"Depressioonil on mitu nägu"

Airi Värnik "Depressioonil on mitu nägu" (2022; 224 lehekülge). Kirjastuselt Hea Lugu on ilmunud pikaajalise kogemusega kliinilise psühhiaatri ja kahe doktorikraadiga emeriitprofessori Airi Värniku raamat depressioonist.

Raamatututvustusest: "Tema vaade depressioonile ja selle ravile on avar. Ta avab mõisteid alates „deprekast“ kuni suitsiidiohtliku kliinilise depressioonini. Peavoolu seisukohtade kõrval on tähelepanu erinäolistel depressiooni vormidel, mille sümptomid lähtuvad elukaare eri lõikudest, inimese loomuse ja bioloogia eripärast ning keskkonna mõjuritest.
Depressioon võib tabada igaüht, kuid on edukalt ravitav, kui inimene õpib tundma iseennast ja taltsutama oma depressiooni, rakendab enesehoiu erinevaid variante, laseb end abistada ja valib vajadusel terapeudi, kes on valmis paindlikuks koostööks. Ravi läbilõige ulatub tänapäevasest tõenduspõhisest ravist ja traditsioonilise meditsiini praktikatest kuni teraapiani psühhedeelikumidega. Siiski on paranemisprotsessis juhtiv roll inimesel endal, tema eneseusul."

Artikkel sellest, et võib-olla on suitsetamine skisofreeniahaigele kasulik

 20. oktoobril 2020 avaldas ajaleht "Lõunaeestlane. ee" artikli "Arstid võivad hakata uuesti patsientidele sigarette välja kirjutama, sest nikotiinil on raviomadused", mille alguses öeldakse:

"Sigaretid võivad muutuda arstirohuks, sest nikotiin ravib mitmeid närvisüsteemi haigusi nagu dementsus, skisofreenia, Parkinsoni tõbi ja isegi COVID-19."

Artikkel on oluliselt lühendatult tõlgitud siit: https://www.dailymail.co.uk/health/article-8857541/Why-doctors-start-prescribing-nicotine-help-beat-disease.html

Daily Maili artiklis on põhiliselt juttu Parkinsoni tõvest, kuid mainitud on ka skisofreeniat. Siiski ei eitata ka seda, et ühtpidi kasulikuna võib nikotiin omada mitmeid raskeid negatiivseid kõrvalmõjusid.

Artiklis käsitletud nikotiini kasulik mõju on alles päris algses uurimisjärgus ja küsitav, seepärast ärge nüüd kohe suitsetama hakake.

Artikkel: "He Got Schizophrenia. He Got Cancer. And Then He Got Cured."

Artikkel: "He Got Schizophrenia. He Got Cancer. And Then He Got Cured."
"A bone-marrow transplant treated a patient’s leukemia — and his delusions, too. Some doctors think they know why."
Moises Velasquez-Manoff, teaduskirjanik.
The New York Times. Sunday Review. 29. sept 2018.
https://www.nytimes.com/2018/09/29/opinion/sunday/schizophrenia-psychiatric-disorders-immune-system.html

Huvitav teaduslik arvamusartikkel sellest, kuidas ühe raske haiguse ravimine võib teisest raskest haigusest terveks teha. Võib, aga ei pruugi alati...

Artikkel: "Mida näitavad vägivallajuhtumid, mille keskmes on vaimselt haige inimene?"

Artikkel: "Mida näitavad vägivallajuhtumid, mille keskmes on vaimselt haige inimene?"
http://sakala.postimees.ee/3946899/mida-naitavad-vagivallajuhtumid-mille-keskmes-on-vaimselt-haige-inimene
Sakala, 15. dets 2016.
Karl-Eduard Salumäe.

Käsitlus viimase aasta jooksul Eestis aset leidnud juhtumitest, mille puhul ründajate vaimne tervis ei olnud korras.

Tsitaate:
1. "...psühhiaatrilise abi seaduseni, mis sõnastab tahtevastase ravi rakendamise kolm alust: isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; haiglaravita jätmise korral ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Tahtevastase ravi kohaldamiseks peavad kõik need kriteeriumid täidetud olema.
Haigla tohib tahtest olenematut ravi teha 48 tundi. Selle jätkamiseks peab teine arst patsiendi 24 tunni jooksul üle vaatama ja otsustama, kas valvearsti otsus oli õigustatud. Kui otsus on heakskiitev, läheb Eesti seaduste kohaselt asi edasi kohtusse, kus kohtunik langetab otsuse, kas esitatud argumentidest inimese ravil hoidmiseks piisab."

2. "Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ingrid Ots-Vaik tõi välja statistikat ja teaduslikke allikaid, ilmestamaks, et psüühikahäiretega inimestest saavad harva kurjategijad. Näiteks mullu panid süüdivad inimesed Eestis vägivallakuritegusid toime jämedalt öeldes üle tuhande korra rohkem kui süüdimatud.
"Psüühikahäirega isik ei ole automaatselt ohtlik ning ohtlik isik ei põe automaatselt psüühikahäiret. Enamik inimesi, kes on ohtlikud, ei põe psüühikahäireid," resümeeris Ots-Vaik.
Psühhiaatrilist sundravi kohaldati süüdimatus seisundis kuriteo toime pannud inimeste suhtes mullu 61 korral. See arv on aastate jooksul stabiilselt 60 ja 70 vahel püsinud."

Kursus hoolitsemisest psühhoosi- või skisofreeniahaige eest

10. oktoobril 2016 algab avatud ülikoolis FutureLearn tasuta online kursus "Caring for People with Psychosis and Schizophrenia".

Kursuse sisust saab ülevaate ja kursusele saab registreerida siin:
https://www.futurelearn.com/courses/caring-psychosis-schizophrenia

Kursus kestab neli nädalat (on ingliskeelne) ja selles õpetatakse, kuidas hoolitseda psühhoosi ja/või skisofreeniasse haigestunud sugulase eest.

Mõned võtmeküsimused:

• Why is schizophrenia described as psychosis?
• How can we best understand psychosis and its key symptoms such as hearing voices?
• What are the links between cannabis use and developing psychosis?
• Can psychosis affect physical health?
•  How do medications in psychosis work and what effects can they have?
•  In what ways are siblings of people with psychosis affected?
•  How can psychosis affect a carer’s health and their relationships?

Praegu on just õige aeg end kursusele kirja panna, kui muidugi huvi on.

Artikkel: "Kes vastutab vaimuhaige ravimise eest?"

Artikkel: "Kes vastutab vaimuhaige ravimise eest?"
Postimees, 18. apr 2016.
http://www.postimees.ee/3659973/kes-vastutab-vaimuhaige-ravimise-eest

Küsimustele vastab Lääne-Tallinna Keskhaigla psühhiaatriakeskuse juhataja doktor Andres Lehtmets.
Tsitaat:
"Kes vastutab täisealise inimese eest, kellel on psüühikahäire?
Kui täiskasvanu teovõimet pole piiratud, siis vastutab ta enda eest ise. Teisisõnu - lähedane sellisel juhul täiskasvanu eest ei vastuta.
Kuidas inimene teab, et ta peab ravile minema?
Psühhiaatriline ravi on enamikel juhtudel vabatahtlik - kui inimene tunneb, et tal on vajadus ravi järele, siis ta pöördub arsti poole. Probleem on selles, et mõningate psüühikahäirete puhul puudub inimesel haigusteadvus ehk ta ei tunne, et on haige."

"Depressioonide vastu on soovitav midagi ette võtta võimalikult kähku."

"Oma rasketes vormides on depressioon haigus, mida peaks ravima arst. Ja nagu hambavalu puhul, on ka depressioonide vastu soovitav midagi ette võtta võimalikult kähku. Sest mida kauem meeleheide takistamatult maad võtab, seda rohkem aega kulub enamasti ka sellest vabanemiseks; seda hullemat kahju võib see teha; ja seda suurem on tõenäosus hiljem jälle depressiivsesse faasi libastuda. Kes tunneb end kauem kui kaks nädalat enamiku ajast väärtusetuna, on tujutu, kannatab pideva väsimuse või unetuse all ning on ehk koguni korduvalt oma surmast mõelnud, peaks seepärast tingimata sellest arstiga rääkima. See ei ole põhjus ei häbenemiseks ega meeleheiteks. Igal kaheksandal inimesel on see kogemus olemas või kogeb ta seda veel millalgi oma elu jooksul. Depressioonid on rahvahaigus, mis pole sugugi vähem levinud kui kõrge vererõhk või reuma. Ent erinevalt neist hädadest on depressioonid hästi ravitavad. Võimalus jälle naerma õppida on äärmiselt suur. Parem hakkab ravi järel peaaegu kõigil, ja üle kaheksakümne protsendi inimestest saab oma hingelise tasakaalu koguni täiel määral tagasi."
Stefan Klein "Lihtsalt õnnelik. Õnne valem igaks päevaks" (Varrak, 2012, lk 99).

Geeniteraapia ja skisofreenia

„Seni on geeniteraapia sihtmärgiks olnud üheainsa mutatsiooni põhjustatud haigused. Neile leitakse ravi kõigepealt. Kuid paljusid haigusi põhjustavad mitmetes geenides olevad mutatsioonid, koosmõjus keskkonnas olevate päästikutega. Neid on palju keerulisem ravida, kuid nende seas on olulised haigused nagu suhkurtõbi, skisofreenia, Alzheimeri tõbi ja Parkinsoni tõbi ning südamehaigused. Kõik neist ilmutavad kindlaid geenimustreid, kuid süüdi ei ole üksainus geen. Näiteks on võimalik, et skisofreeniku identne kaksik on terve. Neid haigusi on palju keerulisem ravida. Aastate jooksul oleme kuulnud palju teateid, et teadlased on teatud suguvõsade geneetilist ajalugu uurides suutnud leida skisofreeniaga seotud geeni. Ning samas tekitab piinlikkust, et teised sõltumatud uurimused ei ole nende tulemusi tihti kinnitanud. Need tulemused on puudulikud või on skisofreeniaga seotud palju geene. Lisaks avaldavad mõju teatud keskkonnategurid. Seeõttu on multigeensete haiguste alal progress aeglane.“
Dr Michio Kaku „Tulevikufüüsika: kuidas teadus aastal 2100 kujundab inimsaatust ja meie igapäevast elu“ (Pilgrim, 2013, lk 167).

Blogi "Ravimid. Antidepressandid, rahustid, unerohud, antipsühhootikumid, meeleolu stabilisaatorid jmt"

Blogi "RAVIMID. Antidepressandid, rahustid, unerohud, antipsühhootikumid, meeleolu stabilisaatorid jmt"
https://ravimid.wordpress.com/

"Käesoleva lehe eesmärgiks on jagada tasakaalustatud infot tõenduspõhise psühhiaatria ja psühhiaatriliste ravimite kohta, selleks et ravimite tarbijad saaksid teha teadlikumaid valikuid ja vältida pikaaegsest ravimisõltuvusest tuleneda võivaid tervisekahjustusi. Me mõistame ja mööname, et paljude keerulises olukorras inimeste jaoks on psühhiaatriliste ravimite kasutamine põhjendatult ainuvõimalik ja sobivaim valik, kuid ka neile kulub ära teadmine võimalike ohtude kohta, mis ravimite võtmisega kaasnevad. Kuna ravimitest võõrutamise ja looduslike alternatiivide kohta leidub väga vähe eestikeelset infot, siis püüame ka seda lünka täita omapoolse panusega. Loodame, et suurem informeeritus aitab ravimivallas orienteerumisvõime kaotanutel enesekindlust ja otsustusvõimet suurendada ja astuda mõni vajalik samm õnnelikuma elu suunas."
Allikas: https://ravimid.wordpress.com/eesmargid/

Sisaldab kirjutisi psühhiaatriliste ravimite uudistest, vähetuntud faktidest nende mõju kohta, võõrutusest, alternatiividest, varsti tõenäoliselt ka lugejate kogemustest. Enamasti on tegu ajakirjanduses ilmunud ja tõlkematerjalidega. On ulatuslikud loetelud teemakohastest raamatutest, videotest jm linke.

Film: "Take These Broken Wings - recovery from schizophrenia without drugs".

Kommentaarides juhiti tähelepanu ühele huvitavale videole, "mis küll tund aega pikk. Kuid seal räägitakse asjadest, millest muidu ei räägita. Oleks huvitav teada, mida professionaalid sellest arvavad." Aitäh, Cätlyn!

Panen viite sellele videole ka siia.
http://beyondmeds.com/2014/04/09/take-these-broken-wings-3/

Samuti saab seda vaadata YouTube'ist. Tegemist on Daniel Mackleri filmiga "Take These Broken Wings - recovery from schizophrenia without drugs".

Pärit on see leheküljelt "Beyond Meds. Alternatives to Psychatry", mille sisulise väärtuse kohta pole ma pädev hinnangut andma, kuid millega on huvitav tutvuda.
http://beyondmeds.com/

Daniel Mackleri koduleht "Wild Truth. Healing from Childhood Trauma" on siin: http://wildtruth.net/

Eelpool viidatud filmi "Take These Broken Wings" kohta kirjutab Daniel Mackler ka oma kodulehel: http://wildtruth.net/dvd/brokenwings/

Artiklid: "Psühhooside ja skisofreenia mõistmine" - "Understanding Psychosis and Schizophrenia"

Artikkel "Redefining Mental Illness", T. M. Luhrmann -  kirjanik, Stanfordi ülikooli antropoloogiaprofessor., The New York Times Sunday Review, 17. jaan 2015.

http://www.nytimes.com/2015/01/18/opinion/sunday/t-m-luhrmann-redefining-mental-illness.html?_r=0

"TWO months ago, the British Psychological Society released a remarkable document entitled “Understanding Psychosis and Schizophrenia.” Its authors say that hearing voices and feeling paranoid are common experiences, and are often a reaction to trauma, abuse or deprivation: “Calling them symptoms of mental illness, psychosis or schizophrenia is only one way of thinking about them, with advantages and disadvantages.”"

"Kaks kuud tagasi kirjutasid Briti Psühholoogiaseltsi dokumendi "Psühhooside ja skisofreenia mõistmine" autorid, et häälte kuulmine ja paranoidsed kahtlused on üldised ilmingud ja sageli põhjustatud traumast, ahistamisest vm, nende nimetamine vaimuhaiguste, psühhooside või skisofreenia tunnusteks on ainult üks viis nendest mõtlemiseks...""

Juttu on nende haiguste ravimisest, USA uuest vaatenurgast sellele. Raviks ei piisa mitte ainult ravimitest, vaid abiks võib olla haigete sotsiaalse olukorra muutmine,

Vaimse tervise probleeme on rohkem kui seni arvatud. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on oma eluaja jooksul vaimuhaiguse episoode ühel inimesel neljast. Vaimsed ja käitumuslikud probleemid näitavad maailma korratust. Madala ja keskmise sissetulekuga riikides jääb ravita neli inimest viiest haigestunust.

Vaata ka The British Psychological Society kliinilise psühholoogia divisjoni dokumenti "Understanding Psychosis and Schizophrenia", 27. nov 2014.
http://www.bps.org.uk/networks-and-communities/member-microsite/division-clinical-psychology/understanding-psychosis-and-schizophrenia

"Understanding Psychosis and Schizophrenia" 180leheküljeline täistekst on siin:
https://www.bps.org.uk/system/files/user-files/Division%20of%20Clinical%20Psychology/public/understanding_psychosis_-_final_19th_nov_2014.pdf

Artiklikogumik "Elu skisofreeniaga"

Artiklikogumik "ELU SKISOFREENIAGA"

Tänavu ülemaailmse vaimse tervise päeva puhul andis Maailma vaimse tervise liit (WMHF) välja artiklikogumiku "Elu skisofreeniaga", mis koondab kümneid skisofreeniateemalisi artikleid, mis on kirjutatud nii teadlaste, arstide ja sotsiaaltöötajate, kui ka skisofreeniaga elavate inimeste endi vaatenurgast.
http://www.epry.ee/assets/Uploads/Klli-2014/Elu-skisofreeniaga-.pdf

Sisukord
EESSÕNA
I OSA: ELU SKISOFREENIAGA
Mis on skisofreenia?
Skisofreenia: Üsna samamoodi, nagu varemgi
Taastumislood
II OSA: TERVISEEDENDUS JA SKISOFREENIA  ENNETAMINE
Terviseedendus ja skisofreenia
Skisofreenia ja sotsiaalne kaasamine
Valitsuse ja ühiskonna  roll  skisofreeniahaigete isikukeskses ravis ja  hoolduses
III OSA: SEKKUMISMEETMED
Varajane sekkumine skisofreeniasse
Psühholoogilised sekkumismeetmed
Arvuti kasutamine ravimitele allumatute vaenulike "häälte" puhul: tõhus lahendusmeetod
Komorbiidsus ja skisofreenia: fakte skisofreeniahaigete füüsilisest tervisest
Hooldajate tähtsus edukas toimetulekus  skisofreeniaga
Faktandmeid hooldajate kohta
IV OSA: TAASTUMINE ON VÕIMALIK
Tee skisofreeniast taastumisele
Tervikliku hoolekande  tähtsus skisofreeniahaigete puhul
V OSA: AEG TEGUTSEDA
Elu skisofreeniaga, kuid tervena: taastumistee  sillutamine
Elu väljaspool skisofreeniat - taastumine on võimalik
Üleskutse tegutsemiseks
VI osa: TÄNUSÕNAD

* * *

Siia kopisin sellest 55leheküljelisest brošüürist Maailma Vaimse Tervise Liidu presidendi prof George N. Christodoulou eessõna, jättes välja selle lõpus olevad tänuavaldused.

EESSÕNA

Elule skisofreeniaga, Maailma Vaimse Tervise Liidu 2014. aasta teemale, on võimalik läheneda mitmest vaatenurgast. Nimetagem neist mõningaid.

Kes elavad koos skisofreeniaga?

Eeskätt on need inimesed, kes selle haiguse all kannatavad. Pole tähtsust, kas nimetame seda haiguseks või häireks, skisofreeniaks või isiksuse terviklikkuse düsfunktsiooniks; kas me nimetame selle haiguse põdejaid patsientideks, vaimse tervise teenuse kasutajateks või tarbijateks. Tähtis on see, et nad kannatavad oma haiguse tõttu, ning meil, kes me sellest pääsenud oleme, on moraalne kohustus olla nendega solidaarsed ja neid aidata. Me ei tohiks unustada kaht asja: esiteks, et abistamist nõuavad meie ühiskondlikud rollid filantroopide, eestkostjate, nõuandjate ja kutseliste abistajatena, ning teiseks, et mitte keegi meist ega meie lähedastest pole vaimse tervise probleemide eest kaitstud. Skisofreeniadiagnoosiga inimesi aidates ja selles valdkonnas ennetustööd, ravi ja uuringuid edendades aitame iseennast.
On inimesi, ka erialainimeste seas, kes usuvad, et skisofreenia avardab inimeseksolemise kogemust ning võib isegi inimeste vaimsuse arenemisele kaasa aidata. Nad usuvad, et selle vaimse häirega inimesed on ajaloo kestel pannud aluse uutele religioonidele ja vaimsetele liikumistele, on leidnud uusi tunnetus- ja tajumisviise maailma mõistmiseks, ning arendanud uudseid filosoofilisi teooriaid. See on tõsi: kindlasti on nad ajaloo kestel selliseid asju teinud, kuid mitte suuremal määral kui selle haiguse või häire all mittekannatanud inimesed. See, mis neid teistest inimestest eristab, on vaimu- ja hingepiin - intensiivne ja pikaajaline, sageli lausa talumatuks muutuv valu. Hingepiinade intensiivsus ja püsivus moodustavad patsiendi enesehävitusliku potentsiaali. Sellele valule lisandub sotsiaalne tõrjutus, mille tekitajateks on skisofreeniahaigete häbimärgistamine ja institutsionaalsed ravimeetodid, mis mitmel pool maailmas seniajani tooni annavad.
Seega moodustavad suurema osa „koos skisofreeniaga elavatest“ inimestest selle diagnoosiga patsiendid.

Kuid on veel teisigi, kes jagavad oma elu skisofreeniaga. Nendeks on hooldajarollis olevad pereliikmed. Ka neil tuleb selle haigusega koos elada, nad tunnevad skisofreeniat ja selle avaldumisvorme hästi, ning enamasti nad teavad, kuidas selle haigusega koos eksisteerida. Pereliikmetelt saadav abi ületab tavaliselt ka parimates haiglates ja kogukonna hooldekeskustes pakutava, eriti perekonnakeskse kultuuriga maades. Ent sellel on oma hind, milleks on skisofreenia mõju pereliikmetele ja hooldajatele. Skisofreenia koorem langeb ka nende õlgadele.

Ka kutselistel tuleb elada koos skisofreeniaga. Mõned meist peavad selle haigusega kokku puutuma kogu oma tööelu kestel. Me tunneme skisofreenia varajasi märke ja sümptomeid, selle mitmekesiseid ja muutlikke kliinilisi avaldumisvorme ning nendest tulenevaid raskusi haiguse tuvastamisel ja diagnoosimisel, haigusega seonduvaid riske ja raskusi, millega patsiendid ja nende pereliikmed kokku puutuvad, skisofreeniahaigete ühiskondlikku stigmatiseerimist, selle all kannatanute inetuid diskrimineerimisjuhtumeid, rehabilitatsiooni ja ühiskonda taaslõimumise raskusi, ning probleeme sobiva ravi leidmisel. Me teame ka seda, et minevikus on skisofreeniahaigeid väga halvasti koheldud ja paljudes maailma riikides on olukord seniajani halb, ning et inimkonna ajaloos on olnud pimedaid aegu, mil selliseid patsiente väärkoheldi ja naeruvääristati. Lisaks sellele on teada, et peaagu kõikjal maailmas on hulgaliselt ka neid patsiente, kes ei saa üldse mingit ravi.

Õnneks jõudsid psühhofarmakoloogid 1950. aastatel uute tõhusate ravimite väljatöötamiseni, ning tasahaaval hakkas arenema kogukonnakeskne vaimse tervise liikumine. Need kaks arengut suurendasid skisofreeniaravi terapeutilist potentsiaali ning andsid tohutu panuse patsientide inimlikumasse kohtlemisse. Võimalikuks sai deinstitutsionaliseerimine (s.t. kroonilised haiged elavad hooldeasutuste asemel kogukonnas), ning paljude patsientide puhul kohaldati tööalast rehabilitatsiooni. Tänapäeval on skisofreeniahaigete ravi isikukesksem, rohkem koostööle keskendunud ja tõhusam. Vaimset tervist, taastumist ja paranemist puudutavate positiivsete kontseptsioonide omaksvõtt ja praktiline kasutamine on avaldanud tugevat mõju nii kutseliste kui
ka laiema avalikkuse tegevusele.

Käesolev artiklikogumik on üheks MVTL poolseks panuseks sellesse töösse.
/Järgnevad rohked tänusõnad projekti toetajatele./

Artiklikogumiku tutvustamisega jätkan tõenäoliselt ka edaspidi, kuid postituse alguses oleva lingi kaudu saab igaüks seda ise lugeda.

Vaata ka:  http://www.epry.ee/elu-skisofreeniaga/

Artikkel: "Skisofreenia eilne ja tänane päev"

Artikkel: "Skisofreenia eilne ja tänane päev" (Jekaterina Taranova, KM.ru terviserubriigis, 6. märts 2014.)

Venekeelne allikas:
"Шизофрения: день вчерашний, день сегодняшний" (6.03.2014 , Екатерина Таранова, KM.ru Здоровье)
http://www.km.ru/zdorove/2014/03/06/otkrytiya-v-oblasti-meditsiny-i-zdorovya/734080-shizofreniya-den-vcherashnii-den-

Tsitaate:
"Selle haiguse meenutamine toob paljudele meelde Tšehhovi jutustuse "Palat number kuus" või filmi "Lendas üle käopesa"  või elektrošokiteraapia metsikused.

Muistsetest aegadest oli see mõistatuslik haigus ümbritsetud legendidest ja haigetesse inimestesse suhtuti negatiivselt. Kuni praeguse ajani peavad paljud skisofreeniahaigeid teise sordi inimesteks, keda tuleb ühiskonnast isoleerida."

Artikkel püüab vastata küsimustele, mis on skisofreenia, kas seda tuleb karta jne.

"...kindlasti on skisofreenia haigus ja piinav kannatus, sellepärast otsivad ni haige ise kui ka tema lähedased abi./- - -/

...skisofreenia pole isiksuse kahenemine, vaid desorganiseerumine, harmoonia puudumine, ja mõtlemise ebaloogilisus harilike inimeste vaatevinklist.

Näiteks võib lähedaste suhtes ükskõikne inimene suhtuda erakordselt tundlikult oma armsatesse kannikestesse. Ta võib neid tundide kaupa vaadelda ja lohutamatult nutta, kui mõni tema lilledest närtsib. Kõrvaltvaatajale võib see tunduda ebaadekvaatsena, kuid inimese enda suhtumises on teatud loogika. Ta on lihtsalt veendunud, et teised inimesed petavad teda ja kedagi ei tohi uskuda. Milleks siis raisata aega suhtlemisele inimestega, kui on olemas selline ime nagu kannikesed?

Pole vaja suhtuda skisofreenikutesse kui teise sordi inimestesse. Võib-olla on nad looduse erimoodi looming, milleski erakordselt andekad, milleski aga rõhutud ja kannatavad. Nende loomingut hindavad ju spetsialistid mõnikord väga kõrgelt."

Edasi on artiklis juttu haiguse ilmnemisest ja sümptomeist. On olemas nn positiivsed ehk loovad ilmingud (ebatavalised mõtted ja hallutsinatsioonid, sonimine ja mõtlemise teisenemine) ja negatiivsed ilmingud, millega kaasnevad võimetus viia kavatsetut ellu, väljendada tundeid, rõõmu tunda elust; iseseisvus kaob, ollakse võimetud elama igapäevaelu. Tihti kuulevad  haiged neid käsutavaid "hääli", kogevad suurusehullustust või muutuvad paranoilisteks kartjateks.

Kui varem kasutati raviks elektrišokki, nn uneravi ja lobotoomiat, siis nüüd peetakse näiteks kirurgilist vahelesegamist aju tegevusse ebaeetiliseks ja häbiväärseks.

Skisofreeniaravi nn biokeemiline ajajärk algas 20. saj 50ndatel aastatel. Neuroleptikumide avastamine oli psühhiaatria jaoks sama tähtis nagu maailmale Ameerika avastamine 1492. a.

Skisofreenadiagnoosi puhul tuleb ravi alustada  võimalikult varakult. Kasutatakse nii psühhoteraapiat kui ka medikamente.

Üks tsitaat ka otse originaalist: "Еще двадцать лет назад при лечении шизофрении использовались препараты из групп антидепрессантов и агрессивных нейролептиков. Сегодня это в прошлом. Поэтому если больному прописывают препараты типа галоперидола или мелипрамина, значит, ему не повезло с врачом. Эти препараты не эффективны и вызывают побочные эффекты.

Сейчас в лечении используются атипичные нейролептики типа оланзапина или рисперидона. Если врач верно назначит лекарственное средство, могут снизиться такие проявления шизофрении, как галлюцинации и бред."

Ravile raskemini alluvate haigusjuhtude puhul kasutatakse valgusteraapiat (kuid see  laserravi on juba äärmuslikum meetod).

Artiklis öeldakse, et haigushoo teravnemist saab peatada 20päevase statsionaaris viibimisega, taastumiseks on oluline ka füsioteraapia: basseinikülastused, massaaž ja ravivõimlemine.

Skisofreeniat esineb ligikaudu ühel protsendil maakera elanikkonnast, kuid mõnedes riikides on seda haigust sagedamini, mõnedes harvemini, kusjuures selle erineva leviku põhjused pole teadlastele veel selged.

Vaimne tervis

Veebilehe Terviseinfo.ee alajaotuses "Vaimne tervis" on muu hulgas lugeda:

• Ülevaade vaimse tervise probleemidest

Saab teada, et:
"Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel põeb 154 miljonit inimest maailmas depressiooni ja 25 miljonit inimest skisofreeniat. 91 miljonil inimesel on probleeme alkoholi tarbimisega ja 15 miljonil narkootikumide tarbimisega, 50 miljonit kannatab epilepsia all ning 24 miljonit Alzeimeri tõve ja teiste dementsushäirete all. Lisaks neile mõjutavad mitmed haigused närvisüsteemi või põhjustavad neuroloogilisi tüsistusi – 326 miljonit inimest kannatab migreeni tõttu, 61 miljonit tserebrovaskulaarsete (peaajuveresoonkonna) haiguste tõttu, 18 miljonit neuroloogiliste infektsioonide tõttu. Lisanduvad veel inimesed, kellel on neuroloogilised tüsistused õnnetusjuhtumite tõttu (170 miljonit)."
"Igal neljandal inimesel maailmas on elu jooksul vähemalt üks vaimse tervise häire – aga enamik neist pole diagnoositud ega ravitud."

Edasi loe:
http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/vaimne-tervis/ulevaade-vaimse-tervise-probleemidest

• Psüühikahäirete klassifikatsioon ja diagnoosimine

"Psühhiaatrias räägiti varem vaimuhaigustest, nüüdisajal kasutatakse katusmõistena psüühikahäiret, millest vaimuhaigused ehk psühhoosid moodustavad ainult väikese osa."

Edasi loe:
http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/vaimne-tervis/psuuhikahairete-diagnoosimine

• Kas vaimse tervise probleemid on ravitavad?

http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/vaimne-tervis/kas-vaimse-tervise-probleemid-on-ravitavad

• Kuhu suunata abivajaja?

http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/vaimne-tervis/vaimne-tervis-kuhu-suunata-abivajaja

Artikkel skisofreeniast

"Veiko Vasar: mis on skisofreenia?"
Postimees, 3. okt 2010

Artikli algus:
"Kõrvalseisjates tihti hirmu tekitavast ja haigeid oma siseilma suruvast skisofreeniast kirjutab Veiko Vasar, Tartu Ülikooli psühhiaatriakliiniku juhataja, professor.
Skisofreenia on endiselt üks tänapäeva meditsiini lahendust vajavatest probleemidest. Ligikaudu üks inimene sajast võib elu jooksul  haigestuda skisofreeniasse, mis sageli on krooniline, kahjustab märkimisväärselt inimese psüühikat ja toob kaasa toimetulekuprobleeme suurel osal haigetest haiguse pikema kulu käigus. Haiguse ägenedes on sageli vajalik haiglaravi ning teatud osa haigetest võib iseseisva toimetuleku võime püsivalt kaotada."

Kirjutise osad: Ajuhaigus, Pärilikkuse osa, Stressi- ja muude faktorite osa, Ravivõimalused, Ravimite kasulikkus.
Edasi loe:  
http://arvamus.postimees.ee/320966/veiko-vasar-mis-on-skisofreenia