'

Kui olete kuskilt lugenud midagi huvitavat vaimse tervise ja skisofreenia kohta ning arvate, et teie loetust võiks selles blogis kirjutada, siis andke, palun, kommentaarides teada. Samuti siis, kui soovite, et teie vastavateemalist blogi või mõnda blogipostitust tutvustaksin.

Vatslav Nižinski (1889-1950)



Täna 126 aastat tagasi ehk 12. märtsil 1889 sündis Kiievis poola balletiartistide perekonnas Vatslav Nižinski (Wacław Niżyński). 1896. a asus poiss õppima tantsu Peterburi keiserlikus balletikoolis. Pärast kooli lõpetamist sai temast esitantsija Peterburi Maria Teatris, kus tema partneriteks olid kuulsad tantsijannad Matilda Kšessinskaja,  Anna Pavlova jt.

1907. - 1913. aastal oli Nižinski esitantsijaks Pariisis Sergei Djagilevi "Vene hooaegadel". Ta oli peaosades ballettides "Petruška", "Seherezade", "Daphnis ja Chloe" jt. 1912. a lavastas ta ise balleti "Fauni pärastlõuna", kus tantsis ka peaosa. Järgmisel aastal lavastas ta veel kaks balletti ja lahkus Djagilevi juurest. Üheks lahkumise põhjuseks olnud ka nende intiimsuhte katkemine. 1914. a moodustas Nižinski oma tantsutrupi Londonis, kuid 1916. a pöördus Djagilevi truppi tagasi.

Austajatel ja kriitikutel tuli Nižinski tantsuoskuse, -stiili ja -maitse kirjeldamisel sõnadest puudus, nii julge oli ta koreograafina ja võluv tantsijana. Kümne lava-aastaga suutis ta tantsukunsti tohutult täiustada. Tema hüppeid lavalaudadel võrreldi lendamisega. Hinnati ka tema ümberkehastumisoskust. Igapäevaelus aga olnud ta pigem tagasihoidlik, häbelik ja püüdnud suhtlemist vältida.

1917. a, pärast abiellumist tantsijanna Romolaga  diagnoositi tal vaimuhaigus ja Nižinski pidi lavalt lahkuma. Üheks haigestumise põhjuseks lisaks keerulisele isiklikule elule on peetud ka tema innustumist tolstoilusest, mis oli vene kultuuriemigrantide hulgas populaarne ja mille kohaselt näitleja elukutse tähendas patustamist.

Nižinski elas mõnda aega Šveitsis, kus näis, et kuulsa psühhiaatri Eugen Bleuleri ravi andis tulemusi. Ta püüdis luua uut tantsu jäädvustamise süsteemi, unistas oma tantsukoolist ja kirjutas raamatu "Nižinski päevik", mis anti välja Pariisis 1953. a.

Kuid skisofreenia teravnes uuesti ja Nižinski veetis oma elu ülejäänud aastad vaimuhaiglates. 8. või 11. aprillil 1950 suri ta Londonis, 1953. a maeti tema põrm ümber Montmartre'i kalmistule Pariisis.


Pildid internetist: ülal Vatslav Nižinski prints Albertina balletis "Giselle" (1910), keskel peaosas balletis "Seherezade".

No comments:

Post a Comment

Kommentaarid on oodatud, kuid ma ei luba, et kõigile vastan.