikooma ravi.
Hüdroteraapia.
Ohjeldustool.
Trepanatsioon.
Lobotoomia.
Hammaste ja organite eemaldamine.
Artikkel: "Ära helista mulle"
Artikkel: "Ära helista mulle"
http://feministeerium.ee/ara-helista-mulle/
Hedvig Madisson, blogis Feministeerium, 10. mai 2017.
Sisukas tekst sellest, kuidas krooniliselt vaimse häirega inimene (ja mitte ainult tema, vaid ka tervemad) ei soovi telefonikõnesid vastu võtta, eelistades meilisuhtlust, mis aga pole alati võimalik. Kirjutaja nendib, et sotsiaalne ärevus on tänapäeva levinumaid probleeme.
http://feministeerium.ee/ara-helista-mulle/
Hedvig Madisson, blogis Feministeerium, 10. mai 2017.
Sisukas tekst sellest, kuidas krooniliselt vaimse häirega inimene (ja mitte ainult tema, vaid ka tervemad) ei soovi telefonikõnesid vastu võtta, eelistades meilisuhtlust, mis aga pole alati võimalik. Kirjutaja nendib, et sotsiaalne ärevus on tänapäeva levinumaid probleeme.
Stigmat süvendav raamat
Samal ajal ei ole maailma teadlased skisofreenia pärilikkuses kuigivõrd üksmeelel. Erinevad protsendid, erinevad põhjuste uuringud, erinevad paljud tõekspidamised ja seisukohad.
Internetist leiab skisofreenia pärilikkuse kohta palju materjali. Tsiteerin siinkohal EPRÜ (Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühingu) veebilehekülge "10 müüti skisofreenia ja psüühikahäirete kohta".
http://www.epry.ee/myydid/
10. Müüt: Skisofreenia on kindlasti pärilik haigus.
Skisofreenia ei ole omaenda valikute tagajärg. Selle vallandumiseks on vaja nii pärilikku või varases arengujärgus tekkinud soodumust haigestuda, kui ka kindlasti haigust käivitavaid tegureid nagu tugev stress, rängad kaotused - tragöödiad elus või ka lihtsalt täisealiseks saamise raskused. Seetõttu haigestutakse skisofreeniasse tavaliselt murdeea lõpus või täiskasvanuea alguses. Põhjuseid ei teata veel nii hästi, et skisofreeniat oleks võimalik ennetada.
3. Müüt: Vaimselt haiged inimesed on ohtlikud ja vägivaldsed, nad peaksid olema isoleeritud
Statistika näitab, et vägivaldsust ei esine vaimselt haigete ja skisofreeniahaigete hulgas rohkem kui ühiskonnas tervikuna. Vägivaldsus ei ole tüüpiline sümptom. See väga levinud müüt on osutanud karuteene inimestele, kes põevad skisofreeniat ning kellest enamik on vaiksed ja enesessetõmbunud ning tunnevad pigem hirmu, segadust ja lootusetust kui on vägivaldsed. Paljudel vaimsete häiretega inimestel on küll raske toime tulla oma igapäeva eluga, kuid sildistamine teeb ainult haiget ja hoiab inimesi tagasi abi otsimast.
Luuletaja, kes kuulis „hääli"
„Mis tuleb lõpuks?
Tarkus.
Hullumeelsus.“
Lembit Kurvits (15. mai 1954 Mammaste, Põlva lähedal – 20. veebruar 2017 Keila haigla hooldekodu) oli eesti luuletaja ja prosaist. Pärast õpinguid Mammaste, Põlva ja Pärnu koolides õppis lühemat aega Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Töötas erinevates ametites Põlvas, Taevaskojas, Tartus ja mujal, tegutses vabakutselise kirjanikuna. Oli vanglas, psühhoneuroloogiahaiglas ja hooldekodus. Tal on ilmunud 9 raamatut, neist viimane 2003. a.
Internetist leidsin mõne luuletuse, ühe panen siia:
MAARJAMÕISA TALV
Öö tõmbab musta joone
ihust läbi,
kaob ängistuses rõõm
ja aust saab häbi;
jääb jäise akna taha kõik,
mil elus
on olnud tähendus
õrnvalus
Arvustades 2003. a ilmunud valikkogu „Tõrvalill“ on Peeter Künstler Sirbis muu hulgas kirjutanud:
„Hulkuja kujund on aga omane kogu ta loomingule, ka proosale. Kurvits väärib juba isikumüüti, milles võib üllatavalt palju paralleelsust leida Juhan Liiviga, millele ta ise on nooruspõlves oma luuletustes ka vihjanud. Liivi kõik kuidagi vaistlikult austasid, lausa ahmisid tema prohvetlikkuse kübemeid ja ta rasket saatust. Talle kaasaegsed lõid eluajal isikumüüti. Kurvits on sarnast suhtumist väärt. Nüüd on teised ajad, suhtumine inimestesse ja inimtüüpidesse kardinaalselt muutunud, kuid ka Kurvitsa luule tegelikult on väärtuslik, samas talle kui boheemile, vaimuhaigele oleks justnagu määratud tola ja luuseri roll. Hea, et Kurvits astus ise selle vastu, kirjutades ühest viimasest haigus- ja joomahoost äärmiselt tiheda ja terava novelli, mis on ilmunud vähemalt kahel korral, esmalt paar aastat tagasi Loomingus ja hiljem Kurvitsa eelmises kogus.“
(Allikas: Peeter Künstler „Soojust ma otsinud olen“
http://www.sirp.ee/archive/2003/15.08.03/Kirjand/kirjand1-2.html )
Mainitud terav ja tihe novell on internetis loetav Digarist, otsi:
Lembit Kurvits „1993-2000. Dr Vaino Vahingule, psühhiaatrile ja kirjanikule“. Looming nr 8, 2000. a, lk 134-140.
Selles kirjutab Kurvits halastamatult lahti enda kui „hääli" kuulva vaimuhaige elu-olu. Tsitaate:
„Kuid kuulsin kogu aeg „hääli" — alkoholi liigtarvitamisest —, neid „hääli" hakkasin kuulma juba 1993. aasta lõpus. Ilmekalt avaldus see kraanist voolava vee solinas. Veevoolus rääkis minuga põhiliselt Vaino Vahing.
Tänavail liikudes ent kuulsin Kaplinskit, Mälli, Beierit, Lõhmust, paljusid tuttavaid, eksabikaasasid endaga rääkimas.
Kuid tekkisid ka anonüümsed „hääled", mis meelitasid auto alla tormama, sildadelt jõkke hüppama, elektrikilpidesse ronima ning end pooma. Olin „häältega" hädas, ja kui need käskisid teha midagi sellist, mis otseselt ei pannud ohtu elu, siis tegingi. Näiteks 1996. aasta kevadel käskis anonüümne „hääl" osta turult kilo värsket räime, pool kilo suhkrut ja süüa räimed suhkruga tervelt ära. Täpselt Kastani—Riia ristmikus kõnniteel. Seal ma siis asfaldil istusin, kastsin räimi suhkrusse ja kugistasin neid.
Muidugi tegin „häälte" mõjul veel loendamatuid asju: lõhkusin oma toa, mööbli, maalid, riided, viskasin ära toidunõud jms. Kuid ma ei saanud aru, miks pidin nii toimima. Muidugi kahjustasin end majanduslikult, ja ükskord Raja tänava haiglast tulles leidsin toa keskelt vaid kartulikasti. Sellele oli laotatud lina ning asetatud lillevaas. Vaasis lilled. Nii olin ise teinud, enne haiglasse sattumist.“
„Psühhiaatriaosakonnas olin kuni juulini 1998. Seega ligi üksteist kuud. Ühel päeval sõin ära oma heleda, Hongkongi päevasärgi. Ribadeks kistult, ei joonud vettki peale. Kõht ka ei hakanud valutama. Inimesegi magu on nagu krokodillil, seedib kõik ära. Sõin ju ära ka nonde soome talvesaabaste metallist lukumansetid, sest nood olid soome sõdalaste kujulised ja ähvardasid mind ära tappa. Seepärast pistsin nad kinni. Sõin ära ka ühe soki ja närisin pool tuhvlitalda peeneks. Tuhvlitald meenutas vähki ning vähki olen ma alati kartnud. Nagu vähi peale mõtlen, meenub too muinaslugu „Vägev vähk ja täitmatu naine“.“
„Inimene ei tohi jääda üksi. Ta on loodud suhtlema, ta on ühiskondlik olend. Kaasinimestega läbi käies ei juhtu naljalt sedalaadi seiku nagu siin kirjapandult minuga — mida põhjustas eeskätt enesessetõmbumine.“
„Elu ongi nagu üks laul. Ta hõljub, lähedal ja kaugel, ja inimhing muutub rahutuks, ei saa enam asu, ja tema ees viirastuvad unistustes nähtamatud väljad.“
Kriitik Kalev Kesküla on Eesti Ekspressi nädala raamatu rubriigis Kurvitsa kohta kirjutanud:
„Kurvitsa võrdlus Juhan Liiviga ei ole vägivaldne. ”Kätt tahtsin anda – / murtud oli see. / Suud tahtsin anda – korpas oli see./ Siis tahtsin magada / ma sinuga, / kuid karvus satikad. // Mis jäi mul üle? / Laulsin: “Jee-jee!”. Luuletuse pealkirjaks on “Raha”. Kas ei kõla selles luuletuses liivilik nukrus, saatuslik paratamatus? Luuletuse lõpupuänt ühendab endas Liivi kohmakuse, ettearvamatu leidlikkuse ja lisab Kurvitsa poolt veidi moodsat sürrealistliku maiguga irooniat. See luuletus on Juhan Liiv kaasaega tõlgitult. Samas on tal muidugi hoopis konventsionaalsemaid ja “ilusamaid” luuletusi.“
(Allikas: http://ekspress.delfi.ee/areen/nadala-raamat-lembit-kurvits-torvalill-luulet-ja-motteid?id=69068469)
Kirjanike Liidu järelehüüdest Lembit Kurvitsale, tsitaat:
„„Ma maitsen teadmisi. Nad teevad mulle rõõmu,“ kirjutas poeet, küsides aga sealsamas saatuslikult: „Mis tuleb lõpuks? Tarkus? Hullumeelsus?“ Kogu tema elu oli soojuse otsimine, ent ka kärsitus ja suutmatus talle pakutavat soojust vastu võtta ja sellega rahus elada.“
(Allikas: Sirp, 3. märts 2017: http://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/lembit-kurvits-15-v-1954-20-ii-2017/)
Veel üks lugemissoovitus: Lembit Kurvitsa mälestuseks on Simo oma blogis Simo77 kirjutanud oma mõtetest ja meenutustest. Vaata: „Nekroloogi lugedes“
http://runnelsimo.blogspot.com.ee/2017/03/nekroloogi-lugedes.html
Tarkus.
Hullumeelsus.“
Lembit Kurvits (15. mai 1954 Mammaste, Põlva lähedal – 20. veebruar 2017 Keila haigla hooldekodu) oli eesti luuletaja ja prosaist. Pärast õpinguid Mammaste, Põlva ja Pärnu koolides õppis lühemat aega Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Töötas erinevates ametites Põlvas, Taevaskojas, Tartus ja mujal, tegutses vabakutselise kirjanikuna. Oli vanglas, psühhoneuroloogiahaiglas ja hooldekodus. Tal on ilmunud 9 raamatut, neist viimane 2003. a.
Internetist leidsin mõne luuletuse, ühe panen siia:
MAARJAMÕISA TALV
Öö tõmbab musta joone
ihust läbi,
kaob ängistuses rõõm
ja aust saab häbi;
jääb jäise akna taha kõik,
mil elus
on olnud tähendus
õrnvalus
„Hulkuja kujund on aga omane kogu ta loomingule, ka proosale. Kurvits väärib juba isikumüüti, milles võib üllatavalt palju paralleelsust leida Juhan Liiviga, millele ta ise on nooruspõlves oma luuletustes ka vihjanud. Liivi kõik kuidagi vaistlikult austasid, lausa ahmisid tema prohvetlikkuse kübemeid ja ta rasket saatust. Talle kaasaegsed lõid eluajal isikumüüti. Kurvits on sarnast suhtumist väärt. Nüüd on teised ajad, suhtumine inimestesse ja inimtüüpidesse kardinaalselt muutunud, kuid ka Kurvitsa luule tegelikult on väärtuslik, samas talle kui boheemile, vaimuhaigele oleks justnagu määratud tola ja luuseri roll. Hea, et Kurvits astus ise selle vastu, kirjutades ühest viimasest haigus- ja joomahoost äärmiselt tiheda ja terava novelli, mis on ilmunud vähemalt kahel korral, esmalt paar aastat tagasi Loomingus ja hiljem Kurvitsa eelmises kogus.“
(Allikas: Peeter Künstler „Soojust ma otsinud olen“
http://www.sirp.ee/archive/2003/15.08.03/Kirjand/kirjand1-2.html )
Mainitud terav ja tihe novell on internetis loetav Digarist, otsi:
Lembit Kurvits „1993-2000. Dr Vaino Vahingule, psühhiaatrile ja kirjanikule“. Looming nr 8, 2000. a, lk 134-140.
Selles kirjutab Kurvits halastamatult lahti enda kui „hääli" kuulva vaimuhaige elu-olu. Tsitaate:
„Kuid kuulsin kogu aeg „hääli" — alkoholi liigtarvitamisest —, neid „hääli" hakkasin kuulma juba 1993. aasta lõpus. Ilmekalt avaldus see kraanist voolava vee solinas. Veevoolus rääkis minuga põhiliselt Vaino Vahing.
Tänavail liikudes ent kuulsin Kaplinskit, Mälli, Beierit, Lõhmust, paljusid tuttavaid, eksabikaasasid endaga rääkimas.
Kuid tekkisid ka anonüümsed „hääled", mis meelitasid auto alla tormama, sildadelt jõkke hüppama, elektrikilpidesse ronima ning end pooma. Olin „häältega" hädas, ja kui need käskisid teha midagi sellist, mis otseselt ei pannud ohtu elu, siis tegingi. Näiteks 1996. aasta kevadel käskis anonüümne „hääl" osta turult kilo värsket räime, pool kilo suhkrut ja süüa räimed suhkruga tervelt ära. Täpselt Kastani—Riia ristmikus kõnniteel. Seal ma siis asfaldil istusin, kastsin räimi suhkrusse ja kugistasin neid.
Muidugi tegin „häälte" mõjul veel loendamatuid asju: lõhkusin oma toa, mööbli, maalid, riided, viskasin ära toidunõud jms. Kuid ma ei saanud aru, miks pidin nii toimima. Muidugi kahjustasin end majanduslikult, ja ükskord Raja tänava haiglast tulles leidsin toa keskelt vaid kartulikasti. Sellele oli laotatud lina ning asetatud lillevaas. Vaasis lilled. Nii olin ise teinud, enne haiglasse sattumist.“
„Psühhiaatriaosakonnas olin kuni juulini 1998. Seega ligi üksteist kuud. Ühel päeval sõin ära oma heleda, Hongkongi päevasärgi. Ribadeks kistult, ei joonud vettki peale. Kõht ka ei hakanud valutama. Inimesegi magu on nagu krokodillil, seedib kõik ära. Sõin ju ära ka nonde soome talvesaabaste metallist lukumansetid, sest nood olid soome sõdalaste kujulised ja ähvardasid mind ära tappa. Seepärast pistsin nad kinni. Sõin ära ka ühe soki ja närisin pool tuhvlitalda peeneks. Tuhvlitald meenutas vähki ning vähki olen ma alati kartnud. Nagu vähi peale mõtlen, meenub too muinaslugu „Vägev vähk ja täitmatu naine“.“
„Inimene ei tohi jääda üksi. Ta on loodud suhtlema, ta on ühiskondlik olend. Kaasinimestega läbi käies ei juhtu naljalt sedalaadi seiku nagu siin kirjapandult minuga — mida põhjustas eeskätt enesessetõmbumine.“
„Elu ongi nagu üks laul. Ta hõljub, lähedal ja kaugel, ja inimhing muutub rahutuks, ei saa enam asu, ja tema ees viirastuvad unistustes nähtamatud väljad.“
Kriitik Kalev Kesküla on Eesti Ekspressi nädala raamatu rubriigis Kurvitsa kohta kirjutanud:
„Kurvitsa võrdlus Juhan Liiviga ei ole vägivaldne. ”Kätt tahtsin anda – / murtud oli see. / Suud tahtsin anda – korpas oli see./ Siis tahtsin magada / ma sinuga, / kuid karvus satikad. // Mis jäi mul üle? / Laulsin: “Jee-jee!”. Luuletuse pealkirjaks on “Raha”. Kas ei kõla selles luuletuses liivilik nukrus, saatuslik paratamatus? Luuletuse lõpupuänt ühendab endas Liivi kohmakuse, ettearvamatu leidlikkuse ja lisab Kurvitsa poolt veidi moodsat sürrealistliku maiguga irooniat. See luuletus on Juhan Liiv kaasaega tõlgitult. Samas on tal muidugi hoopis konventsionaalsemaid ja “ilusamaid” luuletusi.“
(Allikas: http://ekspress.delfi.ee/areen/nadala-raamat-lembit-kurvits-torvalill-luulet-ja-motteid?id=69068469)
Kirjanike Liidu järelehüüdest Lembit Kurvitsale, tsitaat:
„„Ma maitsen teadmisi. Nad teevad mulle rõõmu,“ kirjutas poeet, küsides aga sealsamas saatuslikult: „Mis tuleb lõpuks? Tarkus? Hullumeelsus?“ Kogu tema elu oli soojuse otsimine, ent ka kärsitus ja suutmatus talle pakutavat soojust vastu võtta ja sellega rahus elada.“
(Allikas: Sirp, 3. märts 2017: http://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/lembit-kurvits-15-v-1954-20-ii-2017/)
Veel üks lugemissoovitus: Lembit Kurvitsa mälestuseks on Simo oma blogis Simo77 kirjutanud oma mõtetest ja meenutustest. Vaata: „Nekroloogi lugedes“
http://runnelsimo.blogspot.com.ee/2017/03/nekroloogi-lugedes.html
Tsitaate ja aforisme hinge ja vaimu toeks
Paljudele inimestele on toeks tsitaadid, aforismid jm lühilausungid, mille abil nad sisendavad endasse rahu ja hinge- ning vaimujõudu. Tihti käib nende lausetega koos täiendav pilt või taust. Neid saab avaldada sotsiaalmeedias, lihtsalt endale välja printida või vaadata.
Siinne ingliskeelne juhuvalik on internetileheküljelt
HealthyPlace. America's Mental Health Channel.
http://www.healthyplace.com/insight/quotes/quotes-on-mental-health-and-mental-illness/
Neid ja teisi sellel veebilehel olevaid lausungeid võib kasutada vabalt. Tasub tähele panna, et seal on palju alajaotusi:
~ Quotes on Mental Health and Mental Illness
~ Quotes on Abuse
~ Quotes on Addiction, Addiction Recovery
~ Quotes on Anxiety
~ Quotes on Bipolar
~ Depression Quotes and Sayings About Depression
~ Quotes on Eating Disorders
Internetis on selliseid piltlauseid rohkesti - kes otsib, see leiab endale alati midagi.
Siinne ingliskeelne juhuvalik on internetileheküljelt
HealthyPlace. America's Mental Health Channel.
http://www.healthyplace.com/insight/quotes/quotes-on-mental-health-and-mental-illness/
Neid ja teisi sellel veebilehel olevaid lausungeid võib kasutada vabalt. Tasub tähele panna, et seal on palju alajaotusi:
~ Quotes on Mental Health and Mental Illness
~ Quotes on Abuse
~ Quotes on Addiction, Addiction Recovery
~ Quotes on Anxiety
~ Quotes on Bipolar
~ Depression Quotes and Sayings About Depression
~ Quotes on Eating Disorders
Internetis on selliseid piltlauseid rohkesti - kes otsib, see leiab endale alati midagi.
Francesca Zappia „Mõtlesin su välja“
Francesca Zappia „Mõtlesin su välja“ (Made You Up, 2015, e. k Päikese Kirjastus, 2016, tõlkija Maarja Jaanits) on väga hea noortekas, mis räägib skisofreeniahaigest abituriendist Alexandrast ja klassi kõige kummalisemast poisist Miles'ist ning nende sõpradest ja vaenlastest. Kõik selles raamatus on viirastuslik, ükski asi pole nii, nagu paistab.
Keerdkäigud ning tüübid on põnevad ja kaasahaaravad – raamatut on raske pooleli jätta, sest kogu aeg tahab lugeja teada, mis saab noortest edasi. Ja Alexandra mõjub haigusest hoolimata väga meeldivana, kuigi on mõneti ootamatu natuur, kes võitleb iga päev, et teha vahet päris elul ja luuludel.
Mõni katke:
„Mina ei saanud endale reaalsuse enesestmõistetavana võtmise luksust lubada. Aga ma ei ütleks, et vihkasin inimesi, kes seda said, kuna see tähendanuks peaaegu kõiki inimesi. Ma ei vihanud neid. Nad lihtsalt ei elanud minu maailmas. Kuid see ei tähendanud, et mina poleks soovinud elada nende omas.“
„Seejärel kontrollisin perimeetrit. Perimeetrikontroll hõlmas kolme asja: 360-kraadist ülevaadet ümbrusest, ebatavalisena tunduvate asjade tuvastamist – nagu näiteks parkimisplatsi kattev suur spiraalikujuline põletusjälg – ja nende asjade meeldejätmist juhuks, kui need peaksid hiljem üritama mulle ligi hiilida.“
„Isegi toas, kus ma seitseteist aastat maganud olin, kohas, mida ma tundsin põhjalikumalt kui keegi teine, pidin ma veenduma, et kusagil ei paistaks midagi kahtlast.“
„Einsteini definitsiooni järgi on hullumeelsus see, kui tehakse sama asja üha uuesti ning oodatakse erinevaid tulemusi. Mina aina pildistasin ja lootsin, et fotosid vaadates saan teada, kas pildistatu on luul või ei. Tegin perimeetrikontrolle, arvates, et lõpptulemusena vabanen paranoiast. Veetsin iga päeva, oodates, et mulle öeldaks, et ma lõhnan sidruni järele. Kui ka keegi muu mind hullumeelseks ei tembeldaks, siis küllap oleksin seda vähemalt Einsteini arvates.“
Oma koduleheküljel lugejate kommentaaridele vastates kirjutab raamatu autor Francesca Zappia, et tahtis kirjutada lugu paranoidsest skisofreeniast, sest iga kord, kui ta näeb selleteemalisi filme ja telesaateid, kujutatakse skisofreeniahaigeid neis ohtlikena, kuid ta teab, et pole õigust skisofreeniahaigeid hukka mõista. Samuti kirjutab ta, et ise ei põe skisofreeniat.
Blogi: "Pilt minust"
Märkus 9. märtsil 2017: Blogija andis Skiso-präänikule veebruari alguses loa oma blogist kirjutamiseks, kuid on praeguseks blogi sulgenud.
Blogi: "Pilt minust"
https://piltminust.blogspot.com
Blogi alapealkirjaks on: "Mõtted, nagu nad mul on" ning see kajastab ühe noormehe elu ja võitlust skisofreeniaga.
Märt kirjutab:
"Kuigi ma ei ole päris veendunud, et minu teekonna järsk pööre, mis mu siia tõi on just päris õige, aga täisväärtuslikum elu elamine see on igaljuhul ja mingitel tasanditel ongi oluline ainult see, et inimene siia sündides saaks elada võimalikult täisväärtuslikku elu."
Kokkuvõttes igati tubli noormehe optimistlik blogi eluga toimetulekust ja oma tee otsingutest.
Blogi: "Pilt minust"
https://piltminust.blogspot.com
Blogi alapealkirjaks on: "Mõtted, nagu nad mul on" ning see kajastab ühe noormehe elu ja võitlust skisofreeniaga.
Märt kirjutab:
"Kuigi ma ei ole päris veendunud, et minu teekonna järsk pööre, mis mu siia tõi on just päris õige, aga täisväärtuslikum elu elamine see on igaljuhul ja mingitel tasanditel ongi oluline ainult see, et inimene siia sündides saaks elada võimalikult täisväärtuslikku elu."
Kokkuvõttes igati tubli noormehe optimistlik blogi eluga toimetulekust ja oma tee otsingutest.
10 000 km jalgsi
2012. aasta märtsis Kanada Ontario provintsis kadunuks jäänud kanadalane Anton Pilipa leiti eelmise aasta lõpul elusana Põhja-Brasiiliast Amazonase vihmametsast. Arvatavasti kõndis ta suurema osa teekonnast jalgsi, läbides üle 10 000 kilomeetri. 39aastasel mehel ei olnud isikut tõendavaid dokumente.
Anton Pilipa põeb ajakirjanduse väitel skisofreeniat. Tal on olnud vägivallaga seotud episood, mille eest ootab karistus.
Vend Stefan on metsast leitud mehe nüüdseks heategevuskorjanduse abil viinud tagasi kodumaale, Torontosse.
Kuigi see uudis on olnud ka Eesti veebilehtedes, viitan siin eilsele ajalehele Toronto Sun.
http://www.torontosun.com/2017/02/11/missing-toronto-man-returns-home-after-four-year-trek--to-brazil
Anton Pilipa põeb ajakirjanduse väitel skisofreeniat. Tal on olnud vägivallaga seotud episood, mille eest ootab karistus.
Vend Stefan on metsast leitud mehe nüüdseks heategevuskorjanduse abil viinud tagasi kodumaale, Torontosse.
Kuigi see uudis on olnud ka Eesti veebilehtedes, viitan siin eilsele ajalehele Toronto Sun.
http://www.torontosun.com/2017/02/11/missing-toronto-man-returns-home-after-four-year-trek--to-brazil
Yayoi Kusama igavikuline kunst
Yayoi Kusama (sünd 22. märtsil 1929) on maailmakuulus jaapani kunstnik, kes alustas maalimist lapsena ja on üliedukas mitmel alal (joonistused, kollaažid, skulptuurid, performance'id, installatsioonid, filmid, mood jne).
Oma sõnul alustas ta oma hallutsinatsioonide joonistamisega, enamasti olid need mummulised. Täpiline temaatika on talle väga omaseks saanud. Üle 60 aasta on teda peetud avangardistliku kunsti tippesindajaks, popkunsti ja minimalismi edasikandjaks. Teda peetakse ka psühhedeelse kunsti olulisemaks meistriks. Kunstiga on ta tegelnud nii New Yorgis kui ka Jaapanis.
Pool elu on ta elanud vaimuhaiglas ja elab seal oma soovil ka praegu. Oma kunsti kohta on ta öelnud, et see on ühtaegu haiguse toode ja ravim. Täpset diagnoosi ma internetist ei leidnud, kuid juttu on paanikahäiretest, hallutsinatsioonidest, sundmõtetest jm psüühikahäiretest.
Kusama loomingut on internetis palju, sest kunstnik on tohutu töökas.
Yayoi Kusama installatsioon Kusamatrix.
Toru Yamanaka—AFP/Getty Images
Helsingi kunstimuuseumis (HAM) oli detsembris 2016 - jaanuaris 2017 avatud Kusama näitus "Lõpmatuses", mis näitas tema 200 tööd alates 1940. aastast tänapäevani.
"Inimeste lõputu elu" (2010)
2009. aastal alustas ta maalisarja "Minu igavikuline hing", mis üsna suuresti erineb senisest loomingust - selle primitivistlikuma mammutsarja kallal töötab ta ka praegu 87aastasena.
22. veebruarist 22. maini 2017 ongi Tokyo rahvuslikus kunstikeskuses avatud Yayoi Kusama näitus "Minu igavikuline hing". Alumine foto kunstnikust on pärit internetist selle näituse eelteate juurest:
Kunstniku ametlik koduleht: http://www.yayoi-kusama.jp/
Lisaks: 2018. a valmis režissöör Heather Lenzi (USA) täispikk dokumentaalfilm "Kusama: Infinity", mida võimaluse korral vaadata soovitan.
Will Self „Vihmavari“
Varraku kirjastuse raamatututvustusest:
Will Self
„Vihmavari“
Inglise keelest tõlkinud Triin Tael.
Sari „Moodne aeg“. Varrak 2016.
376 lk.
1918 - Naisõiguslane, sotsialist ja sõjamoonavabriku tööline Audrey Death haigestub Euroopas hävitustööd tegevasse letargilisse entsefaliiti, mis tapab kolmandiku ohvritest ning muudab teise kolmandiku elavateks laipadeks.
1971 - Ligi viiskümmend aastat Frierni psühhiaatriahaiglas hoitud Audrey Death pälvib abielukriisis vaevleva uuendusmeelse arsti Zack Busneri tähelepanu. Kas lootusetuks vaimuhaigeks peetud vanaproua on tegelikult täie mõistuse juures?
2010 - Frierni vaimuhaiglast on saanud luksuslik korterelamu. Nüüdseks juba pensionil dr Busner uitab mööda Põhja-Londonit, otsides tõde tolle tormilise suve kohta, mil ta postentsefaliitilised patsiendid uue võimsa ravimi abil üle aastakümnete üles äratas.
Briti kirjaniku Will Selfi ambitsioonikas romaan „Vihmavari“ (2012) koob kireva gobelääni teadvuse voolust ja sajandi jooksul elatud eludest.
Zack Busneri tegelaskuju on tuttav juba Selfi varasematest jutustustest ja romaanidest, see aga, kuidas ta katatoonias patsiendid otsekui imeväel üles äratab, põhineb samal ajaloolisel episoodil, mille briti neuroloog ja kirjanik Oliver Sacks jäädvustas 1973. aastal raamatusse „Awakenings“.
Tekstinäiteid:
"Sest nii nagu 1930. aasta "Vaimse tervise akt" muutis Colney Hatchi vaimuhaigla Colney Hatchi psühhiaatriahaiglaks, muteerus Deeth, Audrey Deerth, Audreyks, kellele pandi - küllap seoses Bleuleri terminoloogia aeglase imendumisega Inglise psühhiaatria koetisse - samavõrd autoriteetne skisofreeniadiagnoos. /---/ Ja nii jäi ta 14. osakonnas pidama ravimatu skisofreenikuna, kelle sügav katatoonia oli nüüd, kus aastakümned olid kõik soo-, vanuse-, klassi- ja nimevõimalused olematuks kulutanud, tema järjepidevimalt täheldatud omadus."
---
"Paar aastat tagasi oleks ta selle mehe tembeldanud lihtsalt end isetahtsi ravivaks skisofreenikuks, kes oma hääled õlle sisse uputab - aga nüüd? Mnjah, no selle patoloogia taak on kõdunemas - siin võib tegemist olla muidugi psühhoosiga, aga ka arengu käigus sissejuurdunud isiksusehäirega, mis ei võimalda sel mehel tajuda, kuivõrd kohatud tema kõnesööstud on /---/."
---
"Zack aga teadis, et vaimuhaigused on samavõrd looming kui nuhtlus - tervete maailmast jäigemad ja lihtsamad, kuid ikkagi terviklikud maailmad."
Katkend romaani algusest: http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/b2b68d6c-e4a2-4982-8065-25f2e2dece33/lugege-katkendit-will-selfi-vihmavari
Veebikeskkond: The Mighty
Veebikeskkond: The Mighty.
We face disability, disease and mental illness together.
https://themighty.com/
"We publish real stories by real people facing real challenges. We are building a brand and a community around them. Having a disability or disease doesn’t have to be isolating. That’s why The Mighty exists."
Rohkem kui 170 miljoni lugejaga ingliskeelne veebikeskkond õpetab lapsevanemaks olemist probleemidega lapse puhul, käsitleb autismi, muid haigusi, sealhulgas ka vaimuhaigusi, pakub lugemist tegeliku elu juhtumitest ja nendega toimetulekust.
Vaimuhaiguste loend:
https://themighty.com/category/mental-illness/
Subscribe to:
Posts (Atom)