Alisa Verde "Sinuga ühes palatis"

Alisa Verde
"Sinuga ühes palatis"
Kirjastus Paradiis,  2020.

Raamatututvustusest: "Telesaate „Selgeltnägijate tuleproov 2017“ võitja Alisa Verde kirjutab selles raamatus oma psühhiaatriahaiglas veedetud päevadest ning inimestest, keda seal kohtas. Mis toimub, mida mõeldakse ja tehakse nende seinte taga? Miks on üks või teine sinna jõudnud? Sellest kõigest ja palju enamastki räägib Alisa kohati jõhkralt avameelne raamat „Sinuga ühes palatis“."

„Lõppude lõpuks, ainus, millel on tähtsust, on see, kui ilus on sinu viimane tegu. Iga päev.“

Raamatu kohta Alisa kodulehel:
https://heavymeditation.com/2020/11/30/sinuga-uhes-palatis/
ja
https://heavymeditation.com/2020/12/19/sinuga-uhes-palatis-2/

Ma ei ole seda raamatut lugenud, seetõttu ei oska ka teistele lugemiseks soovitada.

Randolph M. Nesse ”Hea põhjus end halvasti tunda. Pilk evolutsioonilise psühhiaatria eesliinile"

Randolph M. Nesse "Good Reasons for Bad Feelings: Insights from the Frontier of Evolutionary Psychiatry" (2019).

Randolph M. Nesse ”Hea põhjus end halvasti tunda. Pilk evolutsioonilise psühhiaatria eesliinile" (eesti keeles 2020, kirjastus Argo, tlk Triin Olvet).

Raamatututvustusest:
"Ärevus, depressioon, sõltuvus, anoreksia, skisofreenia, bipolaarne häire, seksuaalelu probleemid, kõik need oleksid võinud loodusliku valiku käigus kaduda. Aga ei kadunud. Miks ometi? Sest need on ... kasulikud. Paraku mitte inimese õnnetundele, vaid geenidele."

Tsitaat:
"Samuti  on  kokku  varisenud  lootus  geneetikapõhisele  diagnoosimeetodile.  Skisofreenia,  bipolaarse  häire  või  autismi  põdemine  sõltub peaaegu  täielikult  inimese  geenidest,  mistõttu  sajandivahetusel  arvas enamik  meist,  kes  me  olime  hõivatud  psühhiaatria  teadustöödega,  et konkreetsed  geneetilised  süüdlased  leitakse  peagi. Paraku  on järgnenud uuringud näidanud, et nende haiguste puhul ei eksisteeri tugevat mõju avaldavaid sagedasi geenivariatsioone. Peaaegu kõik spetsiifilised variatsioonid  suurendavad  haigestumisriski  ühe  protsendi  võrra  või vähem.  See  on  psühhiaatria  ajaloo  kõige  tähtsam  ja  ühtlasi  kõige heidutavam  avastus.  Mida  see  tähendab  ja  mida  me  peaksime järgmiseks tegema, on suur küsimärk."

Laura raamatublogis: https://loemeraamatuid.ee/randolph-m-nesse-hea-pohjus-end-halvasti-tunda/

Randolph M. Nesse koduleht: http://randolphnesse.com

Film: "Igaviku väravas" - "At Eternity's Gate"

"Igaviku väravas" -"At Eternity's Gate" (2018, Suurbritannia, USA; režissöör Julian Schnabel).

See on eluloofilm Vincent van Goghist (1853-1890). Film käsitleb perioodi, mil kunstnik viibis eksiilis Prantsusmaal, Arles'is ja Auvears-sur-Oise'is, kus ta arendas välja oma unikaalsete värvilahendustega maalimisstiili.

Film on katse avada van Goghi siseilma, mida mõjutavad kunstniku võitlus kimbutava vaimuhaigusega, sõprus juba tunnustatud kunstniku Paul Gauguiniga ja igavikulised otsingud. Van Goghile on toeks tema vend Theo, kel aga ei õnnestu tema maale müüa. Ülejäänud inimestega lähevad kunstniku suhted nagu üle kivide ja kändude, enamasti teda ei mõisteta.

Huvitavad ja isevärki on filmiloojate katsed avada looduse mõju kunstnikule ning kujutada pildiliselt teda saatnud hääli ja meelepetteid.

Sünged on kaadrid vaimuhaiglast ja vanglast, kuid kuni õnnetu lõpuni säilib kunstnikul elus ikka ja alati lootusekiir tema ainulaadse talendi näol.

Willem Dafoe mäng köidab vaatajat tõesti ja avab veenvalt Vincent van Goghi olemust.

Loe filmi kohta siit:
https://en.wikipedia.org/wiki/At_Eternity's_Gate_(film)

Poster internetist.

Vaata ka selle blogi neid postitusi:
Vincent van Gogh (1853-1890)  -
http://skiso-praanik.blogspot.com/2014/06/vincent-van-gogh-1853-1890.html
Ja oma eluajal oli vaimuhaige kunstnik vaene... -
https://skiso-praanik.blogspot.com/2014/11/ja-oma-eluajal-oli-vaimuhaige-kunstnik.html
Võib-olla maalis van Gogh spiraalgalaktikat? -
https://skiso-praanik.blogspot.com/2015/02/voib-olla-maalis-van-gogh.html

Artikkel sellest, et võib-olla on suitsetamine skisofreeniahaigele kasulik

 20. oktoobril 2020 avaldas ajaleht "Lõunaeestlane. ee" artikli "Arstid võivad hakata uuesti patsientidele sigarette välja kirjutama, sest nikotiinil on raviomadused", mille alguses öeldakse:

"Sigaretid võivad muutuda arstirohuks, sest nikotiin ravib mitmeid närvisüsteemi haigusi nagu dementsus, skisofreenia, Parkinsoni tõbi ja isegi COVID-19."

Artikkel on oluliselt lühendatult tõlgitud siit: https://www.dailymail.co.uk/health/article-8857541/Why-doctors-start-prescribing-nicotine-help-beat-disease.html

Daily Maili artiklis on põhiliselt juttu Parkinsoni tõvest, kuid mainitud on ka skisofreeniat. Siiski ei eitata ka seda, et ühtpidi kasulikuna võib nikotiin omada mitmeid raskeid negatiivseid kõrvalmõjusid.

Artiklis käsitletud nikotiini kasulik mõju on alles päris algses uurimisjärgus ja küsitav, seepärast ärge nüüd kohe suitsetama hakake.

Film "Geenius ja hullumeelne"

 Film "Geenius ja hullumeelne" - "The Professor and the Madman" (2018, Iirimaa, USA, Suurbritannia, rež Farhad Safinia).

Sisututvustus internetist:
Professor James Murray (Mel Gibson) seisab 19. sajandi teisel poolel silmitsi meeletult ambitsioonika ettevõtmisega: panna kokku Oxfordi inglise keele sõnaraamat kõikidest inglise keeles kasutusel olevatest sõnadest. Ta saab ootamatuks abiliseks Yale'i ülikooli endise õppejõu dr William Minori (Sean Penn), keda tapmises süüdi mõistetuna peetakse kinni Broadmoori vaimuhaiglas. ...

Hiljem saab Minor skisofreenia diagnoosi. Film põhineb tõsielul.

Osades Oscari-võitja Mel Gibson ("Kartmatu"), Oscari-võitja Sean Penn ("Saladuste jõgi"), Natalie Dormer ("Troonide mäng"), Ioan Gruffudd ("Forsyte'ide saaga"), Jeremy Irvine ("Mamma Mia! Siit me tuleme taas"), Steve Coogan ("Stan & Ollie"), Jennifer Ehle ("Uhkus ja eelarvamus"), Stephen Dillane ("Troonide mäng") ja Eddie Marsan ("Sherlock Holmes").

Kaks südamlikku filmi David Helfgottist

ETVst on aeg-ajalt näha olnud Saksamaa dokumentaalfilm "Tere, mina olen David. Teekond David Helfgottiga" ("Hello I am David! A Journey with David Helfgott", 2015, rež Cosima Lange)

Filmitutvustusest: "Austraalia päritolu David Helfgott on ainulaadne kunstnikuisiksus ja hinnatud kontsertpianist, kuid tal on särava ande kõrval ka veidrusi. Pärast närvivapustust ja 11 aastat vaimuhaiglates näis, et imelapse karjäär on läbi. Kuid muusika tervendava väe ja sügava armastusega oma naise Gilliani vastu on ta leidnud tagasitee normaalsesse ellu ning kontserdilavadele. Ta mängib nakatava kire ja impulsiivsusega nii, nagu tunneb, ütleb seda, mida mõtleb, ja käitub nõnda, nagu ise tahab."

Kontserpianist David Helfgott (sünd 19. mai 1947) oli vaimuhaiglates skisofreenia tõttu. Tema elust on tehtud ka rež Scott Hicksi mängufilm "Shine" (1996), milles täiskasvanud Davidit mängis Geoffrey Rush, kes sai selle rolli eest Academy Award preemia (1997).

Artikkel: "Tartu annab vana hullumaja erafirma buldooseri hoolde"

Artikkel: "Tartu annab vana hullumaja erafirma buldooseri hoolde".
https://tartu.postimees.ee/6874413/nils-niitra-tartu-annab-vana-hullumaja-erafirma-buldooseri-hoolde
Nils Niitra. Tartu Postimees. 17. jaan 2020.

Nils Niitra kirjutab Tartu linnavalitsuse otsusest müüa maha Eesti suurim puithoone Staadioni tänaval. See on tema sõnul endine hullumaja hoone, kus on ravil olnud näiteks Juhan Liiv ja Kaarel Ird ning kus on töötanud maailmakuulsad psühhiaatrid. Majal on vanust 140 aastat.

Tsitaat: "Õigupoolest väärinuks Staadioni tänava hullumaja terve Eesti kultuuriloos ammuilma palju jõulisemat esilekergitamist seda enam, et tegu on teadaolevalt Eesti suurima puithoonega üldse."