Artikkel: "Skisofreenia võib olla üks peamisi koroonasuremuse riskitegureid"

Artikkel: "Skisofreenia võib olla üks peamisi koroonasuremuse riskitegureid"
https://novaator.err.ee/1608097444/skisofreenia-voib-olla-uks-peamisi-koroonasuremuse-riskitegureid
ERR/Novaator, 4. veebr 2021.

Tsitaat:
"New Yorgi teadlaste uuring osutab, et eakate järel võib koroonaviirus teistest pea kolm korda sagedamini nõuda skisofreenikute elusid. See viitab, et neid võiks vaktsineerida pigem varakult.
Leid tähendab, et miski skisofreenilise häire juures võib muuta inimese viirushaigustele vastuvõtlikumaks."

Väidetavalt võib nakkus skisofreeniadiagnoosiga koroonahaigete elu nõuda 2,67 korda sagedamini kui tervetel inimestel.

Ingliskeelne allikas:
"Association of Psychiatric Disorders With Mortality Among Patients With COVID-19"
https://jamanetwork.com/journals/jamapsychiatry/fullarticle/2775179
JAMA Network, 27. jaan 2021, Katlyn Nemani, Chenxiang Li jt.

Artikkel sellest, et võib-olla on suitsetamine skisofreeniahaigele kasulik

 20. oktoobril 2020 avaldas ajaleht "Lõunaeestlane. ee" artikli "Arstid võivad hakata uuesti patsientidele sigarette välja kirjutama, sest nikotiinil on raviomadused", mille alguses öeldakse:

"Sigaretid võivad muutuda arstirohuks, sest nikotiin ravib mitmeid närvisüsteemi haigusi nagu dementsus, skisofreenia, Parkinsoni tõbi ja isegi COVID-19."

Artikkel on oluliselt lühendatult tõlgitud siit: https://www.dailymail.co.uk/health/article-8857541/Why-doctors-start-prescribing-nicotine-help-beat-disease.html

Daily Maili artiklis on põhiliselt juttu Parkinsoni tõvest, kuid mainitud on ka skisofreeniat. Siiski ei eitata ka seda, et ühtpidi kasulikuna võib nikotiin omada mitmeid raskeid negatiivseid kõrvalmõjusid.

Artiklis käsitletud nikotiini kasulik mõju on alles päris algses uurimisjärgus ja küsitav, seepärast ärge nüüd kohe suitsetama hakake.

Artikkel: "Tartu annab vana hullumaja erafirma buldooseri hoolde"

Artikkel: "Tartu annab vana hullumaja erafirma buldooseri hoolde".
https://tartu.postimees.ee/6874413/nils-niitra-tartu-annab-vana-hullumaja-erafirma-buldooseri-hoolde
Nils Niitra. Tartu Postimees. 17. jaan 2020.

Nils Niitra kirjutab Tartu linnavalitsuse otsusest müüa maha Eesti suurim puithoone Staadioni tänaval. See on tema sõnul endine hullumaja hoone, kus on ravil olnud näiteks Juhan Liiv ja Kaarel Ird ning kus on töötanud maailmakuulsad psühhiaatrid. Majal on vanust 140 aastat.

Tsitaat: "Õigupoolest väärinuks Staadioni tänava hullumaja terve Eesti kultuuriloos ammuilma palju jõulisemat esilekergitamist seda enam, et tegu on teadaolevalt Eesti suurima puithoonega üldse."

Artikkel: "Psüühikahäire kui üks elu jooksul saadud kogemus"

Artikkel: "Psüühikahäire kui üks elu jooksul saadud kogemus"
https://novaator.err.ee/921498/psuuhikahaire-kui-uks-elu-jooksul-saadud-kogemus
Karoli Noor, Tartu Ülikool.
ERR/Novaator. 19. märts 2019.

Seoses rahvusvahelise sotsiaaltöö päevaga kirjutab autor inimsuhete väärtustamisest nende inimeste puhul, kes on põdenud mõnd psüühikahäiret. Ta käsitleb Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltöö assistendi Dagmar Narussoni uuringut vaimse tervise haigestumisest paranenud ja kogukonda naasvatest inimestest.

Tsitaat: "Psüühikahäiret kogenuid võetakse tihti kui mingit erilist liiki – skisofreenikud, depressioonikud jne. Tegelikult on haigus vaid üks kogemus paljudest. "Nii nagu mõned inimesed on käinud Tais ja saanud seal kogemusi, on mõned inimesed kogenud või kogevad psüühikahäiret. Jah, see mõjutab nende edaspidist elu, kuid see ei defineeri neid", ütleb Narusson."

Artikkel: "See ei olnud hea uudis ehk Vaimuhaigla kolimisest Seewaldist Mustamäele"

Artikkel: "See ei olnud hea uudis ehk Vaimuhaigla kolimisest Seewaldist Mustamäele"
Ajakirjanik Linda Järve blogis Kruusatee, 7. jaan 2019.
http://iltaka.blogspot.com/2019/01/see-ei-olnud-hea-uudis.html

Blogipostitus tutvustab Postimehes ilmunud artikleid psühhiaatriakliiniku kavandatud ületoomisest Seewaldi suurelt varjuliselt maa-alalt Mustamäe linnaosa elamute ja kooli vahetusse lähedusse kõrghoonesse ja kümme korda väiksemale maa-alale, mis tõenäoliselt ei ole hea ei haigetele ega ka ümbruskonna elanikele.

Tsitaat:
"Seewaldis on väga mitmesuguseid osakondi: erineva raskusastmega haiged, ka need, kes on ümbruskonnale ohtlikud ja vajavad valvet (kuid ometigi mõnikord vaimuhaiglast pageda oskavad); lasteosakond, polikliinik, klubi jm. Patsiendid, kelle puhul on oht, et nad kipuvad enda või teiste elu kallale, peaksid olema väga hästi kontrollitud. Ei kujuta ette, kuidas need kõik kahehektarilisele alale kõrghoonesse mahuvad, ilma et see ümbruskonna elanikke häiriks. Tõenäoliselt ei lahenda probleeme ja kavandatav juurdeehitus. Tekkiv uus olukord mõjub kindlasti ka lähikonna elanike kinnisvara hindadele."

Vaata ka 30. jaan 2019 postitust "Samal teemal: Vaimuhaigla kolimisest Seewaldist Mustamäele"
http://iltaka.blogspot.com/2019/01/samal-teemal-vaimuhaigla-kolimisest.html

Artikkel: "Haigus, mis avaldub alles täiskasvanueas"

Artikkel: "Haigus, mis avaldub alles täiskasvanueas".
Sandra Saar, Tartu Ülikool.
ERR/Novaator 11. dets 2018.
https://novaator.err.ee/883706/haigus-mis-avaldub-alles-taiskasvanueas

Artikkel tutvustab Tartu Ülikooli psühholoogiatudengi Triin Kesküla bakalaureusetööd skisofreeniast.

Skisofreenia puudutab maailmas 26 miljonit inimest ja Eestis umbes 13 000 peret.

Tsitaate:
"Enamasti avaldub haigus esimest korda 20. eluaastates noortel, täiskasvanuks küpsemise eas. Meestel võib skisofreenia avalduda veidi varem kui naistel."

"Dopamiini ülemäärane hulk tekitab tajuhäireid, mis võivad avalduda paranoiana, põhjustades meelepetteid ja häälte kuulmist. Puudujääk aga põhjustab apaatiat, üksindustunnet ja motivatsioonipuudust. Põhjused, miks dopamiinitasakaal paigast ära läheb, ei ole täielikult teada."

"Haigust kirjeldas esimesena Saksa psühhiaater Emil Kraepelin 1896. aastal ja nimetas selle dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse "skisofreenia" võttis 1908. aastal kasutusele Šveitsi psühhiaater Eugen Bleuler, tuletades selle ladinakeelsetest sõnadest schizo (killustumine, lõhestumine) ja phren (hing) ning liitest -ia."

Artikkel käsitleb skisofreenia positiivseid, negatiivseid ja kognitiivseid sümptomeid, samuti haigestunu sotsiaalset toimetulekut.

Artiklile on ERR-i portaalis lisatud ka teade sellest, et Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi neuroteadlased avastasid hiljuti koostöös vaimse tervise keskustega ajutegevuse mustri, mis seostub skisofreenia arenemisega ja võimaldab skisofreenia senisest varasemat diagnoosimist.

Artikkel: "He Got Schizophrenia. He Got Cancer. And Then He Got Cured."

Artikkel: "He Got Schizophrenia. He Got Cancer. And Then He Got Cured."
"A bone-marrow transplant treated a patient’s leukemia — and his delusions, too. Some doctors think they know why."
Moises Velasquez-Manoff, teaduskirjanik.
The New York Times. Sunday Review. 29. sept 2018.
https://www.nytimes.com/2018/09/29/opinion/sunday/schizophrenia-psychiatric-disorders-immune-system.html

Huvitav teaduslik arvamusartikkel sellest, kuidas ühe raske haiguse ravimine võib teisest raskest haigusest terveks teha. Võib, aga ei pruugi alati...

Artikkel valedest soovitustest

Artikkel: KSA Silmakeskuses käinud skisofreenik sai kaasa soovituse ravimitest loobuda"
https://www.err.ee/856587/ksa-silmakeskuses-kainud-skisofreenik-sai-kaasa-soovituse-ravimitest-loobuda
Merilin Pärli, ERR-i portaal, 28. aug 2018.

Ma ei pane seda viidet siia mitte seoses selle juhtumiga konkreetselt, vaid sellepärast, et selles tekstis on üks väga oluline meeldetuletus:

"Noormees, kellel dr Haavel soovitas ravimite asemel oma skisofreeniat jooga ja toitumisega ravida, funktsioneerib igapäevaste psühhotroopsete ravimite abil, mis ajukeemia tasakaalus hoiavad, täisväärtuslikult. Ent varasemalt, kui ta on omal käel ravimite tarvitamise mõnel korral ajutiselt lõpetanud, on see kaasa toonud haiguse ägenemise. Need korrad lõppesid tema jaoks haiglas. Ta ei või päevagi ravimeid vahele jätta."

Kui skisofreeniahaigel tekib kahtlus, et ravimit pole vaja võtta, tuleb tal ikka pöörduda psühhiaatri poole. Enamasti on ka /oma/ psühhiaater kõige pädevam raviskeemi muutma või ravimidoosi vähendama või suurendama.

Jooga ja toitumisega tegelemine tuleb kasuks üldisele tervislikule seisundile, konkreetselt skisofreenia osas tuleks aga konsulteerida psühhiaatritega. Iga vaimuhaige olukord on erinev ja spetsialistid oskavad enamasti sellega arvestada.

Skisofreeniateemalist lugemist

Skisofreeniateemalist lugemist Ameerika Psühhiaatria Assotsiatsiooni veebilehelt:
https://www.psychiatry.org/patients-families/schizophrenia

Kunsti osast isa ja poja võitluses skisofreeniaga

Artikkel: "On Schizophrenia: Father and son discuss battling mental illness and the art it inspires"
Independent, 11. sept 2017.
http://www.independent.co.uk/news/long_reads/schizophrenia-henry-cockburn-mental-illness-father-son-patrick-art-folkestone-triennial-art-festival-a7940126.html

Patrick Cockburni poeg Henry on põdenud skisofreeniat viimased 16 aastat. Selles pikas ja põhjalikus kirjutises tutvustavad nad oma võitlust skisofreeniaga, Näha on ka Henry maale.

Henry sai skisofreenia diagnoosi 20-aastaselt, kui ta oli kunstiüliõpilane Brightonis. Kaheksa aastat viibis ta ravil erinevates vaimuhaiglates, põgenedes neist korduvalt, kuid oli ikkagi sunnitud tagasi pöörduma. 2007. aastast oli siiski märgata paranemise märke.

Koos isaga kirjutas Henry raamatu "Henry’s Demons: Living with Schizophrenia, a Father and Son’s Story", mis kujunes pärast ilmumist 2011. a bestselleriks.

Siin viidatud artikli esimese poole on kirjutanud isa, teises pooles räägib Henry oma kunstist, mille kohta ta ütleb, et selles väljendub tema vabadusetunne ja see ilu, mida ta maailmas näeb sestsaati, kui maailm tema vastu lahkemaks on muutunud.

Henry Cockburni kodulehekülg:
http://www.henrycockburn.com
Sisaldab rohkesti tema loomingut. Sealt on pärit ka tema töö "I'm back"  - "Ma olen tagasi" (2017):

Artikkel: "Psüühikahäirega patsiente iseloomustab D-vitamiini puudus"

Artikkel: "Psüühikahäirega patsiente iseloomustab D-vitamiini puudus".
https://tervis.postimees.ee/4403659/psuuhikahairega-patsiente-iseloomustab-d-vitamiini-puudus
Postimees/Tervis, 11. veebr 2018.

Tsitaat:
"Austraalia teadlased leidsid, et esmase psühhoosiepisoodiga patsientidel on oluliselt madalam D-vitamiini tase kui tervetel kontrollisikutel, piiratud tõendus viitab ka madalamale C-vitamiini tasemele.
Varasematest uuringutest on teada, et skisofreeniat pikaaegselt põdenud patsientidel on mitmete mikrotoitainete, näiteks foolhappe, B12-, C-, D- ja E-vitamiini defitsiit."

Veel tsitaat:
"Ühes töös leiti, et värskelt diagnoositud skisofreeniaga patsientidel tõi suurtes annustes C-vitamiini manustamine kaheksa nädala jooksul kaasa suurema sümptomite paranemise."

Artiklid: "Asekantsler: skisofreenikute lähedased peaksid ise abi leidma" ja "Arust ära meie seas"

Artikkel: "Asekantsler: skisofreenikute lähedased peaksid ise abi leidma"
https://pluss.postimees.ee/4340643/asekantsler-skisofreenikute-lahedased-peaksid-ise-abi-leidma?_ga=2.94715733.83358462.1513957102-835109246.1513957102
Hanneli Rudi. Postimees. 20. dets 2017.

Justiitsministeeriumi asekantsler Kai Härmand leiab, et kui inimeste õiguste üle hakkab otsustama vaid raviasutus või tema lähedased, siis ei oleks see kooskõlas õigusriigi ja vaba ühiskonna põhitõdedega.
Kohus tegeleb tahtest olenematu ravi küsimusega, kui inimene ise ei ole võimeline oma tegevuse üle vaimutegevuse ajutise häire tõttu otsustama.

Sama teemaderingi käsitleb ka teine sama päeva artikkel, päevakomm Postimehes:

"Hanneli Rudi: arust ära meie seas"
https://arvamus.postimees.ee/4350855/hanneli-rudi-arust-ara-meie-seas?_ga=2.92552020.83358462.1513957102-835109246.1513957102

Tsitaat sellest:
"Ministeeriumiametnik on veendunud, et nii ravivõimalused kui ka ühiskonna suhtumine paraneksid, kui skisofreeniahaiged julgeksid välja tulla ja näidata, et tegelikult suudab lõviosa neist õigeaegse ravi ja tõhusa tugisüsteemi korral oma eluga ise hakkama saada, tööl käia ja igati normaalset elu elada. Skisofreeniahaige noormehe ema pidas seda mõtet rumalaks. "Kui keegi julgeks Eestis avalikult välja öelda, et ta põeb skisofreeniat, siis tehakse ta elu põrguks," oli ta veendunud."

Artikkel: "Eestis napib psühhiaatreid, arendada võiks ennetustööd"

Artikkel: "Eestis napib psühhiaatreid, arendada võiks ennetustööd"
http://www.err.ee/641412/eestis-napib-psuhhiaatreid-arendada-voiks-ennetustood
ERR portaal. Greete Palmiste. 8. nov 2017.

Artikkel käsitleb probleeme, millest tuleb juttu sama päeva õhtuses vestlussaates "Suud puhtaks". Näiteks:

"Haigekassa ei vasta otse, kas peaasi.ee hakkab kuuluma nende rahastuse alla, kuid selgitab, et on mitmeid tegevusi käigus ja plaanis, kuidas vaimse tervise edenemist ja ravikorraldust arendada. Näiteks viidatakse e-konsultatsioonile psühhiaatrias, mis peaks sarnaselt peaasi.ee eesmärgiga vähendama erarstide töökoormust.
"Perearstid ja psühhiaatrid on kokku leppinud, et vajadusel saab perearst läbi oma infosüsteemi psühhiaatrilt patsiendi diagnoosimisel või ravimisel nõu küsida," selgitas haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsioonitalituse peaspetsialist Vivika Tamra."

"Erakliinikutest abi otsides – juhul, kui tahaks vältida haigekassa nimistu ravijärjekordi – peab Tallinnas arvestama tunnise psühhiaatri seansi puhul 70 euroga, Pärnus-Tartus 50 euroga või vähemgi."

"Eraldi teenusena on alustatud vanemate nõustamist laste kasvatamises. "Minu isiklik arvamus on, et vanemaharidus on puudulik," sõnas ta. /Tartu erakliiniku E.G.U tegevjuht Reet Ellermaa/ Sageli selgub, et koolis või lasteaias psühhiaatrilisele ravile suunatud lastel ei olegi diagnoositavat probleemi, vaid mure on vanemate oskuses ja teadmistes."

Artikkel: "Kümme õudusttekitavat meetodit ajaloost, millega arstid vaimseid haigusi on ravinud"

Artikkel: "Kümme õudusttekitavat meetodit ajaloost, millega arstid vaimseid haigusi on ravinud".
http://tervis.postimees.ee/4230293/kumme-oudusttekitavat-meetodit-ajaloost-millega-arstid-vaimseid-haigusi-on-ravinud

Postimehe terviseportaal 3. sept 2017.

Kirjeldab järgmisi ravivõtteid:
Elekterkrampravi ehk elekteršokiravi.
Keerlemisteraapia.
Utica "häll".
Hüsteeriaravi.
Insuliinikooma ravi.
Hüdroteraapia.
Ohjeldustool.
Trepanatsioon.
Lobotoomia.
Hammaste ja organite eemaldamine.

Artikkel: "Ära helista mulle"

Artikkel: "Ära helista mulle"
http://feministeerium.ee/ara-helista-mulle/
Hedvig Madisson, blogis Feministeerium, 10. mai 2017.

Sisukas tekst sellest, kuidas krooniliselt vaimse häirega inimene (ja mitte ainult tema, vaid ka tervemad) ei soovi telefonikõnesid vastu võtta, eelistades meilisuhtlust, mis aga pole alati võimalik. Kirjutaja nendib, et sotsiaalne ärevus on tänapäeva levinumaid probleeme.

Luuletaja, kes kuulis „hääli"

„Mis tuleb lõpuks?
Tarkus.
Hullumeelsus.“

Lembit Kurvits (15. mai 1954 Mammaste, Põlva lähedal – 20. veebruar 2017 Keila haigla hooldekodu) oli eesti luuletaja ja prosaist. Pärast õpinguid Mammaste, Põlva ja Pärnu koolides õppis lühemat aega Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Töötas erinevates ametites Põlvas, Taevaskojas, Tartus ja mujal, tegutses vabakutselise kirjanikuna. Oli vanglas, psühhoneuroloogiahaiglas ja hooldekodus. Tal on ilmunud 9 raamatut, neist viimane 2003. a.

Internetist leidsin mõne luuletuse, ühe panen siia:

MAARJAMÕISA TALV

Öö tõmbab musta joone
ihust läbi,
kaob ängistuses rõõm
ja aust saab häbi;
jääb jäise akna taha kõik,
mil elus
on olnud tähendus
õrnvalus

Arvustades 2003. a ilmunud valikkogu „Tõrvalill“ on Peeter Künstler Sirbis muu hulgas kirjutanud:

„Hulkuja kujund on aga omane kogu ta loomingule, ka proosale. Kurvits väärib juba isikumüüti, milles võib üllatavalt palju paralleelsust leida Juhan Liiviga, millele ta ise on nooruspõlves oma luuletustes ka vihjanud. Liivi kõik kuidagi vaistlikult austasid, lausa ahmisid tema prohvetlikkuse kübemeid ja ta rasket saatust. Talle kaasaegsed lõid eluajal isikumüüti. Kurvits on sarnast suhtumist väärt. Nüüd on teised ajad, suhtumine inimestesse ja inimtüüpidesse kardinaalselt muutunud, kuid ka Kurvitsa luule tegelikult on väärtuslik, samas talle kui boheemile, vaimuhaigele oleks justnagu määratud tola ja luuseri roll. Hea, et Kurvits astus ise selle vastu, kirjutades ühest viimasest haigus- ja joomahoost äärmiselt tiheda ja terava novelli, mis on ilmunud vähemalt kahel korral, esmalt paar aastat tagasi Loomingus ja hiljem Kurvitsa eelmises kogus.“
(Allikas: Peeter Künstler „Soojust ma otsinud olen“
http://www.sirp.ee/archive/2003/15.08.03/Kirjand/kirjand1-2.html )

Mainitud terav ja tihe novell on internetis loetav Digarist, otsi:
Lembit Kurvits „1993-2000. Dr Vaino Vahingule, psühhiaatrile ja kirjanikule“. Looming nr 8, 2000. a, lk 134-140.

Selles kirjutab Kurvits halastamatult lahti enda kui „hääli" kuulva vaimuhaige elu-olu. Tsitaate:

„Kuid kuulsin kogu aeg „hääli" — alkoholi liigtarvitamisest —, neid „hääli" hakkasin kuulma juba 1993. aasta lõpus. Ilmekalt avaldus see kraanist voolava vee solinas. Veevoolus rääkis minuga põhiliselt Vaino Vahing.
Tänavail liikudes ent kuulsin Kaplinskit, Mälli, Beierit, Lõhmust, paljusid tuttavaid, eksabikaasasid endaga rääkimas.
Kuid tekkisid ka anonüümsed „hääled", mis meelitasid auto alla tormama, sildadelt jõkke hüppama, elektrikilpidesse ronima ning end pooma. Olin „häältega" hädas, ja kui need käskisid teha midagi sellist, mis otseselt ei pannud ohtu elu, siis tegingi. Näiteks 1996. aasta kevadel käskis anonüümne „hääl" osta turult kilo värsket räime, pool kilo suhkrut ja süüa räimed suhkruga tervelt ära. Täpselt Kastani—Riia ristmikus kõnniteel. Seal ma siis asfaldil istusin, kastsin räimi suhkrusse ja kugistasin neid.
Muidugi tegin „häälte" mõjul veel loendamatuid asju: lõhkusin oma toa, mööbli, maalid, riided, viskasin ära toidunõud jms. Kuid ma ei saanud aru, miks pidin nii toimima. Muidugi kahjustasin end majanduslikult, ja ükskord Raja tänava haiglast tulles leidsin toa keskelt vaid kartulikasti. Sellele oli laotatud lina ning asetatud lillevaas. Vaasis lilled. Nii olin ise teinud, enne haiglasse sattumist.“

„Psühhiaatriaosakonnas olin kuni juulini 1998. Seega ligi üksteist kuud. Ühel päeval sõin ära oma heleda, Hongkongi päevasärgi. Ribadeks kistult, ei joonud vettki peale. Kõht ka ei hakanud valutama. Inimesegi magu on nagu krokodillil, seedib kõik ära. Sõin ju ära ka nonde soome talvesaabaste metallist lukumansetid, sest nood olid soome sõdalaste kujulised ja ähvardasid mind ära tappa. Seepärast pistsin nad kinni. Sõin ära ka ühe soki ja närisin pool tuhvlitalda peeneks. Tuhvlitald meenutas vähki  ning vähki olen ma alati kartnud. Nagu vähi peale mõtlen, meenub too muinaslugu „Vägev vähk ja täitmatu naine“.“

„Inimene ei tohi jääda üksi. Ta on loodud suhtlema, ta on ühiskondlik olend. Kaasinimestega läbi käies ei juhtu naljalt sedalaadi seiku nagu siin kirjapandult minuga — mida põhjustas eeskätt enesessetõmbumine.“

„Elu ongi nagu üks laul. Ta hõljub, lähedal ja kaugel, ja inimhing muutub rahutuks, ei saa enam asu, ja tema ees viirastuvad unistustes nähtamatud väljad.“

Kriitik Kalev Kesküla on Eesti Ekspressi nädala raamatu rubriigis Kurvitsa kohta kirjutanud:

„Kurvitsa võrdlus Juhan Liiviga ei ole vägivaldne. ”Kätt tahtsin anda – / murtud oli see. / Suud tahtsin anda – korpas oli see./ Siis tahtsin magada / ma sinuga, / kuid karvus satikad. // Mis jäi mul üle? / Laulsin: “Jee-jee!”. Luuletuse pealkirjaks on “Raha”. Kas ei kõla selles luuletuses liivilik nukrus, saatuslik paratamatus? Luuletuse lõpupuänt ühendab endas Liivi kohmakuse, ettearvamatu leidlikkuse ja lisab Kurvitsa poolt veidi moodsat sürrealistliku maiguga irooniat. See luuletus on Juhan Liiv kaasaega tõlgitult. Samas on tal muidugi hoopis konventsionaalsemaid ja “ilusamaid” luuletusi.“
(Allikas: http://ekspress.delfi.ee/areen/nadala-raamat-lembit-kurvits-torvalill-luulet-ja-motteid?id=69068469)

Kirjanike Liidu järelehüüdest Lembit Kurvitsale, tsitaat:

„„Ma maitsen teadmisi. Nad teevad mulle rõõmu,“ kirjutas poeet, küsides aga sealsamas saatuslikult: „Mis tuleb lõpuks? Tarkus? Hullumeelsus?“ Kogu tema elu oli soojuse otsimine, ent ka kärsitus ja suutmatus talle pakutavat soojust vastu võtta ja sellega rahus elada.“
(Allikas: Sirp, 3. märts 2017: http://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/lembit-kurvits-15-v-1954-20-ii-2017/)

Veel üks lugemissoovitus: Lembit Kurvitsa mälestuseks on Simo oma blogis Simo77 kirjutanud oma mõtetest ja meenutustest. Vaata: „Nekroloogi lugedes“
http://runnelsimo.blogspot.com.ee/2017/03/nekroloogi-lugedes.html

Veebikeskkond: The Mighty

Veebikeskkond: The Mighty.
We face disability, disease and mental illness together.
https://themighty.com/

"We publish real stories by real people facing real challenges. We are building a brand and a community around them. Having a disability or disease doesn’t have to be isolating. That’s why The Mighty exists."

Rohkem kui 170 miljoni lugejaga ingliskeelne veebikeskkond õpetab lapsevanemaks olemist probleemidega lapse puhul, käsitleb autismi, muid haigusi, sealhulgas ka vaimuhaigusi, pakub lugemist tegeliku elu juhtumitest ja nendega toimetulekust.

Vaimuhaiguste loend:
https://themighty.com/category/mental-illness/

Uurimus: "Religioosse kogemuse ja skisofreenia lõikepunktid värskema erialakirjanduse näitel"

Tartu Ülikooli Usuteaduskonna bakalaureusetöö 2016. a:
Marietta Kadanik
"Religioosse kogemuse ja skisofreenia lõikepunktid värskema erialakirjanduse  näitel"
https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/52854/BA_Kadanik2016.pdf?sequence=1&isAllowed=y

Sisaldab muu hulgas ülevaadet religioosse kogemuse ja skisofreenia seoste senisest uurimisest, religioosse kogemuse tunnustest, mõistest ja taustast, ajaloolisest käsitlusest, müstikast, luuludest; psühhiaatrilisest ja meditsiinilisest taustsüsteemist; religioosse luulu psühhopatoloogiast; religioosse kogemuse eristamisest psühhoosist; Avila Teresa müstilistest kogemustest jne.

Tsitaate:
"Valisin  selle teema  tänu  isiklikule  kokkupuutele skisofreeniaga. Psühhiaatriakliiniku  akuutosakonnas  töötades  ja  usuteadust  õppides  tekkisid  küsimused religiooni ja vaimuhaiguse ühisosade kohta, eriti kuna mingit pidi end Jumala poolt puudutatuna või väljavalituna tundvaid inimesi leidub hulgaliselt nii vaimuhaigla kinnistes blokkides, kirikus kui ka tänaval."

"Psühhiaatrite skepsis antud teema puhul on igati põhjendatud. Religioosseid kogemusi läbi elanud inimesi leidub psühhiaatriapatsientide seas hulgaliselt ning religioosse   sisuga   luulud   ja   hallutsinatsioonid   on   skisofreeniahaigete seas võrdlemisi levinud. Erinevate luulutüüpidega võrreldes on religioosse temaatikaga luulud raskemini ravitavad ning seostuvad halvema prognoosiga.
Religioossete  luulude  eristamine  sõltub  tugevalt  kultuurikontekstist.Kollektiivseid  uskumusi  ei  saa  pidada luuludeks isegi väga iseäralike uskumuste puhul. Samas sõltub kultuurikonteksti tundmine psühhiaatri pädevusest."

Artikkel: "Mida näitavad vägivallajuhtumid, mille keskmes on vaimselt haige inimene?"

Artikkel: "Mida näitavad vägivallajuhtumid, mille keskmes on vaimselt haige inimene?"
http://sakala.postimees.ee/3946899/mida-naitavad-vagivallajuhtumid-mille-keskmes-on-vaimselt-haige-inimene
Sakala, 15. dets 2016.
Karl-Eduard Salumäe.

Käsitlus viimase aasta jooksul Eestis aset leidnud juhtumitest, mille puhul ründajate vaimne tervis ei olnud korras.

Tsitaate:
1. "...psühhiaatrilise abi seaduseni, mis sõnastab tahtevastase ravi rakendamise kolm alust: isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; haiglaravita jätmise korral ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Tahtevastase ravi kohaldamiseks peavad kõik need kriteeriumid täidetud olema.
Haigla tohib tahtest olenematut ravi teha 48 tundi. Selle jätkamiseks peab teine arst patsiendi 24 tunni jooksul üle vaatama ja otsustama, kas valvearsti otsus oli õigustatud. Kui otsus on heakskiitev, läheb Eesti seaduste kohaselt asi edasi kohtusse, kus kohtunik langetab otsuse, kas esitatud argumentidest inimese ravil hoidmiseks piisab."

2. "Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ingrid Ots-Vaik tõi välja statistikat ja teaduslikke allikaid, ilmestamaks, et psüühikahäiretega inimestest saavad harva kurjategijad. Näiteks mullu panid süüdivad inimesed Eestis vägivallakuritegusid toime jämedalt öeldes üle tuhande korra rohkem kui süüdimatud.
"Psüühikahäirega isik ei ole automaatselt ohtlik ning ohtlik isik ei põe automaatselt psüühikahäiret. Enamik inimesi, kes on ohtlikud, ei põe psüühikahäireid," resümeeris Ots-Vaik.
Psühhiaatrilist sundravi kohaldati süüdimatus seisundis kuriteo toime pannud inimeste suhtes mullu 61 korral. See arv on aastate jooksul stabiilselt 60 ja 70 vahel püsinud."

Teater: "Varesele valu..." ja "Harakale haigus..."

2015. a sai Balti Teatri Foorumil parima näidendi preemia Eesti Draamateatri ja Tallinna Linnateatri ühisprojekt, mis koosnes kahest samal õhtul etenduvast lavastusest "Varesele valu.." ja "Harakale haigus...". Mõlemad tükid räägivad depressioonist.

Tsitaat etenduse tutvustusest Eesti Draamateatri kodulehel: "Eesti Draamateatri ja Tallinna Linnateatri koostöös sündivad lavastused „Varesele valu...” ja “Harakale haigus...“ toovad lavale lood Eesti inimestest, kes on isiklikult kokku puutunud depressiooniga. Lavastused jätkavad Merle Karusoo dokumentaalteatri traditsiooni, võttes ette põlvkonna, kes on enamiku lapsepõlvest kasvanud juba vabas Eestis.
Autorid ning lavastajad Mari-Liis Lill ja Paavo Piik intervjueerisid 2013. aasta suvel paarikümmet inimest, kes olid valmis jagama oma lugusid depressioonist ja tervenemisest. Eesmärk oli uurida, miks – vaatamata heaolu kasvule – on depressiooni haigestunute osakaal Eesti rahvastikus, eriti noorte hulgas, pidevalt suurenenud. Autoreid huvitas, mis seda põhjustab ja ennekõike – kuidas depressioonist võitu saadakse, ehk kuidas „…meie laps saab terveks“.
Need lood olid väga inspireerivad ning nad on tihedalt üksteisega seotud. Seetõttu räägime neid ühel ja samal õhtul kahes eri kohas. „Varesele valu...” etendub Eesti Draamateatris ja „Harakale haigus...“ Tallinna Linnateatris. Tinglikult on need ühe lavastuse kaks osa, mis lõpuks omavahel kokku saavad, kuid mis on täiesti terviklikud ka eraldiseisvana.
Need lavastused sünnivad mitte selleks, et võtta lootust, vaid et seda anda."

Mõned retsensioonid blogides:
https://krsi6.wordpress.com/2016/12/11/varesele-valu/
http://harrastuskriitikud.blogspot.com.ee/2014/12/teater-varesele-valu.html
https://kristallkuul.wordpress.com/2014/03/19/varesele-valu-teatrisse/
http://mpulver.offline.ee/wordpress/?p=1270
http://hingeharimas.blogspot.com.ee/2015/05/varesele-valu.html

Artikkel: "Siin ja sealpool paberseina"
http://www.temuki.ee/archives/760
Ajakiri Teater. Muusika. Kino; oktoober 2014.
Rein Heinsalu.

Tsitaat: "Selles uues edumaanias ning ahistavas konkurentsis on väga tähtis depressiooni ilminguid teada ja teadvustada, selleks et mõista ennast ja toetada mõndagi lähedast, sõpra, töökaaslast – kasvõi selleks, et ta julgeks võtta ravimeid või minna teraapiasse. Depre on ravitav seisund."