"Võib-olla näitab skisofreenia, kui lõpmata kasulik on terviklik illusioon „minast”."

"Achilleus ja kõik teised Trooja sõja kangelased, nagu „Ilias” neid kirjeldab, ei tundnud veel oma tahet ja otsustusvabadust, vaid neid suunasid kaugjuhtimise teel Olümpose jumalad. Need juhatusi jagavad hüüded, mida nad pidasid jumalate häälteks, olid akustilised hallutsinatsioonid, arvab Jaynes. Trooja kangelased aga tajusid neid signaale, mida tegelikult vahendati ajus, niisama reaalsetena nagu helisid väljastpoolt. Sest ka erinevust seesmise ja välimise vahel toonased inimesed veel ei tundnud. Alles Homerose teise, hilisema eepose Odüsseusel oli aimu sellest, et ta ise oli oma kavaluste algatajana oma tegutsemise eest vastutav. Sellest ajastust peale, spekuleerib Jaynes, toimis minateadvuse konstrukt. Hüüded, mis Mükeene aja inimestel veel kõrvus kajasid, meenutavad neid hääli, mida kuuleb iga mina lõhestumise all kannatav skisofreenik. Tõepoolest võis selline pettekujutlus anda teavet ka normaalse oma mina korralduse kohta, arvab aju-uurija Singer. Ta avastas, et skisofreenikute „hääli” töödeldakse nendessamades ajupiirkondades nagu tegelikult kuuldut.
 
„Äkki on skisofreenikutel õigus,” arutleb ta, „äkki kogevad nad oma aju sellisena, nagu see tegelikult on – ilma mina konstruktita.” Ja võib-olla näitab skisofreenia, kui lõpmata kasulik on terviklik illusioon „minast”.

Milleks see konstrukt hea on, sai teada üks patsient, keda Magdeburgi neuroteadlase Hans-Jochen Heinze kartoteek tunneb L-i nime all. L ei ole skisofreenik, vaid õnnetuse ohver. Ta oli 33-aastane, edukas insener ja kaheaastase tütre armastav isa, kui tema jalgrattale sõitis otsa auto ja tema eesaju sai vigastada. Kuus päeva pärast õnnetust ärkas ta koomast, paar nädalat hiljem olid kõik kehalised kaebused kadunud. L, kes õnnetuse-eelsest ajast suutis meenutada veel vaid paari seika, lasti paranenuna haiglast välja. Alles paar aastat hiljem torkas arstidele järelkontrollis silma L-i veidralt muutunud isiksus. Patsient rääkis, et kõigel, mida ta on õnnetusest saati kogenud, ei ole tegelikult temaga mingit pistmist – mille üle ta ka ise imestas. Tema ajukahjustuste täpsem uurimine andis tulemuseks, et üks teatud kulgla paremas eesaju pooles on õnnetuse tagajärjel lõhestunud. See vigastus võttis L-ilt ilmselt igasuguse võime mäletada oma tegemisi ja seega ka enesetajumise. L-ist jääb mulje, nagu juhitaks teda väljastpoolt. Ehkki tema mõistus on terve, puudub tal igasugune oma tegevuse tagajärgede tunnetus. Naisega pani ta paika kindlad reeglid, et ta kodus oma päevaga toime tuleks. Arstid tuvastasid veel ühe asja: aeg on L-i silmis oma tähenduse kaotanud. Ta ei suuda ei minevikuga tegelda ega tulevikku plaanida. Ta ei suuda vaagida ega valida; elu tundub talle nagu üksteise kõrvale reastatud hetkede jada. „Ta on hetke vang,” nendib Heinze. Kas nende kahe defekti vahel on seos? Või vastupidi: kas inimene on endale soetanud mina, et ületada sellega aja piirid? Peaaegu kõik aju-uurijad on ühel meelel, et inimaju üks oluline tegevus seisneb selles, et klopsida endale kokku vaated tegelikkuse kohta."
Stefan Klein "Loomise päevikud" (Varrak, 2013, lk 149).

"Depressioonide vastu on soovitav midagi ette võtta võimalikult kähku."

"Oma rasketes vormides on depressioon haigus, mida peaks ravima arst. Ja nagu hambavalu puhul, on ka depressioonide vastu soovitav midagi ette võtta võimalikult kähku. Sest mida kauem meeleheide takistamatult maad võtab, seda rohkem aega kulub enamasti ka sellest vabanemiseks; seda hullemat kahju võib see teha; ja seda suurem on tõenäosus hiljem jälle depressiivsesse faasi libastuda. Kes tunneb end kauem kui kaks nädalat enamiku ajast väärtusetuna, on tujutu, kannatab pideva väsimuse või unetuse all ning on ehk koguni korduvalt oma surmast mõelnud, peaks seepärast tingimata sellest arstiga rääkima. See ei ole põhjus ei häbenemiseks ega meeleheiteks. Igal kaheksandal inimesel on see kogemus olemas või kogeb ta seda veel millalgi oma elu jooksul. Depressioonid on rahvahaigus, mis pole sugugi vähem levinud kui kõrge vererõhk või reuma. Ent erinevalt neist hädadest on depressioonid hästi ravitavad. Võimalus jälle naerma õppida on äärmiselt suur. Parem hakkab ravi järel peaaegu kõigil, ja üle kaheksakümne protsendi inimestest saab oma hingelise tasakaalu koguni täiel määral tagasi."
Stefan Klein "Lihtsalt õnnelik. Õnne valem igaks päevaks" (Varrak, 2012, lk 99).

Geeniteraapia ja skisofreenia

„Seni on geeniteraapia sihtmärgiks olnud üheainsa mutatsiooni põhjustatud haigused. Neile leitakse ravi kõigepealt. Kuid paljusid haigusi põhjustavad mitmetes geenides olevad mutatsioonid, koosmõjus keskkonnas olevate päästikutega. Neid on palju keerulisem ravida, kuid nende seas on olulised haigused nagu suhkurtõbi, skisofreenia, Alzheimeri tõbi ja Parkinsoni tõbi ning südamehaigused. Kõik neist ilmutavad kindlaid geenimustreid, kuid süüdi ei ole üksainus geen. Näiteks on võimalik, et skisofreeniku identne kaksik on terve. Neid haigusi on palju keerulisem ravida. Aastate jooksul oleme kuulnud palju teateid, et teadlased on teatud suguvõsade geneetilist ajalugu uurides suutnud leida skisofreeniaga seotud geeni. Ning samas tekitab piinlikkust, et teised sõltumatud uurimused ei ole nende tulemusi tihti kinnitanud. Need tulemused on puudulikud või on skisofreeniaga seotud palju geene. Lisaks avaldavad mõju teatud keskkonnategurid. Seeõttu on multigeensete haiguste alal progress aeglane.“
Dr Michio Kaku „Tulevikufüüsika: kuidas teadus aastal 2100 kujundab inimsaatust ja meie igapäevast elu“ (Pilgrim, 2013, lk 167).

Blogi "Viharavi"

Blogi "Viharavi. Minu teekond"
https://blondiinielu.wordpress.com/

Sisaldab muude hulgas silti "Hullumaja lood":
https://blondiinielu.wordpress.com/tag/hullumaja-lood/
Üldse kirjutab blogija sageli vaimsest tervisest ja psüühikahäiretest, arutledes oma kogemuste üle.

Link: portaal "Mad in America"

Portaal: Mad in America
http://www.madinamerica.com/

Portaali eesmärk on info jagamine ning nende inimeste liitmine, keda huvitab USA psühhiaatriasüsteemi arendamine ja muutmine. Sisaldab palju huvitavat ingliskeelset lugemist nii blogides kui ka foorumeis. Portaalis kirjutavad inimesed, kellel on kogemusi psüühikahäiretega, spetsialistid, psühhiaatrid, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, ajakirjanikud, juristid jt.

Artikkel: "Suitsetamine võib tõsta skisofreenia avaldumisriski"

Artikkel: "Suitsetamine võib tõsta skisofreenia avaldumisriski"

10. juuli 2015.
http://novaator.err.ee/v/psyyhika/626a0c89-3ec8-4842-a649-86a0bf2ec369

Tuleb mainida, et ingliskeeles originaalis on pealkiri mitte kindla väitena, vaid küsimärgiga: "Kas suitsetamine põhjustab psühhoose?"

"Does tobacco use cause psychosis? Systematic review and meta-analysis"
The Lancet Psychiatry.
http://www.thelancet.com/journals/lanpsy/article/PIIS2215-0366%2815%2900152-2/abstract

Saul Bellow "Mister Sammleri planeet"

Saul Bellow (1915-2005) "Mister Sammleri planeet" (Mr. Sammler's Planet, 1970, e.k 1973, inglise keelest tlk Enn Soosaar).

* "... paranoikud on kirglikumad puhta tõe nõudlejad kui teised vaimuhaiged."

* "Väga palju tänapäeva intellektuaalid on avastanud, et hullumeelsus on tarkuse kõrgem aste. /---/ Igaüks teab, et võim ja raha ajavad inimese hulluks. Miks ei võiks siis inimene sellega, et ta hull on, võimu ja jõukust saavutada. Need asjad peaksid kokku klappima."

* "Kui me pühakud ei ole, oleme hullud, ja pühakud oleme ainult siis, kui me hullumeelsusest kõrgemale tõuseme. Hullumeelsuse raskustung veab pühadust katastroofilise kokkupõrke poole."

* "Niisiis, kas meie liik on vaimuhaige? Jah, tõenäoliselt. Kuigi hullumeelsus on samal ajal ka maskeraad, sügavama mõistuse plaanitsus, selle meeleheite tagajärg, mida me infiniitsuste ja igavikkude pärast tunneme. Hullumeelsus on diagnoos või kohtuotsus, mille on langetanud mitmed meie kõige suuremad õpetajad ja geeniused - ning nende pettumus inimsoos."

* ""Sa oled kindlasti näinud, kuidas Shula aias lilledega sosistab? /---/ Mis keelt ta nendega räägib? Kas poola keelt?"
Tõenäoliselt skisofreenia keelt.
"Ma lugesin talle omal ajal "Alice imedemaal". Seal olid rääkivad lilled. Elavate lillede aed.""

* "Mul tuleb praegu meelde üks vana anekdoot vaimuhaigest mehest. Talle öeldi: "Aga kulla mees, sa oled ju paranoik," mispeale tema vastas: "Võib-olla tõesti, aga ega see ei keela teisi mind taga kiusamast." Väga tähendusrikas valgusesähvatus pimedusest."