'
Kui olete kuskilt lugenud midagi huvitavat vaimse tervise ja skisofreenia kohta ning arvate, et teie loetust võiks selles blogis kirjutada, siis andke, palun, kommentaarides teada. Samuti siis, kui soovite, et teie vastavateemalist blogi või mõnda blogipostitust tutvustaksin.
Showing posts with label Nõuanded. Show all posts
Showing posts with label Nõuanded. Show all posts
"Depressioonil on mitu nägu"
Airi Värnik "Depressioonil on mitu nägu" (2022; 224 lehekülge). Kirjastuselt Hea Lugu on ilmunud pikaajalise kogemusega kliinilise psühhiaatri ja kahe doktorikraadiga emeriitprofessori Airi Värniku raamat depressioonist.
Raamatututvustusest: "Tema vaade depressioonile ja selle ravile on avar. Ta avab mõisteid alates „deprekast“ kuni suitsiidiohtliku kliinilise depressioonini. Peavoolu seisukohtade kõrval on tähelepanu erinäolistel depressiooni vormidel, mille sümptomid lähtuvad elukaare eri lõikudest, inimese loomuse ja bioloogia eripärast ning keskkonna mõjuritest.
Depressioon võib tabada igaüht, kuid on edukalt ravitav, kui inimene õpib tundma iseennast ja taltsutama oma depressiooni, rakendab enesehoiu erinevaid variante, laseb end abistada ja valib vajadusel terapeudi, kes on valmis paindlikuks koostööks. Ravi läbilõige ulatub tänapäevasest tõenduspõhisest ravist ja traditsioonilise meditsiini praktikatest kuni teraapiani psühhedeelikumidega. Siiski on paranemisprotsessis juhtiv roll inimesel endal, tema eneseusul."
Artikkel valedest soovitustest
Artikkel: KSA Silmakeskuses käinud skisofreenik sai kaasa soovituse ravimitest loobuda"
https://www.err.ee/856587/ksa-silmakeskuses-kainud-skisofreenik-sai-kaasa-soovituse-ravimitest-loobuda
Merilin Pärli, ERR-i portaal, 28. aug 2018.
Ma ei pane seda viidet siia mitte seoses selle juhtumiga konkreetselt, vaid sellepärast, et selles tekstis on üks väga oluline meeldetuletus:
"Noormees, kellel dr Haavel soovitas ravimite asemel oma skisofreeniat jooga ja toitumisega ravida, funktsioneerib igapäevaste psühhotroopsete ravimite abil, mis ajukeemia tasakaalus hoiavad, täisväärtuslikult. Ent varasemalt, kui ta on omal käel ravimite tarvitamise mõnel korral ajutiselt lõpetanud, on see kaasa toonud haiguse ägenemise. Need korrad lõppesid tema jaoks haiglas. Ta ei või päevagi ravimeid vahele jätta."
Kui skisofreeniahaigel tekib kahtlus, et ravimit pole vaja võtta, tuleb tal ikka pöörduda psühhiaatri poole. Enamasti on ka /oma/ psühhiaater kõige pädevam raviskeemi muutma või ravimidoosi vähendama või suurendama.
Jooga ja toitumisega tegelemine tuleb kasuks üldisele tervislikule seisundile, konkreetselt skisofreenia osas tuleks aga konsulteerida psühhiaatritega. Iga vaimuhaige olukord on erinev ja spetsialistid oskavad enamasti sellega arvestada.
https://www.err.ee/856587/ksa-silmakeskuses-kainud-skisofreenik-sai-kaasa-soovituse-ravimitest-loobuda
Merilin Pärli, ERR-i portaal, 28. aug 2018.
Ma ei pane seda viidet siia mitte seoses selle juhtumiga konkreetselt, vaid sellepärast, et selles tekstis on üks väga oluline meeldetuletus:
"Noormees, kellel dr Haavel soovitas ravimite asemel oma skisofreeniat jooga ja toitumisega ravida, funktsioneerib igapäevaste psühhotroopsete ravimite abil, mis ajukeemia tasakaalus hoiavad, täisväärtuslikult. Ent varasemalt, kui ta on omal käel ravimite tarvitamise mõnel korral ajutiselt lõpetanud, on see kaasa toonud haiguse ägenemise. Need korrad lõppesid tema jaoks haiglas. Ta ei või päevagi ravimeid vahele jätta."
Kui skisofreeniahaigel tekib kahtlus, et ravimit pole vaja võtta, tuleb tal ikka pöörduda psühhiaatri poole. Enamasti on ka /oma/ psühhiaater kõige pädevam raviskeemi muutma või ravimidoosi vähendama või suurendama.
Jooga ja toitumisega tegelemine tuleb kasuks üldisele tervislikule seisundile, konkreetselt skisofreenia osas tuleks aga konsulteerida psühhiaatritega. Iga vaimuhaige olukord on erinev ja spetsialistid oskavad enamasti sellega arvestada.
Skisofreeniateemalist lugemist
Skisofreeniateemalist lugemist Ameerika Psühhiaatria Assotsiatsiooni veebilehelt:
https://www.psychiatry.org/patients-families/schizophrenia
https://www.psychiatry.org/patients-families/schizophrenia
Artiklid: "Asekantsler: skisofreenikute lähedased peaksid ise abi leidma" ja "Arust ära meie seas"
Artikkel: "Asekantsler: skisofreenikute lähedased peaksid ise abi leidma"
https://pluss.postimees.ee/4340643/asekantsler-skisofreenikute-lahedased-peaksid-ise-abi-leidma?_ga=2.94715733.83358462.1513957102-835109246.1513957102
Hanneli Rudi. Postimees. 20. dets 2017.
Justiitsministeeriumi asekantsler Kai Härmand leiab, et kui inimeste õiguste üle hakkab otsustama vaid raviasutus või tema lähedased, siis ei oleks see kooskõlas õigusriigi ja vaba ühiskonna põhitõdedega.
Kohus tegeleb tahtest olenematu ravi küsimusega, kui inimene ise ei ole võimeline oma tegevuse üle vaimutegevuse ajutise häire tõttu otsustama.
Sama teemaderingi käsitleb ka teine sama päeva artikkel, päevakomm Postimehes:
"Hanneli Rudi: arust ära meie seas"
https://arvamus.postimees.ee/4350855/hanneli-rudi-arust-ara-meie-seas?_ga=2.92552020.83358462.1513957102-835109246.1513957102
Tsitaat sellest:
"Ministeeriumiametnik on veendunud, et nii ravivõimalused kui ka ühiskonna suhtumine paraneksid, kui skisofreeniahaiged julgeksid välja tulla ja näidata, et tegelikult suudab lõviosa neist õigeaegse ravi ja tõhusa tugisüsteemi korral oma eluga ise hakkama saada, tööl käia ja igati normaalset elu elada. Skisofreeniahaige noormehe ema pidas seda mõtet rumalaks. "Kui keegi julgeks Eestis avalikult välja öelda, et ta põeb skisofreeniat, siis tehakse ta elu põrguks," oli ta veendunud."
https://pluss.postimees.ee/4340643/asekantsler-skisofreenikute-lahedased-peaksid-ise-abi-leidma?_ga=2.94715733.83358462.1513957102-835109246.1513957102
Hanneli Rudi. Postimees. 20. dets 2017.
Justiitsministeeriumi asekantsler Kai Härmand leiab, et kui inimeste õiguste üle hakkab otsustama vaid raviasutus või tema lähedased, siis ei oleks see kooskõlas õigusriigi ja vaba ühiskonna põhitõdedega.
Kohus tegeleb tahtest olenematu ravi küsimusega, kui inimene ise ei ole võimeline oma tegevuse üle vaimutegevuse ajutise häire tõttu otsustama.
Sama teemaderingi käsitleb ka teine sama päeva artikkel, päevakomm Postimehes:
"Hanneli Rudi: arust ära meie seas"
https://arvamus.postimees.ee/4350855/hanneli-rudi-arust-ara-meie-seas?_ga=2.92552020.83358462.1513957102-835109246.1513957102
Tsitaat sellest:
"Ministeeriumiametnik on veendunud, et nii ravivõimalused kui ka ühiskonna suhtumine paraneksid, kui skisofreeniahaiged julgeksid välja tulla ja näidata, et tegelikult suudab lõviosa neist õigeaegse ravi ja tõhusa tugisüsteemi korral oma eluga ise hakkama saada, tööl käia ja igati normaalset elu elada. Skisofreeniahaige noormehe ema pidas seda mõtet rumalaks. "Kui keegi julgeks Eestis avalikult välja öelda, et ta põeb skisofreeniat, siis tehakse ta elu põrguks," oli ta veendunud."
Nõuandevideod: "Kuidas pöörduda erivajadusega inimese poole?"
Nõuandevideod: "Kuidas pöörduda erivajadusega inimese poole?"
www.tegijad.ee
Sellel leheküljel on mitu nõuandevideot, Skisoprääniku teemaderingi kuulub neist Madis Laos'e oma.
See on osa sotsiaalministeeriumi tänavusest septembrikuisest reklaamikampaaniast "Ära põe", mis toob välja kolm peamist nõuannet, kuidas asjatuid arusaamatusi vältida ja edukalt inimestega suhelda arvestades nende erivajadust:
Küsi alati, kas ja kuidas saad aidata. Kui tegemist on inimesega, kel on kuulmis- või kõnepuue, siis kirjuta oma küsimus paberile või mobiili sõnumiaknasse.
Kui abistad, siis ära tee seda ootamatult, sest see võib ehmatada või osutuda mittevajalikuks, aga ka ohtlikuks.
Abipakkumisega ei tasu liialdada, sest tegelikult saavad erivajadustega inimesed tihtipeale ise väga edukalt hakkama ja ei vajagi abi.
www.tegijad.ee
Sellel leheküljel on mitu nõuandevideot, Skisoprääniku teemaderingi kuulub neist Madis Laos'e oma.
See on osa sotsiaalministeeriumi tänavusest septembrikuisest reklaamikampaaniast "Ära põe", mis toob välja kolm peamist nõuannet, kuidas asjatuid arusaamatusi vältida ja edukalt inimestega suhelda arvestades nende erivajadust:
Veebikeskkond: The Mighty
Veebikeskkond: The Mighty.
We face disability, disease and mental illness together.
https://themighty.com/
"We publish real stories by real people facing real challenges. We are building a brand and a community around them. Having a disability or disease doesn’t have to be isolating. That’s why The Mighty exists."
Rohkem kui 170 miljoni lugejaga ingliskeelne veebikeskkond õpetab lapsevanemaks olemist probleemidega lapse puhul, käsitleb autismi, muid haigusi, sealhulgas ka vaimuhaigusi, pakub lugemist tegeliku elu juhtumitest ja nendega toimetulekust.
Vaimuhaiguste loend:
https://themighty.com/category/mental-illness/
Kursus hoolitsemisest psühhoosi- või skisofreeniahaige eest
10. oktoobril 2016 algab avatud ülikoolis FutureLearn tasuta online kursus "Caring for People with Psychosis and Schizophrenia".
Kursuse sisust saab ülevaate ja kursusele saab registreerida siin:
https://www.futurelearn.com/courses/caring-psychosis-schizophrenia
Kursus kestab neli nädalat (on ingliskeelne) ja selles õpetatakse, kuidas hoolitseda psühhoosi ja/või skisofreeniasse haigestunud sugulase eest.
Mõned võtmeküsimused:
Kursuse sisust saab ülevaate ja kursusele saab registreerida siin:
https://www.futurelearn.com/courses/caring-psychosis-schizophrenia
Kursus kestab neli nädalat (on ingliskeelne) ja selles õpetatakse, kuidas hoolitseda psühhoosi ja/või skisofreeniasse haigestunud sugulase eest.
Mõned võtmeküsimused:
- Why is schizophrenia described as psychosis?
- How can we best understand psychosis and its key symptoms such as hearing voices?
- What are the links between cannabis use and developing psychosis?
- Can psychosis affect physical health?
- How do medications in psychosis work and what effects can they have?
- In what ways are siblings of people with psychosis affected?
- How can psychosis affect a carer’s health and their relationships?
Blogi: "Mina ja depressioon"
Blogi "Mina ja depressioon"
http://minajadepressioon.blogspot.com
Blogija nimi on Annika ja ta alustas hiljuti blogipidamist, et kirjeldada igapäevaelus hakkamasaamist ja võitlust depressiooniga.
Tsiteerin esimest postitust:
"Miks ma seda teen???
Esiteks sellepärast, et tunnen hetkel, et sellest võiks mulle minu olukorras abi olla - nii, et täiesti isekad põhjused algatuseks ja justkui mingi õlekõrs, millest haarata.
Teiseks sellepärast, et olgugi, et depressioon on väga levinud meeleoluhäire, ei mõista paljud inimesed selle olemust ja selle all kannatavaid inimesi. Rõhutan, et depressioon ei ole lihtsalt halb tuju. Osad inimesed on mulle öelnud: "mõtle, et kõik on hästi". Kui depressioon oleks hallatav on/off nupuga, siis ma oleksin seda nuppu juba ammu vajutanud!!! Ma ei hakka siinkohal üles loetlema depressiooni sümptomeid - internet on vastavat informatsiooni täis. Mainin vaid, et 15-20 % täiskasvanud inimestest on sellega kimpus. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) admetel kannatab üle 350 miljoni erinevas vanuses inimese üle maailma selle all. Nii, et väga suure tõenäosusega puutume me kõik oma elus mingil hetkel depressiooni all kannatavate inimestega kokku.
Ehk suudab mu blogi aidata paremini mõista depressiooni alla kannatavat inimest ning võib-olla leiab keegi siit endale mõne näpunäite, kuidas käituda kui su lähedane, sõber, töökaaslane jne kannatab depressiooni all.
Kolmandaks sellepärast, et jagada oma lugu ja kogemusi teistele depressiooniga võitlejatele."
Blogist selgub ka, et Annika on loonud FBsse grupi depressiooniteemade käsitlemiseks. Aga sellest ja muidugi sellest, kuidas Annikal läheb, lugege juba tema blogist.
http://minajadepressioon.blogspot.com
Blogija nimi on Annika ja ta alustas hiljuti blogipidamist, et kirjeldada igapäevaelus hakkamasaamist ja võitlust depressiooniga.
Tsiteerin esimest postitust:
"Miks ma seda teen???
Esiteks sellepärast, et tunnen hetkel, et sellest võiks mulle minu olukorras abi olla - nii, et täiesti isekad põhjused algatuseks ja justkui mingi õlekõrs, millest haarata.
Teiseks sellepärast, et olgugi, et depressioon on väga levinud meeleoluhäire, ei mõista paljud inimesed selle olemust ja selle all kannatavaid inimesi. Rõhutan, et depressioon ei ole lihtsalt halb tuju. Osad inimesed on mulle öelnud: "mõtle, et kõik on hästi". Kui depressioon oleks hallatav on/off nupuga, siis ma oleksin seda nuppu juba ammu vajutanud!!! Ma ei hakka siinkohal üles loetlema depressiooni sümptomeid - internet on vastavat informatsiooni täis. Mainin vaid, et 15-20 % täiskasvanud inimestest on sellega kimpus. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) admetel kannatab üle 350 miljoni erinevas vanuses inimese üle maailma selle all. Nii, et väga suure tõenäosusega puutume me kõik oma elus mingil hetkel depressiooni all kannatavate inimestega kokku.
Ehk suudab mu blogi aidata paremini mõista depressiooni alla kannatavat inimest ning võib-olla leiab keegi siit endale mõne näpunäite, kuidas käituda kui su lähedane, sõber, töökaaslane jne kannatab depressiooni all.
Kolmandaks sellepärast, et jagada oma lugu ja kogemusi teistele depressiooniga võitlejatele."
Blogist selgub ka, et Annika on loonud FBsse grupi depressiooniteemade käsitlemiseks. Aga sellest ja muidugi sellest, kuidas Annikal läheb, lugege juba tema blogist.
Artikkel: "Kes vastutab vaimuhaige ravimise eest?"
Artikkel: "Kes vastutab vaimuhaige ravimise eest?"
Postimees, 18. apr 2016.
http://www.postimees.ee/3659973/kes-vastutab-vaimuhaige-ravimise-eest
Küsimustele vastab Lääne-Tallinna Keskhaigla psühhiaatriakeskuse juhataja doktor Andres Lehtmets.
Tsitaat:
"Kes vastutab täisealise inimese eest, kellel on psüühikahäire?
Kui täiskasvanu teovõimet pole piiratud, siis vastutab ta enda eest ise. Teisisõnu - lähedane sellisel juhul täiskasvanu eest ei vastuta.
Kuidas inimene teab, et ta peab ravile minema?
Psühhiaatriline ravi on enamikel juhtudel vabatahtlik - kui inimene tunneb, et tal on vajadus ravi järele, siis ta pöördub arsti poole. Probleem on selles, et mõningate psüühikahäirete puhul puudub inimesel haigusteadvus ehk ta ei tunne, et on haige."
Postimees, 18. apr 2016.
http://www.postimees.ee/3659973/kes-vastutab-vaimuhaige-ravimise-eest
Küsimustele vastab Lääne-Tallinna Keskhaigla psühhiaatriakeskuse juhataja doktor Andres Lehtmets.
Tsitaat:
"Kes vastutab täisealise inimese eest, kellel on psüühikahäire?
Kui täiskasvanu teovõimet pole piiratud, siis vastutab ta enda eest ise. Teisisõnu - lähedane sellisel juhul täiskasvanu eest ei vastuta.
Kuidas inimene teab, et ta peab ravile minema?
Psühhiaatriline ravi on enamikel juhtudel vabatahtlik - kui inimene tunneb, et tal on vajadus ravi järele, siis ta pöördub arsti poole. Probleem on selles, et mõningate psüühikahäirete puhul puudub inimesel haigusteadvus ehk ta ei tunne, et on haige."
Blogid: mõtteid depressioonist
Blogijate mõtteid depressioonist (koos rohkete kommentaaridega mitmest mastist):
Mallukas, 3. märts 2016
http://www.mallukas.com/2016/03/03/vastus-lugejakirjale/
Rents, 3. märts 2016
https://rameshwar.wordpress.com/2016/03/03/ma-tahaksin-vaga-tosisest-teemast-kirjutada-tana/
Kristallist elu, 4. märts 2016
https://kristallkuul.wordpress.com/2016/03/04/depressioonist/
Vaata ka: "Depressioon luubi alla"
Blogist "Kadi+Kaarel", 27. sept 2015. Sisaldab märkmeid psühholoog Karina Laasi loengust depressiooni ja sellega seotud (väär)arusaamade kohta.
http://kadiplusskaarel.blogspot.com.ee/2015/09/depressioon-luubi-alla.html
Mallukas, 3. märts 2016
http://www.mallukas.com/2016/03/03/vastus-lugejakirjale/
Rents, 3. märts 2016
https://rameshwar.wordpress.com/2016/03/03/ma-tahaksin-vaga-tosisest-teemast-kirjutada-tana/
Kristallist elu, 4. märts 2016
https://kristallkuul.wordpress.com/2016/03/04/depressioonist/
Vaata ka: "Depressioon luubi alla"
Blogist "Kadi+Kaarel", 27. sept 2015. Sisaldab märkmeid psühholoog Karina Laasi loengust depressiooni ja sellega seotud (väär)arusaamade kohta.
http://kadiplusskaarel.blogspot.com.ee/2015/09/depressioon-luubi-alla.html
"Depressioonide vastu on soovitav midagi ette võtta võimalikult kähku."
"Oma rasketes vormides on depressioon haigus, mida peaks ravima arst. Ja nagu hambavalu puhul, on ka depressioonide vastu soovitav midagi ette võtta võimalikult kähku. Sest mida kauem meeleheide takistamatult maad võtab, seda rohkem aega kulub enamasti ka sellest vabanemiseks; seda hullemat kahju võib see teha; ja seda suurem on tõenäosus hiljem jälle depressiivsesse faasi libastuda. Kes tunneb end kauem kui kaks nädalat enamiku ajast väärtusetuna, on tujutu, kannatab pideva väsimuse või unetuse all ning on ehk koguni korduvalt oma surmast mõelnud, peaks seepärast tingimata sellest arstiga rääkima. See ei ole põhjus ei häbenemiseks ega meeleheiteks. Igal kaheksandal inimesel on see kogemus olemas või kogeb ta seda veel millalgi oma elu jooksul. Depressioonid on rahvahaigus, mis pole sugugi vähem levinud kui kõrge vererõhk või reuma. Ent erinevalt neist hädadest on depressioonid hästi ravitavad. Võimalus jälle naerma õppida on äärmiselt suur. Parem hakkab ravi järel peaaegu kõigil, ja üle kaheksakümne protsendi inimestest saab oma hingelise tasakaalu koguni täiel määral tagasi."
Stefan Klein "Lihtsalt õnnelik. Õnne valem igaks päevaks" (Varrak, 2012, lk 99).
Stefan Klein "Lihtsalt õnnelik. Õnne valem igaks päevaks" (Varrak, 2012, lk 99).
Link: portaal "Mad in America"
Portaal: Mad in America
http://www.madinamerica.com/
Portaali eesmärk on info jagamine ning nende inimeste liitmine, keda huvitab USA psühhiaatriasüsteemi arendamine ja muutmine. Sisaldab palju huvitavat ingliskeelset lugemist nii blogides kui ka foorumeis. Portaalis kirjutavad inimesed, kellel on kogemusi psüühikahäiretega, spetsialistid, psühhiaatrid, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, ajakirjanikud, juristid jt.
http://www.madinamerica.com/
Portaali eesmärk on info jagamine ning nende inimeste liitmine, keda huvitab USA psühhiaatriasüsteemi arendamine ja muutmine. Sisaldab palju huvitavat ingliskeelset lugemist nii blogides kui ka foorumeis. Portaalis kirjutavad inimesed, kellel on kogemusi psüühikahäiretega, spetsialistid, psühhiaatrid, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, ajakirjanikud, juristid jt.
Film: "Take These Broken Wings - recovery from schizophrenia without drugs".
Kommentaarides juhiti tähelepanu ühele huvitavale videole, "mis küll tund aega pikk. Kuid seal räägitakse asjadest, millest muidu ei räägita. Oleks huvitav teada, mida professionaalid sellest arvavad." Aitäh, Cätlyn!
Panen viite sellele videole ka siia.
http://beyondmeds.com/2014/04/09/take-these-broken-wings-3/
Samuti saab seda vaadata YouTube'ist. Tegemist on Daniel Mackleri filmiga "Take These Broken Wings - recovery from schizophrenia without drugs".
Pärit on see leheküljelt "Beyond Meds. Alternatives to Psychatry", mille sisulise väärtuse kohta pole ma pädev hinnangut andma, kuid millega on huvitav tutvuda.
http://beyondmeds.com/
Daniel Mackleri koduleht "Wild Truth. Healing from Childhood Trauma" on siin: http://wildtruth.net/
Eelpool viidatud filmi "Take These Broken Wings" kohta kirjutab Daniel Mackler ka oma kodulehel: http://wildtruth.net/dvd/brokenwings/
"Sõber/sõbranna jääb sõbraks/sõbrannaks ka haigestumise korral!"
Kuidas käituda skisofreenikuga?
27.02.09 / Psühhiaatria
Tere!
Minu endine sõbranna põeb kroonilist skisofreeniat. Tal on väga veidrad tõekspidamised ja ta räägib väga lolli juttu juba mitu aastat järjest. Minu jaoks on temaga suhtlemine vastik ja ma tahaks selle üldse lõpetada, aga kuidas seda teha? Isegi siis, kui ütlen, et mul aega pole, helistab ta mulle kogu aeg ja räägib oma luulusid.
Lugupidamisega,
Kati
Vastab:
Jüri Ennet
Psühhiaater
Endise sõbranna ema las organiseerib tema (sõbranna) tohtri juurde saatmise. Endist sõbrannat tuleb ka hea sõnaga toetada ja julgustada, et ta ikka rohtu korralikult võtaks (juba väga head rohud olemas), tervislikke eluviise igapäevaselt rakendaks. Teda julgustada ja toetada! Ta austab sind ja sellepärast sinu poole pöördubki.
Kindlasõnaliselt öelda, et olen praegu oma tegemistega suuresti hõivatud ja üle kolme-viie minuti sinuga hetkel vestelda ei saa. Helistame jälle homme kell...
Elu mõnikord vaid nende "veidrate" ja uute mõtete varal edasi arenebki. Kui me kõik ühtmoodi mõtleme, siis me oleksime ju robotid.
Aita sõbrannat, julgusta ja siis tegele aktiivselt oma tegemistega.
Sõber/sõbranna jääb sõbraks/sõbrannaks ka haigestumise korral!
Kõike head teile mõlemile soovides,
Tohtrionu Jüri
Allikas: https://www.kliinik.ee/psuhhiaatria/id-7/noustamine/question-55294&useful_submit=true&question_id=55294&useful=1
27.02.09 / Psühhiaatria
Tere!
Minu endine sõbranna põeb kroonilist skisofreeniat. Tal on väga veidrad tõekspidamised ja ta räägib väga lolli juttu juba mitu aastat järjest. Minu jaoks on temaga suhtlemine vastik ja ma tahaks selle üldse lõpetada, aga kuidas seda teha? Isegi siis, kui ütlen, et mul aega pole, helistab ta mulle kogu aeg ja räägib oma luulusid.
Lugupidamisega,
Kati
Vastab:
Jüri Ennet
Psühhiaater
Endise sõbranna ema las organiseerib tema (sõbranna) tohtri juurde saatmise. Endist sõbrannat tuleb ka hea sõnaga toetada ja julgustada, et ta ikka rohtu korralikult võtaks (juba väga head rohud olemas), tervislikke eluviise igapäevaselt rakendaks. Teda julgustada ja toetada! Ta austab sind ja sellepärast sinu poole pöördubki.
Kindlasõnaliselt öelda, et olen praegu oma tegemistega suuresti hõivatud ja üle kolme-viie minuti sinuga hetkel vestelda ei saa. Helistame jälle homme kell...
Elu mõnikord vaid nende "veidrate" ja uute mõtete varal edasi arenebki. Kui me kõik ühtmoodi mõtleme, siis me oleksime ju robotid.
Aita sõbrannat, julgusta ja siis tegele aktiivselt oma tegemistega.
Sõber/sõbranna jääb sõbraks/sõbrannaks ka haigestumise korral!
Kõike head teile mõlemile soovides,
Tohtrionu Jüri
Allikas: https://www.kliinik.ee/psuhhiaatria/id-7/noustamine/question-55294&useful_submit=true&question_id=55294&useful=1
Dan Hurley "Targem. Ajuvõimekuse arendamise uus teadus"
Dan Hurley
"Targem. Ajuvõimekuse arendamise uus teadus"
Kirjastus Tänapäev, 2014.
Inglise keelest tõlkinud Lauri Liiders.
Teadusajakirjanik Dan Hurley otsib vastust küsimustele, kas ja kuidas on võimalik tõsta inimese intelligentsust, kas õppimisoskuse piirid pannakse paika juba meie sünnihetkel või saame ise selle suhtes midagi ette võtta. Raamatus Smarter, The New Science of Building Brain Power, mis on kirjutatud 2013. a, on palju juttu neuroteadlaste uuringutest ja vestlustest nendega. Siinkohal tsitaate seoses skisofreeniaga:
"Üritage raskekujulise depressiooni või skisofreenia all kannatajatele väita, et intelligentsusel pole tähtsust. Üllatuslikult on üheks nende haiguste kõige tõsisemaks küljeks just intelligentsuse oluline vähenemine, nii et nende puhul, kel on tugevamad vaimsed võimed, on ka paranemisprognoos reeglina kõige soodsam."
"Kognitiivne treening arendab intellektuaalseid võimeid märkimisväärselt. Kakskümmend kaks uurimust täheldasid arenguid just muutliku intelligentsuse või arutlusvõime osas, samas kui ülejäänud viiskümmend kolm avastasid mitmeid muid olulisi arenguid sääraste võimete puhul, nagu tähelepanu, täidesaatvad funktsioonid, töömälu ja lugemine. Arengut on täheldatud lisaks põhikooliõpilastele ka koolieelikute, ülikoolitudengite, keskealiste ja vanurite puhul. Treeningust on kasu saanud nii täie tervise juures olevad vabatahtlikud kui ka inimesed, kes kannatavad mitmesuguste vaevuste all, nagu Downi sündroom, skisofreenia, ajutraumad, alkoholism, Parkinsoni tõbi, kemoteraapiaga ravitav vähk, tähelepanupuudulikkus- ja hüperaktiivsushäire (ADHD) ning kerge kognitiivne häire (mis tihti eelneb Alzheimeri tõvele). Treeningust saadav kasu püsib kuni kaheksa kuud pärast sellest loobumist."
"Mehed näitavad reeglina paremaid tulemusi ruumilis-visuaalsete ülesannete puhul, samas on naised paremad suulises väljendusoskuses ning pikaajalise mälu osas."
"Merzenich loobus 2007. aastal kaasdirektori ametist San Francisco California ülikooli Kecki integratiivse neuroteaduse keskuses, et saaks pühendada rohkem aega 2004. aastal loodud ettevõttele nimega Posit Science. Merzenich, ning seega ka firma, on keskendunud treeningkavade loomisele tõsiste kognitiivsete häirete raviks, mis ulatuvad Alzheimeri tõvest ja ajutraumadest skisofreeniani välja. „Kavatseme esitada FDA-le (USA toidu- ja ravimiametile) taotluse skisofreenia raviks, kus meditsiiniliseks ravivahendiks on arvuti,” ütles Merzenich. „See ongi ravim. See põhjustab ajus muutusi.” Kui skisofreenia põhisümptomite, nagu pettekujutluste ja hallutsinatsioonide, ravimisel on juba ammu kasutatud antipsühhootilisi ravimeid, siis haiguse nõndanimetatud negatiivsed sümptomid – töömälu ja lihtsa loogilise mõtlemise oskuse tõsised taandarengud – on sageli kõige problemaatilisemad ning nende vastu pole tõhusaid ravimeid leitud. Antud lünka senises ravis soovibki Posit Science treeningkavadega täitma hakata. Kaks hiljutist uurimust, mida juhtis Sophia Vinogradov, San Francisco California ülikooli psühholoogiaosakonna asejuhataja, on tõestanud, et 50−80 treeningtundi parandasid järgneva poole aasta jooksul oluliselt patsientide verbaalset töömälu ning õpivõimet, oskust tegelikkust fantaasiast eristada ning nende üldist sotsiaalset hakkama saamist. Vinogradov juhib nüüd kolme uurimust kokku 260 katsealusega, lootes vastata Toidu- ja ravimiameti seatud kriteeriumitele treeningprogrammi kinnitamiseks skisofreenia kognitiivsete sümptomite raviviisina. „Ma arvan, et siin peitub suur potentsiaal uueks ravivahendiks, mida pakkuda psüühikahäirete all kannatavatele inimestele ning mille lähenemine erineb radikaalselt sellest, mida saavutatakse ravimite või psühhoteraapia abil,” rääkis Vinogradov. „See ravivorm keskendub otseselt mõningatele kesksetele infotöötlusega seotud ebanormaalsustele, mis haigust soodustavad, mitte pelgalt sümptomite leevendamisele, nagu ravimid, või paindlikumate reaktsioonide õpetamisele, nagu psühhoteraapia.” USA riiklik vaimse tervise instituut korraldas 9. aprillil 2012. aastal Marylandi osariigis Bethesda linnas konverentsi, et vaadata üle uuemad teadussaavutused vaimsete häirete ravimisel kognitiivtreeningu abil. Konverentsi raportis jõuti järeldusele, et vaja läheb spetsiifilisemaid uuringuid, eriti just selle kohta, kuidas treening inimeste igapäevast hakkamasaamist mõjutab."
"Soovitan igaühel, kelle pereliige kannatab skisofreenia all, mõelda Positi treeningprogrammidale. Kuid hoolimata sellest, et ma Merzenichi saavutusi tema teadusvaldkonnas väga imetlen, tõmbasin Positi oma nimekirjast maha, sest soovisin arendada enda muutlikku intelligentsust."
"Tagasi kodus New Jersey’s, lugesin läbi terve hulga viimase viie aasta jooksul avaldatud inim- ja loomkatsete tulemusi, mis tõestavad, et nikotiin – kui see on oma kahjulikust kaaslasest tubakast vabastatud ning seda tarvitatakse nätsu või plaastri kujul – võib osutuda kummaliseks, aga ootamatult mõjusaks kognitiivseks tugevdajaks, ning ravida või ära hoida mitmeid neuroloogilisi häireid, sealhulgas Parkinsoni tõbe, kergeid kognitiivseid häireid, ADHD-d, Tourette’i sündroomi ja skisofreeniat. Lisaks on seda juba ammu seostatud kaalu langemisega."
"Tähelepanu juhtimise erinevused on olulised nii tajumise puhul üldiselt kui ka käitumise ja emotsioonide kontrollimisel. Traumajärgse stressi all kannatavatel inimestel aitab see segavaid mõtteid ja mälestusi blokeerida. Ning see on ka üks kõige olulisematest teguritest, mis otsustab, kas skisofreeniadiagnoosiga inimesed suudavad kunagi uuesti normaalselt funktsioneerima hakata. Pärast ajakirjas Current Directions in Psychological Science ilmunud artiklit – ning võin uhkusega märkida, et see on endiselt kõige tsiteeritum artikkel antud väljaande ajaloos – on nii sotsiaalpsühholoogia, psühhopatoloogia, skisofreeniauuringute kui ka teiste seotud valdkondadega tegelevad inimesed hakanud mu tööle keskenduma. Just see artikkel tõmbas mu tegevusele tähelepanu ka väljaspool kognitiivpsühholoogia valdkonda.”
"...olid mitmed fMRT uuringud kinnitanud, et töömälu treenimine arendab ajutalitlust ja -struktuure ning selle tulemusi oli ka katseloomadega kinnitatud – laborihiirtega, pagan võtaks. Näidati, et sellest tõusis kasu nii väikeste laste, ülikoolitudengite, keskealiste, vanurite, kemoteraapiast ja ajutraumadest taastujate kui ka Downi sündroomi ja skisofreenia all kannatajate puhul."
Artiklid: "Psühhooside ja skisofreenia mõistmine" - "Understanding Psychosis and Schizophrenia"
Artikkel "Redefining Mental Illness", T. M. Luhrmann - kirjanik, Stanfordi ülikooli antropoloogiaprofessor., The New York Times Sunday Review, 17. jaan 2015.
http://www.nytimes.com/2015/01/18/opinion/sunday/t-m-luhrmann-redefining-mental-illness.html?_r=0
"TWO months ago, the British Psychological Society released a remarkable document entitled “Understanding Psychosis and Schizophrenia.” Its authors say that hearing voices and feeling paranoid are common experiences, and are often a reaction to trauma, abuse or deprivation: “Calling them symptoms of mental illness, psychosis or schizophrenia is only one way of thinking about them, with advantages and disadvantages.”"
"Kaks kuud tagasi kirjutasid Briti Psühholoogiaseltsi dokumendi "Psühhooside ja skisofreenia mõistmine" autorid, et häälte kuulmine ja paranoidsed kahtlused on üldised ilmingud ja sageli põhjustatud traumast, ahistamisest vm, nende nimetamine vaimuhaiguste, psühhooside või skisofreenia tunnusteks on ainult üks viis nendest mõtlemiseks...""
Juttu on nende haiguste ravimisest, USA uuest vaatenurgast sellele. Raviks ei piisa mitte ainult ravimitest, vaid abiks võib olla haigete sotsiaalse olukorra muutmine,
Vaimse tervise probleeme on rohkem kui seni arvatud. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on oma eluaja jooksul vaimuhaiguse episoode ühel inimesel neljast. Vaimsed ja käitumuslikud probleemid näitavad maailma korratust. Madala ja keskmise sissetulekuga riikides jääb ravita neli inimest viiest haigestunust.
Vaata ka The British Psychological Society kliinilise psühholoogia divisjoni dokumenti "Understanding Psychosis and Schizophrenia", 27. nov 2014.
http://www.bps.org.uk/networks-and-communities/member-microsite/division-clinical-psychology/understanding-psychosis-and-schizophrenia
"Understanding Psychosis and Schizophrenia" 180leheküljeline täistekst on siin:
https://www.bps.org.uk/system/files/user-files/Division%20of%20Clinical%20Psychology/public/understanding_psychosis_-_final_19th_nov_2014.pdf
http://www.nytimes.com/2015/01/18/opinion/sunday/t-m-luhrmann-redefining-mental-illness.html?_r=0
"TWO months ago, the British Psychological Society released a remarkable document entitled “Understanding Psychosis and Schizophrenia.” Its authors say that hearing voices and feeling paranoid are common experiences, and are often a reaction to trauma, abuse or deprivation: “Calling them symptoms of mental illness, psychosis or schizophrenia is only one way of thinking about them, with advantages and disadvantages.”"
"Kaks kuud tagasi kirjutasid Briti Psühholoogiaseltsi dokumendi "Psühhooside ja skisofreenia mõistmine" autorid, et häälte kuulmine ja paranoidsed kahtlused on üldised ilmingud ja sageli põhjustatud traumast, ahistamisest vm, nende nimetamine vaimuhaiguste, psühhooside või skisofreenia tunnusteks on ainult üks viis nendest mõtlemiseks...""
Juttu on nende haiguste ravimisest, USA uuest vaatenurgast sellele. Raviks ei piisa mitte ainult ravimitest, vaid abiks võib olla haigete sotsiaalse olukorra muutmine,
Vaimse tervise probleeme on rohkem kui seni arvatud. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on oma eluaja jooksul vaimuhaiguse episoode ühel inimesel neljast. Vaimsed ja käitumuslikud probleemid näitavad maailma korratust. Madala ja keskmise sissetulekuga riikides jääb ravita neli inimest viiest haigestunust.Vaata ka The British Psychological Society kliinilise psühholoogia divisjoni dokumenti "Understanding Psychosis and Schizophrenia", 27. nov 2014.
http://www.bps.org.uk/networks-and-communities/member-microsite/division-clinical-psychology/understanding-psychosis-and-schizophrenia
"Understanding Psychosis and Schizophrenia" 180leheküljeline täistekst on siin:
https://www.bps.org.uk/system/files/user-files/Division%20of%20Clinical%20Psychology/public/understanding_psychosis_-_final_19th_nov_2014.pdf
Artikkel: "Psüühikahäirega inimesed vajavad julgustust"
Artikkel: "Psüühikahäirega inimesed vajavad julgustust".
Sirje Niitra. Postimees/Tarbija24 9. nov 2014.
http://tarbija24.postimees.ee/2984881/psuuhikahairega-inimesed-vajavad-julgustust
Kuidas motiveerida psüühikahäirega inimest sobivat tööd otsima? Mida peaks teadma ta ise ja mida tööandja? Kuidas toetada psüühikahäirega inimest?
Sirje Niitra. Postimees/Tarbija24 9. nov 2014.
http://tarbija24.postimees.ee/2984881/psuuhikahairega-inimesed-vajavad-julgustust
Kuidas motiveerida psüühikahäirega inimest sobivat tööd otsima? Mida peaks teadma ta ise ja mida tööandja? Kuidas toetada psüühikahäirega inimest?
Artiklikogumik "Elu skisofreeniaga"
Artiklikogumik "ELU SKISOFREENIAGA"
Tänavu ülemaailmse vaimse tervise päeva puhul andis Maailma vaimse tervise liit (WMHF) välja artiklikogumiku "Elu skisofreeniaga", mis koondab kümneid skisofreeniateemalisi artikleid, mis on kirjutatud nii teadlaste, arstide ja sotsiaaltöötajate, kui ka skisofreeniaga elavate inimeste endi vaatenurgast.
http://www.epry.ee/assets/Uploads/Klli-2014/Elu-skisofreeniaga-.pdf
Sisukord
EESSÕNA
I OSA: ELU SKISOFREENIAGA
Mis on skisofreenia?
Skisofreenia: Üsna samamoodi, nagu varemgi
Taastumislood
II OSA: TERVISEEDENDUS JA SKISOFREENIA ENNETAMINE
Terviseedendus ja skisofreenia
Skisofreenia ja sotsiaalne kaasamine
Valitsuse ja ühiskonna roll skisofreeniahaigete isikukeskses ravis ja hoolduses
III OSA: SEKKUMISMEETMED
Varajane sekkumine skisofreeniasse
Psühholoogilised sekkumismeetmed
Arvuti kasutamine ravimitele allumatute vaenulike "häälte" puhul: tõhus lahendusmeetod
Komorbiidsus ja skisofreenia: fakte skisofreeniahaigete füüsilisest tervisest
Hooldajate tähtsus edukas toimetulekus skisofreeniaga
Faktandmeid hooldajate kohta
IV OSA: TAASTUMINE ON VÕIMALIK
Tee skisofreeniast taastumisele
Tervikliku hoolekande tähtsus skisofreeniahaigete puhul
V OSA: AEG TEGUTSEDA
Elu skisofreeniaga, kuid tervena: taastumistee sillutamine
Elu väljaspool skisofreeniat - taastumine on võimalik
Üleskutse tegutsemiseks
VI osa: TÄNUSÕNAD
* * *
Siia kopisin sellest 55leheküljelisest brošüürist Maailma Vaimse Tervise Liidu presidendi prof George N. Christodoulou eessõna, jättes välja selle lõpus olevad tänuavaldused.
EESSÕNA
Elule skisofreeniaga, Maailma Vaimse Tervise Liidu 2014. aasta teemale, on võimalik läheneda mitmest vaatenurgast. Nimetagem neist mõningaid.
Kes elavad koos skisofreeniaga?
Eeskätt on need inimesed, kes selle haiguse all kannatavad. Pole tähtsust, kas nimetame seda haiguseks või häireks, skisofreeniaks või isiksuse terviklikkuse düsfunktsiooniks; kas me nimetame selle haiguse põdejaid patsientideks, vaimse tervise teenuse kasutajateks või tarbijateks. Tähtis on see, et nad kannatavad oma haiguse tõttu, ning meil, kes me sellest pääsenud oleme, on moraalne kohustus olla nendega solidaarsed ja neid aidata. Me ei tohiks unustada kaht asja: esiteks, et abistamist nõuavad meie ühiskondlikud rollid filantroopide, eestkostjate, nõuandjate ja kutseliste abistajatena, ning teiseks, et mitte keegi meist ega meie lähedastest pole vaimse tervise probleemide eest kaitstud. Skisofreeniadiagnoosiga inimesi aidates ja selles valdkonnas ennetustööd, ravi ja uuringuid edendades aitame iseennast.
On inimesi, ka erialainimeste seas, kes usuvad, et skisofreenia avardab inimeseksolemise kogemust ning võib isegi inimeste vaimsuse arenemisele kaasa aidata. Nad usuvad, et selle vaimse häirega inimesed on ajaloo kestel pannud aluse uutele religioonidele ja vaimsetele liikumistele, on leidnud uusi tunnetus- ja tajumisviise maailma mõistmiseks, ning arendanud uudseid filosoofilisi teooriaid. See on tõsi: kindlasti on nad ajaloo kestel selliseid asju teinud, kuid mitte suuremal määral kui selle haiguse või häire all mittekannatanud inimesed. See, mis neid teistest inimestest eristab, on vaimu- ja hingepiin - intensiivne ja pikaajaline, sageli lausa talumatuks muutuv valu. Hingepiinade intensiivsus ja püsivus moodustavad patsiendi enesehävitusliku potentsiaali. Sellele valule lisandub sotsiaalne tõrjutus, mille tekitajateks on skisofreeniahaigete häbimärgistamine ja institutsionaalsed ravimeetodid, mis mitmel pool maailmas seniajani tooni annavad.
Seega moodustavad suurema osa „koos skisofreeniaga elavatest“ inimestest selle diagnoosiga patsiendid.
Kuid on veel teisigi, kes jagavad oma elu skisofreeniaga. Nendeks on hooldajarollis olevad pereliikmed. Ka neil tuleb selle haigusega koos elada, nad tunnevad skisofreeniat ja selle avaldumisvorme hästi, ning enamasti nad teavad, kuidas selle haigusega koos eksisteerida. Pereliikmetelt saadav abi ületab tavaliselt ka parimates haiglates ja kogukonna hooldekeskustes pakutava, eriti perekonnakeskse kultuuriga maades. Ent sellel on oma hind, milleks on skisofreenia mõju pereliikmetele ja hooldajatele. Skisofreenia koorem langeb ka nende õlgadele.
Ka kutselistel tuleb elada koos skisofreeniaga. Mõned meist peavad selle haigusega kokku puutuma kogu oma tööelu kestel. Me tunneme skisofreenia varajasi märke ja sümptomeid, selle mitmekesiseid ja muutlikke kliinilisi avaldumisvorme ning nendest tulenevaid raskusi haiguse tuvastamisel ja diagnoosimisel, haigusega seonduvaid riske ja raskusi, millega patsiendid ja nende pereliikmed kokku puutuvad, skisofreeniahaigete ühiskondlikku stigmatiseerimist, selle all kannatanute inetuid diskrimineerimisjuhtumeid, rehabilitatsiooni ja ühiskonda taaslõimumise raskusi, ning probleeme sobiva ravi leidmisel. Me teame ka seda, et minevikus on skisofreeniahaigeid väga halvasti koheldud ja paljudes maailma riikides on olukord seniajani halb, ning et inimkonna ajaloos on olnud pimedaid aegu, mil selliseid patsiente väärkoheldi ja naeruvääristati. Lisaks sellele on teada, et peaagu kõikjal maailmas on hulgaliselt ka neid patsiente, kes ei saa üldse mingit ravi.
Õnneks jõudsid psühhofarmakoloogid 1950. aastatel uute tõhusate ravimite väljatöötamiseni, ning tasahaaval hakkas arenema kogukonnakeskne vaimse tervise liikumine. Need kaks arengut suurendasid skisofreeniaravi terapeutilist potentsiaali ning andsid tohutu panuse patsientide inimlikumasse kohtlemisse. Võimalikuks sai deinstitutsionaliseerimine (s.t. kroonilised haiged elavad hooldeasutuste asemel kogukonnas), ning paljude patsientide puhul kohaldati tööalast rehabilitatsiooni. Tänapäeval on skisofreeniahaigete ravi isikukesksem, rohkem koostööle keskendunud ja tõhusam. Vaimset tervist, taastumist ja paranemist puudutavate positiivsete kontseptsioonide omaksvõtt ja praktiline kasutamine on avaldanud tugevat mõju nii kutseliste kui
ka laiema avalikkuse tegevusele.
Käesolev artiklikogumik on üheks MVTL poolseks panuseks sellesse töösse.
/Järgnevad rohked tänusõnad projekti toetajatele./
Artiklikogumiku tutvustamisega jätkan tõenäoliselt ka edaspidi, kuid postituse alguses oleva lingi kaudu saab igaüks seda ise lugeda.
Vaata ka: http://www.epry.ee/elu-skisofreeniaga/
Tänavu ülemaailmse vaimse tervise päeva puhul andis Maailma vaimse tervise liit (WMHF) välja artiklikogumiku "Elu skisofreeniaga", mis koondab kümneid skisofreeniateemalisi artikleid, mis on kirjutatud nii teadlaste, arstide ja sotsiaaltöötajate, kui ka skisofreeniaga elavate inimeste endi vaatenurgast.
http://www.epry.ee/assets/Uploads/Klli-2014/Elu-skisofreeniaga-.pdf
Sisukord
EESSÕNA
I OSA: ELU SKISOFREENIAGA
Mis on skisofreenia?
Skisofreenia: Üsna samamoodi, nagu varemgi
Taastumislood
II OSA: TERVISEEDENDUS JA SKISOFREENIA ENNETAMINE
Terviseedendus ja skisofreenia
Skisofreenia ja sotsiaalne kaasamine
Valitsuse ja ühiskonna roll skisofreeniahaigete isikukeskses ravis ja hoolduses
III OSA: SEKKUMISMEETMED
Varajane sekkumine skisofreeniasse
Psühholoogilised sekkumismeetmed
Arvuti kasutamine ravimitele allumatute vaenulike "häälte" puhul: tõhus lahendusmeetod
Komorbiidsus ja skisofreenia: fakte skisofreeniahaigete füüsilisest tervisest
Hooldajate tähtsus edukas toimetulekus skisofreeniaga
Faktandmeid hooldajate kohta
IV OSA: TAASTUMINE ON VÕIMALIK
Tee skisofreeniast taastumisele
Tervikliku hoolekande tähtsus skisofreeniahaigete puhul
V OSA: AEG TEGUTSEDA
Elu skisofreeniaga, kuid tervena: taastumistee sillutamine
Elu väljaspool skisofreeniat - taastumine on võimalik
Üleskutse tegutsemiseks
VI osa: TÄNUSÕNAD
* * *
Siia kopisin sellest 55leheküljelisest brošüürist Maailma Vaimse Tervise Liidu presidendi prof George N. Christodoulou eessõna, jättes välja selle lõpus olevad tänuavaldused.
EESSÕNA
Elule skisofreeniaga, Maailma Vaimse Tervise Liidu 2014. aasta teemale, on võimalik läheneda mitmest vaatenurgast. Nimetagem neist mõningaid.
Kes elavad koos skisofreeniaga?
Eeskätt on need inimesed, kes selle haiguse all kannatavad. Pole tähtsust, kas nimetame seda haiguseks või häireks, skisofreeniaks või isiksuse terviklikkuse düsfunktsiooniks; kas me nimetame selle haiguse põdejaid patsientideks, vaimse tervise teenuse kasutajateks või tarbijateks. Tähtis on see, et nad kannatavad oma haiguse tõttu, ning meil, kes me sellest pääsenud oleme, on moraalne kohustus olla nendega solidaarsed ja neid aidata. Me ei tohiks unustada kaht asja: esiteks, et abistamist nõuavad meie ühiskondlikud rollid filantroopide, eestkostjate, nõuandjate ja kutseliste abistajatena, ning teiseks, et mitte keegi meist ega meie lähedastest pole vaimse tervise probleemide eest kaitstud. Skisofreeniadiagnoosiga inimesi aidates ja selles valdkonnas ennetustööd, ravi ja uuringuid edendades aitame iseennast.
On inimesi, ka erialainimeste seas, kes usuvad, et skisofreenia avardab inimeseksolemise kogemust ning võib isegi inimeste vaimsuse arenemisele kaasa aidata. Nad usuvad, et selle vaimse häirega inimesed on ajaloo kestel pannud aluse uutele religioonidele ja vaimsetele liikumistele, on leidnud uusi tunnetus- ja tajumisviise maailma mõistmiseks, ning arendanud uudseid filosoofilisi teooriaid. See on tõsi: kindlasti on nad ajaloo kestel selliseid asju teinud, kuid mitte suuremal määral kui selle haiguse või häire all mittekannatanud inimesed. See, mis neid teistest inimestest eristab, on vaimu- ja hingepiin - intensiivne ja pikaajaline, sageli lausa talumatuks muutuv valu. Hingepiinade intensiivsus ja püsivus moodustavad patsiendi enesehävitusliku potentsiaali. Sellele valule lisandub sotsiaalne tõrjutus, mille tekitajateks on skisofreeniahaigete häbimärgistamine ja institutsionaalsed ravimeetodid, mis mitmel pool maailmas seniajani tooni annavad.
Seega moodustavad suurema osa „koos skisofreeniaga elavatest“ inimestest selle diagnoosiga patsiendid.
Kuid on veel teisigi, kes jagavad oma elu skisofreeniaga. Nendeks on hooldajarollis olevad pereliikmed. Ka neil tuleb selle haigusega koos elada, nad tunnevad skisofreeniat ja selle avaldumisvorme hästi, ning enamasti nad teavad, kuidas selle haigusega koos eksisteerida. Pereliikmetelt saadav abi ületab tavaliselt ka parimates haiglates ja kogukonna hooldekeskustes pakutava, eriti perekonnakeskse kultuuriga maades. Ent sellel on oma hind, milleks on skisofreenia mõju pereliikmetele ja hooldajatele. Skisofreenia koorem langeb ka nende õlgadele.
Ka kutselistel tuleb elada koos skisofreeniaga. Mõned meist peavad selle haigusega kokku puutuma kogu oma tööelu kestel. Me tunneme skisofreenia varajasi märke ja sümptomeid, selle mitmekesiseid ja muutlikke kliinilisi avaldumisvorme ning nendest tulenevaid raskusi haiguse tuvastamisel ja diagnoosimisel, haigusega seonduvaid riske ja raskusi, millega patsiendid ja nende pereliikmed kokku puutuvad, skisofreeniahaigete ühiskondlikku stigmatiseerimist, selle all kannatanute inetuid diskrimineerimisjuhtumeid, rehabilitatsiooni ja ühiskonda taaslõimumise raskusi, ning probleeme sobiva ravi leidmisel. Me teame ka seda, et minevikus on skisofreeniahaigeid väga halvasti koheldud ja paljudes maailma riikides on olukord seniajani halb, ning et inimkonna ajaloos on olnud pimedaid aegu, mil selliseid patsiente väärkoheldi ja naeruvääristati. Lisaks sellele on teada, et peaagu kõikjal maailmas on hulgaliselt ka neid patsiente, kes ei saa üldse mingit ravi.
Õnneks jõudsid psühhofarmakoloogid 1950. aastatel uute tõhusate ravimite väljatöötamiseni, ning tasahaaval hakkas arenema kogukonnakeskne vaimse tervise liikumine. Need kaks arengut suurendasid skisofreeniaravi terapeutilist potentsiaali ning andsid tohutu panuse patsientide inimlikumasse kohtlemisse. Võimalikuks sai deinstitutsionaliseerimine (s.t. kroonilised haiged elavad hooldeasutuste asemel kogukonnas), ning paljude patsientide puhul kohaldati tööalast rehabilitatsiooni. Tänapäeval on skisofreeniahaigete ravi isikukesksem, rohkem koostööle keskendunud ja tõhusam. Vaimset tervist, taastumist ja paranemist puudutavate positiivsete kontseptsioonide omaksvõtt ja praktiline kasutamine on avaldanud tugevat mõju nii kutseliste kui
ka laiema avalikkuse tegevusele.
Käesolev artiklikogumik on üheks MVTL poolseks panuseks sellesse töösse.
/Järgnevad rohked tänusõnad projekti toetajatele./
Artiklikogumiku tutvustamisega jätkan tõenäoliselt ka edaspidi, kuid postituse alguses oleva lingi kaudu saab igaüks seda ise lugeda.
Vaata ka: http://www.epry.ee/elu-skisofreeniaga/
Raadiosaade: Skisofreenia
Raadiosaade: Skisofreenia
http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2361681
Vikerraadio saatesarjas "Huvitaja" rääkisid skisofreeniast ajakirjanik Krista Taim ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.
9. okt 2014.
Saatelõik skisofreeniast algab 06:00 minutil, lõpp 32:00.
Käsitletakse häbitunnet seoses haigusega, visalt kaduvaid müüte, mis viitavad isoleerimisele ja vägivaldsusele. Põhiliselt räägitakse elust skisofreeniahaigena: haigusnähtudest, ravi kulgemisest; psühhoosist kui episoodist ja skisofreeniast kui kroonilisest haigusest.
Juttu on ka muudest vaimse tervise probleemidest. Saatelõik oli eetris seoses järgmisel päeval, 10. oktoobril, toimunud vaimse tervise messiga.
http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2361681
Vikerraadio saatesarjas "Huvitaja" rääkisid skisofreeniast ajakirjanik Krista Taim ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.
9. okt 2014.
Saatelõik skisofreeniast algab 06:00 minutil, lõpp 32:00.
Käsitletakse häbitunnet seoses haigusega, visalt kaduvaid müüte, mis viitavad isoleerimisele ja vägivaldsusele. Põhiliselt räägitakse elust skisofreeniahaigena: haigusnähtudest, ravi kulgemisest; psühhoosist kui episoodist ja skisofreeniast kui kroonilisest haigusest.
Juttu on ka muudest vaimse tervise probleemidest. Saatelõik oli eetris seoses järgmisel päeval, 10. oktoobril, toimunud vaimse tervise messiga.
Vaimse tervise messil räägitakse skisofreeniast
Eesti vaimse tervise ja heaolu koalitsioon VATEK korraldab 10. oktoobril 2014 vaimse tervise messi "Eluterve terve elu".
10. oktoober on ülemaailmne vaimse tervise päev. Seekordse messi kaks põhisuunda on "Vaimne tervis ja heaolu" ning "Elu skisofreeniaga".
Vaata siit.
http://vatek.ee/?ai1ec_event=vatek-korraldab-ulemaailmse-vaimse-tervise-paeva-puhul-vaimse-tervise-messi-10-oktoobril-2014-a&instance_id=227
ja siit:
http://vatek.ee/wp-content/uploads/2014/10/VATEK_mess_10.10.14.pdf
Pilt VATEKi messi reklaamplakatilt.
Subscribe to:
Posts (Atom)


