Tartu Ülikooli Usuteaduskonna bakalaureusetöö 2016. a:
Marietta Kadanik
"Religioosse kogemuse ja skisofreenia lõikepunktid värskema erialakirjanduse näitel"
https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/52854/BA_Kadanik2016.pdf?sequence=1&isAllowed=y
Sisaldab muu hulgas ülevaadet religioosse kogemuse ja skisofreenia seoste senisest uurimisest, religioosse kogemuse tunnustest, mõistest ja taustast, ajaloolisest käsitlusest, müstikast, luuludest; psühhiaatrilisest ja meditsiinilisest taustsüsteemist; religioosse luulu psühhopatoloogiast; religioosse kogemuse eristamisest psühhoosist; Avila Teresa müstilistest kogemustest jne.
Tsitaate:
"Valisin selle teema tänu isiklikule kokkupuutele skisofreeniaga. Psühhiaatriakliiniku akuutosakonnas töötades ja usuteadust õppides tekkisid küsimused religiooni ja vaimuhaiguse ühisosade kohta, eriti kuna mingit pidi end Jumala poolt puudutatuna või väljavalituna tundvaid inimesi leidub hulgaliselt nii vaimuhaigla kinnistes blokkides, kirikus kui ka tänaval."
"Psühhiaatrite skepsis antud teema puhul on igati põhjendatud. Religioosseid kogemusi läbi elanud inimesi leidub psühhiaatriapatsientide seas hulgaliselt ning religioosse sisuga luulud ja hallutsinatsioonid on skisofreeniahaigete seas võrdlemisi levinud. Erinevate luulutüüpidega võrreldes on religioosse temaatikaga luulud raskemini ravitavad ning seostuvad halvema prognoosiga.
Religioossete luulude eristamine sõltub tugevalt kultuurikontekstist.Kollektiivseid uskumusi ei saa pidada luuludeks isegi väga iseäralike uskumuste puhul. Samas sõltub kultuurikonteksti tundmine psühhiaatri pädevusest."
Artikkel: "Mida näitavad vägivallajuhtumid, mille keskmes on vaimselt haige inimene?"
Artikkel: "Mida näitavad vägivallajuhtumid, mille keskmes on vaimselt haige inimene?"
http://sakala.postimees.ee/3946899/mida-naitavad-vagivallajuhtumid-mille-keskmes-on-vaimselt-haige-inimene
Sakala, 15. dets 2016.
Karl-Eduard Salumäe.
Käsitlus viimase aasta jooksul Eestis aset leidnud juhtumitest, mille puhul ründajate vaimne tervis ei olnud korras.
Tsitaate:
1. "...psühhiaatrilise abi seaduseni, mis sõnastab tahtevastase ravi rakendamise kolm alust: isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; haiglaravita jätmise korral ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Tahtevastase ravi kohaldamiseks peavad kõik need kriteeriumid täidetud olema.
Haigla tohib tahtest olenematut ravi teha 48 tundi. Selle jätkamiseks peab teine arst patsiendi 24 tunni jooksul üle vaatama ja otsustama, kas valvearsti otsus oli õigustatud. Kui otsus on heakskiitev, läheb Eesti seaduste kohaselt asi edasi kohtusse, kus kohtunik langetab otsuse, kas esitatud argumentidest inimese ravil hoidmiseks piisab."
2. "Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ingrid Ots-Vaik tõi välja statistikat ja teaduslikke allikaid, ilmestamaks, et psüühikahäiretega inimestest saavad harva kurjategijad. Näiteks mullu panid süüdivad inimesed Eestis vägivallakuritegusid toime jämedalt öeldes üle tuhande korra rohkem kui süüdimatud.
"Psüühikahäirega isik ei ole automaatselt ohtlik ning ohtlik isik ei põe automaatselt psüühikahäiret. Enamik inimesi, kes on ohtlikud, ei põe psüühikahäireid," resümeeris Ots-Vaik.
Psühhiaatrilist sundravi kohaldati süüdimatus seisundis kuriteo toime pannud inimeste suhtes mullu 61 korral. See arv on aastate jooksul stabiilselt 60 ja 70 vahel püsinud."
http://sakala.postimees.ee/3946899/mida-naitavad-vagivallajuhtumid-mille-keskmes-on-vaimselt-haige-inimene
Sakala, 15. dets 2016.
Karl-Eduard Salumäe.
Käsitlus viimase aasta jooksul Eestis aset leidnud juhtumitest, mille puhul ründajate vaimne tervis ei olnud korras.
Tsitaate:
1. "...psühhiaatrilise abi seaduseni, mis sõnastab tahtevastase ravi rakendamise kolm alust: isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; haiglaravita jätmise korral ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Tahtevastase ravi kohaldamiseks peavad kõik need kriteeriumid täidetud olema.
Haigla tohib tahtest olenematut ravi teha 48 tundi. Selle jätkamiseks peab teine arst patsiendi 24 tunni jooksul üle vaatama ja otsustama, kas valvearsti otsus oli õigustatud. Kui otsus on heakskiitev, läheb Eesti seaduste kohaselt asi edasi kohtusse, kus kohtunik langetab otsuse, kas esitatud argumentidest inimese ravil hoidmiseks piisab."
2. "Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ingrid Ots-Vaik tõi välja statistikat ja teaduslikke allikaid, ilmestamaks, et psüühikahäiretega inimestest saavad harva kurjategijad. Näiteks mullu panid süüdivad inimesed Eestis vägivallakuritegusid toime jämedalt öeldes üle tuhande korra rohkem kui süüdimatud.
"Psüühikahäirega isik ei ole automaatselt ohtlik ning ohtlik isik ei põe automaatselt psüühikahäiret. Enamik inimesi, kes on ohtlikud, ei põe psüühikahäireid," resümeeris Ots-Vaik.
Psühhiaatrilist sundravi kohaldati süüdimatus seisundis kuriteo toime pannud inimeste suhtes mullu 61 korral. See arv on aastate jooksul stabiilselt 60 ja 70 vahel püsinud."
Teater: "Varesele valu..." ja "Harakale haigus..."
2015. a sai Balti Teatri Foorumil parima näidendi preemia Eesti Draamateatri ja Tallinna Linnateatri ühisprojekt, mis koosnes kahest samal õhtul etenduvast lavastusest "Varesele valu.." ja "Harakale haigus...". Mõlemad tükid räägivad depressioonist.
Tsitaat etenduse tutvustusest Eesti Draamateatri kodulehel: "Eesti Draamateatri ja Tallinna Linnateatri koostöös sündivad lavastused „Varesele valu...” ja “Harakale haigus...“ toovad lavale lood Eesti inimestest, kes on isiklikult kokku puutunud depressiooniga. Lavastused jätkavad Merle Karusoo dokumentaalteatri traditsiooni, võttes ette põlvkonna, kes on enamiku lapsepõlvest kasvanud juba vabas Eestis.
Autorid ning lavastajad Mari-Liis Lill ja Paavo Piik intervjueerisid 2013. aasta suvel paarikümmet inimest, kes olid valmis jagama oma lugusid depressioonist ja tervenemisest. Eesmärk oli uurida, miks – vaatamata heaolu kasvule – on depressiooni haigestunute osakaal Eesti rahvastikus, eriti noorte hulgas, pidevalt suurenenud. Autoreid huvitas, mis seda põhjustab ja ennekõike – kuidas depressioonist võitu saadakse, ehk kuidas „…meie laps saab terveks“.
Need lood olid väga inspireerivad ning nad on tihedalt üksteisega seotud. Seetõttu räägime neid ühel ja samal õhtul kahes eri kohas. „Varesele valu...” etendub Eesti Draamateatris ja „Harakale haigus...“ Tallinna Linnateatris. Tinglikult on need ühe lavastuse kaks osa, mis lõpuks omavahel kokku saavad, kuid mis on täiesti terviklikud ka eraldiseisvana.
Need lavastused sünnivad mitte selleks, et võtta lootust, vaid et seda anda."
Mõned retsensioonid blogides:
https://krsi6.wordpress.com/2016/12/11/varesele-valu/
http://harrastuskriitikud.blogspot.com.ee/2014/12/teater-varesele-valu.html
https://kristallkuul.wordpress.com/2014/03/19/varesele-valu-teatrisse/
http://mpulver.offline.ee/wordpress/?p=1270
http://hingeharimas.blogspot.com.ee/2015/05/varesele-valu.html
Artikkel: "Siin ja sealpool paberseina"
http://www.temuki.ee/archives/760
Ajakiri Teater. Muusika. Kino; oktoober 2014.
Rein Heinsalu.
Tsitaat: "Selles uues edumaanias ning ahistavas konkurentsis on väga tähtis depressiooni ilminguid teada ja teadvustada, selleks et mõista ennast ja toetada mõndagi lähedast, sõpra, töökaaslast – kasvõi selleks, et ta julgeks võtta ravimeid või minna teraapiasse. Depre on ravitav seisund."
Tsitaat etenduse tutvustusest Eesti Draamateatri kodulehel: "Eesti Draamateatri ja Tallinna Linnateatri koostöös sündivad lavastused „Varesele valu...” ja “Harakale haigus...“ toovad lavale lood Eesti inimestest, kes on isiklikult kokku puutunud depressiooniga. Lavastused jätkavad Merle Karusoo dokumentaalteatri traditsiooni, võttes ette põlvkonna, kes on enamiku lapsepõlvest kasvanud juba vabas Eestis.
Autorid ning lavastajad Mari-Liis Lill ja Paavo Piik intervjueerisid 2013. aasta suvel paarikümmet inimest, kes olid valmis jagama oma lugusid depressioonist ja tervenemisest. Eesmärk oli uurida, miks – vaatamata heaolu kasvule – on depressiooni haigestunute osakaal Eesti rahvastikus, eriti noorte hulgas, pidevalt suurenenud. Autoreid huvitas, mis seda põhjustab ja ennekõike – kuidas depressioonist võitu saadakse, ehk kuidas „…meie laps saab terveks“.
Need lood olid väga inspireerivad ning nad on tihedalt üksteisega seotud. Seetõttu räägime neid ühel ja samal õhtul kahes eri kohas. „Varesele valu...” etendub Eesti Draamateatris ja „Harakale haigus...“ Tallinna Linnateatris. Tinglikult on need ühe lavastuse kaks osa, mis lõpuks omavahel kokku saavad, kuid mis on täiesti terviklikud ka eraldiseisvana.
Need lavastused sünnivad mitte selleks, et võtta lootust, vaid et seda anda."
Mõned retsensioonid blogides:
https://krsi6.wordpress.com/2016/12/11/varesele-valu/
http://harrastuskriitikud.blogspot.com.ee/2014/12/teater-varesele-valu.html
https://kristallkuul.wordpress.com/2014/03/19/varesele-valu-teatrisse/
http://mpulver.offline.ee/wordpress/?p=1270
http://hingeharimas.blogspot.com.ee/2015/05/varesele-valu.html
Artikkel: "Siin ja sealpool paberseina"
http://www.temuki.ee/archives/760
Ajakiri Teater. Muusika. Kino; oktoober 2014.
Rein Heinsalu.
Tsitaat: "Selles uues edumaanias ning ahistavas konkurentsis on väga tähtis depressiooni ilminguid teada ja teadvustada, selleks et mõista ennast ja toetada mõndagi lähedast, sõpra, töökaaslast – kasvõi selleks, et ta julgeks võtta ravimeid või minna teraapiasse. Depre on ravitav seisund."
Artikkel: "Vaimne tervis tagab vaimse heaolu"
Artikkel: "Vaimne tervis tagab vaimse heaolu"
https://www.oesel.ee/meiekg/index.php?s=1982
Kuressaare Gümnaasiumi ajaleht "Meie KG".
13. okt 2014.
Psühholoog, psühholoogia õpetaja Kaja Puck.
Lühiartikli autor küsib, mis aitab kaasa sellele, et meie vaimne tervis oleks hea, meel rõõmus ja vaim virge, ning vastab sellele küsimusele.
Tsitaat:
"Samuti peab igapäevaste kohustuste ning rõõmu ja rahulolu pakkuvate asjade vahel valitsema tasakaal.
Martha Washington on öelnud: Ma olen otsustanud olla rõõmus ja õnnelik mis tahes olukorras, sest olen oma kogemustest õppinud, et meie õnn või õnnetus sõltub meie meelestatusest, mitte asjaoludest."
https://www.oesel.ee/meiekg/index.php?s=1982
Kuressaare Gümnaasiumi ajaleht "Meie KG".
13. okt 2014.
Psühholoog, psühholoogia õpetaja Kaja Puck.
Lühiartikli autor küsib, mis aitab kaasa sellele, et meie vaimne tervis oleks hea, meel rõõmus ja vaim virge, ning vastab sellele küsimusele.
Tsitaat:
"Samuti peab igapäevaste kohustuste ning rõõmu ja rahulolu pakkuvate asjade vahel valitsema tasakaal.
Martha Washington on öelnud: Ma olen otsustanud olla rõõmus ja õnnelik mis tahes olukorras, sest olen oma kogemustest õppinud, et meie õnn või õnnetus sõltub meie meelestatusest, mitte asjaoludest."
Nii võib juhtuda igas peres...
Kui keegi peres on skisofreeniahaige, mõjub see raskelt kogu perele ja tuleb tunnustada lähedaste vaprust. Nii võib juhtuda igas peres, sõltumata selle rikkusest või vaesusest, kuulsusest või tundmatusest ja veel paljudest muudest asjaoludest.
Maalehes rääkis maaeluminister Martin Repinski oma peremurest. Minister ütles, et tal on kaks vanemat venda, kellest üks õppis infotehnoloogiat ja ei suhtle perega. "Teine vend õppis kunstiakadeemias, ta on andekas, algul läkski kõik väga hästi, aga hiljem tulid ööklubid, ta hakkas pidutsema, erinevaid aineid tarbima ja selle mõjul vallandus tal skisofreenia.
Ta on püüdnud endalt kolmel korral elu võtta, olnud ravil, sealt põgenenud… tuleb väga halvasti toime. Arst seletas, et ta ei taju maailma nagu teised inimesed. See on olnud hästi raske. Ta on elus ainult tänu sellele, et saab farmis töötada.
Tegelemine loomadega on ainus asi, mis teda aidanud on, seal pole stressi, keegi ei naera tema üle, ei kiusa. Tal on paremad ja halvemad ajad. Paremal ajal ei saa keegi aru, et temaga midagi halvasti on."
Allikas: "Uusi paljastusi ennetades: Repinski räägib ise kõik ära"
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/uusi-paljastusi-ennetades-repinski-raagib-ise-koik-ara?id=76480537
Bianca Mikovitš. Maaleht. 3. dets 2016.
Maalehes rääkis maaeluminister Martin Repinski oma peremurest. Minister ütles, et tal on kaks vanemat venda, kellest üks õppis infotehnoloogiat ja ei suhtle perega. "Teine vend õppis kunstiakadeemias, ta on andekas, algul läkski kõik väga hästi, aga hiljem tulid ööklubid, ta hakkas pidutsema, erinevaid aineid tarbima ja selle mõjul vallandus tal skisofreenia.
Ta on püüdnud endalt kolmel korral elu võtta, olnud ravil, sealt põgenenud… tuleb väga halvasti toime. Arst seletas, et ta ei taju maailma nagu teised inimesed. See on olnud hästi raske. Ta on elus ainult tänu sellele, et saab farmis töötada.
Tegelemine loomadega on ainus asi, mis teda aidanud on, seal pole stressi, keegi ei naera tema üle, ei kiusa. Tal on paremad ja halvemad ajad. Paremal ajal ei saa keegi aru, et temaga midagi halvasti on."
Allikas: "Uusi paljastusi ennetades: Repinski räägib ise kõik ära"
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/uusi-paljastusi-ennetades-repinski-raagib-ise-koik-ara?id=76480537
Bianca Mikovitš. Maaleht. 3. dets 2016.
Artikkel: "Poliitilise psühhiaatria pärand"
Artikkel: "Poliitilise psühhiaatria pärand".
https://www.muurileht.ee/poliitilise-psuhhiaatria-parand/
Merle Purre. Müürileht, 22. nov 2016.
Eestis ja teistes endistes Nõukogude Liidu riikides seostub vaimsete häiretega hirm häbimärgistamise ja „hullumajja” paneku ees, mis on pärit totalitaarse režiimi aegsest meditsiini kuritarvitamisest. Autor kirjutab, kuidas rahvusvahelises teadusmaailmas on alates 1960ndatest kasvanud järk-järgult psüühikahäireid puudutavate hoiakute uurimine.
Sama artikkel on avaldatud 1. dets Postimehes:
Artikkel: "Merle Purre: nõukogude poliitilise psühhiaatria pärand annab endiselt tunda"
http://arvamus.postimees.ee/3930737/merle-purre-noukogude-poliitilise-psuehhiaatria-paerand-annab-endiselt-tunda
Autoritutvustus Müürilehest: Merle Purre uurib oma teadustöös Eesti inimeste hoiakuid vaimse tervise, selle probleemide ning psüühikahäirete ravi kohta. Ta on omandanud magistrikraadi semiootikas ning jätkab doktoriõpingutega sotsioloogia erialal Tartu Ülikoolis.
https://www.muurileht.ee/poliitilise-psuhhiaatria-parand/
Merle Purre. Müürileht, 22. nov 2016.
Eestis ja teistes endistes Nõukogude Liidu riikides seostub vaimsete häiretega hirm häbimärgistamise ja „hullumajja” paneku ees, mis on pärit totalitaarse režiimi aegsest meditsiini kuritarvitamisest. Autor kirjutab, kuidas rahvusvahelises teadusmaailmas on alates 1960ndatest kasvanud järk-järgult psüühikahäireid puudutavate hoiakute uurimine.
Sama artikkel on avaldatud 1. dets Postimehes:
Artikkel: "Merle Purre: nõukogude poliitilise psühhiaatria pärand annab endiselt tunda"
http://arvamus.postimees.ee/3930737/merle-purre-noukogude-poliitilise-psuehhiaatria-paerand-annab-endiselt-tunda
Autoritutvustus Müürilehest: Merle Purre uurib oma teadustöös Eesti inimeste hoiakuid vaimse tervise, selle probleemide ning psüühikahäirete ravi kohta. Ta on omandanud magistrikraadi semiootikas ning jätkab doktoriõpingutega sotsioloogia erialal Tartu Ülikoolis.
Ravimite võimalikud kõrvalmõjud
https://www.futurelearn.com/courses/caring-psychosis-schizophrenia
Telesaade "Iseolemine", 3/10
Telesaade "Iseolemine", 3/10.
http://etv.err.ee/v/elusaated/iseolemine/saated/1cfd065b-5b5c-474a-9009-49dd5c422f9b/iseolemine-subtiitritega-310
ETV, 2016.
28 minutit.
Margus Saar räägib Madis Laosega, kes täisealiseks saades sai diagnoosiks skisofreenia. Saade sisaldab ka Tallinna Vaimse Tervise Keskuse psühhiaatri ja kulturismitreeneri kommentaare.
http://etv.err.ee/v/elusaated/iseolemine/saated/1cfd065b-5b5c-474a-9009-49dd5c422f9b/iseolemine-subtiitritega-310
ETV, 2016.
28 minutit.
Margus Saar räägib Madis Laosega, kes täisealiseks saades sai diagnoosiks skisofreenia. Saade sisaldab ka Tallinna Vaimse Tervise Keskuse psühhiaatri ja kulturismitreeneri kommentaare.
Kursus hoolitsemisest psühhoosi- või skisofreeniahaige eest
10. oktoobril 2016 algab avatud ülikoolis FutureLearn tasuta online kursus "Caring for People with Psychosis and Schizophrenia".
Kursuse sisust saab ülevaate ja kursusele saab registreerida siin:
https://www.futurelearn.com/courses/caring-psychosis-schizophrenia
Kursus kestab neli nädalat (on ingliskeelne) ja selles õpetatakse, kuidas hoolitseda psühhoosi ja/või skisofreeniasse haigestunud sugulase eest.
Mõned võtmeküsimused:
Kursuse sisust saab ülevaate ja kursusele saab registreerida siin:
https://www.futurelearn.com/courses/caring-psychosis-schizophrenia
Kursus kestab neli nädalat (on ingliskeelne) ja selles õpetatakse, kuidas hoolitseda psühhoosi ja/või skisofreeniasse haigestunud sugulase eest.
Mõned võtmeküsimused:
- Why is schizophrenia described as psychosis?
- How can we best understand psychosis and its key symptoms such as hearing voices?
- What are the links between cannabis use and developing psychosis?
- Can psychosis affect physical health?
- How do medications in psychosis work and what effects can they have?
- In what ways are siblings of people with psychosis affected?
- How can psychosis affect a carer’s health and their relationships?
Mary Ann Todd Lincoln (1818-1882)
Mary Ann Todd Lincoln (13. dets 1818 - 16. juuli 1882) oli USA 16. presidendi Abraham Lincolni abikaasa. Ta oli saanud hea hariduse ja toetas oma abikaasat presidendiajal kõigiti. Ka Lincolnile saatuslikuks saanud lasu ajal oli ta presidendi kõrval.
1875. aastal, kümme aastat pärast Abraham Lincolni mõrva, pani vanim poeg Robert ema mõneks ajaks sunniviisiliselt vaimuhaiglasse. Tal oli mitmesuguseid psüühikahäireid, mõnedel andmetel (mis siiski pole täit kinnitust leidnud) ka skisofreenia.
Foto internetist: Mary Lincoln u 1846. a. Pildistanud: Shepherd, Nicolas H.
Artikkel: "Uuring kinnitab – andekus ja vaimuhaigused on vaieldamatult seotud!"
Artikkel: "Uuring kinnitab – andekus ja vaimuhaigused on vaieldamatult seotud!"
http://bmh.edicy.co/blogi-bipolaarne-meeleoluhaire-depressioon/uuring-kinnitab-andekus-ja-vaimuhaigused-on-vaieldamatult-seotud
Tsitaate:
"Loomingulistel elualadel töötavatele inimestele osutatakse elanikkonna keskmisega võrreldes sagedamini vaimse tervisega seotud meditsiiniteenuseid; eriti hoomatav on seos loomingulise kirjatöö ja skisofreenia vahel.
Karolinska instituudi uurijate läbi viidud, ülerootsilisest registrist pärinevaid ulatuslikke andmeid hõlmav selleteemaline uurimus on valdkonnas seni põhjalikem, vahendab Medical Xpress.
Mullu näitas sama töörühm, et kunstnikke ja teadlaseid on elanikkonna keskmisega võrreldes sündinud rohkem perekondadesse, kus bipolaarse häire ja skisofreenia esinemissagedused on suuremad.
Nüüd laiendasid uurijad uuringut palju enamatele psühhiaatrilistele diagnoosidele nagu skitsoafektiivsed häired, depressioon, ärevushäired, alkoholi kuritarvitamine, uimastite kuritarvitamine,autism, hüperkineetilised häired (ADHD), anorexia nervosa ja enesetapud, kaasates analüüsi ka ambulatoorset, mitte ainult haiglaravi saanud patsiente."
"Kirjanikel omakorda esines suurem osa muid psühhiaatrilisi häireid (k.a skisofreenia, depressioon, ärevushäire ja mõnuainete kuritarvitamine); samuti oli enesetapu sooritamise risk nende jaoks peaaegu poole suurem kui elanikkonnal keskmiselt.
Uurijad täheldasid muu hulgas, et loominguliste elualade esindajatel oli rohkem skisofreeniahaigeid, bipolaarse häirega ja anorektilisi, mõningal määral ka autistlikke sugulasi."
Artikkel on pikem kui siinsed tsitaadid.
Originaal:
Large-scale study confirms link between creativity and mental illness
http://medicalxpress.com/news/2012-10-large-scale-link-creativity-mental-illness.html
Medical Xpress, 16. okt 2012
"People in creative professions are treated more often for mental illness than the general population, there being a particularly salient connection between writing and schizophrenia. This according to researchers at Karolinska Institutet, whose large-scale Swedish registry study is the most comprehensive ever in its field."
http://bmh.edicy.co/blogi-bipolaarne-meeleoluhaire-depressioon/uuring-kinnitab-andekus-ja-vaimuhaigused-on-vaieldamatult-seotud
Tsitaate:
"Loomingulistel elualadel töötavatele inimestele osutatakse elanikkonna keskmisega võrreldes sagedamini vaimse tervisega seotud meditsiiniteenuseid; eriti hoomatav on seos loomingulise kirjatöö ja skisofreenia vahel.
Karolinska instituudi uurijate läbi viidud, ülerootsilisest registrist pärinevaid ulatuslikke andmeid hõlmav selleteemaline uurimus on valdkonnas seni põhjalikem, vahendab Medical Xpress.
Mullu näitas sama töörühm, et kunstnikke ja teadlaseid on elanikkonna keskmisega võrreldes sündinud rohkem perekondadesse, kus bipolaarse häire ja skisofreenia esinemissagedused on suuremad.
Nüüd laiendasid uurijad uuringut palju enamatele psühhiaatrilistele diagnoosidele nagu skitsoafektiivsed häired, depressioon, ärevushäired, alkoholi kuritarvitamine, uimastite kuritarvitamine,autism, hüperkineetilised häired (ADHD), anorexia nervosa ja enesetapud, kaasates analüüsi ka ambulatoorset, mitte ainult haiglaravi saanud patsiente."
"Kirjanikel omakorda esines suurem osa muid psühhiaatrilisi häireid (k.a skisofreenia, depressioon, ärevushäire ja mõnuainete kuritarvitamine); samuti oli enesetapu sooritamise risk nende jaoks peaaegu poole suurem kui elanikkonnal keskmiselt.
Uurijad täheldasid muu hulgas, et loominguliste elualade esindajatel oli rohkem skisofreeniahaigeid, bipolaarse häirega ja anorektilisi, mõningal määral ka autistlikke sugulasi."
Artikkel on pikem kui siinsed tsitaadid.
Originaal:
Large-scale study confirms link between creativity and mental illness
http://medicalxpress.com/news/2012-10-large-scale-link-creativity-mental-illness.html
Medical Xpress, 16. okt 2012
"People in creative professions are treated more often for mental illness than the general population, there being a particularly salient connection between writing and schizophrenia. This according to researchers at Karolinska Institutet, whose large-scale Swedish registry study is the most comprehensive ever in its field."
Blogi: "L'ombre des souvenirs"
Blogi "L'ombre des souvenirs" kirjutas skisofreenia- ja depressiooniblogidest:
http://varjestamine.blogspot.com.ee/2016/04/skisofreenia-ja-depressiooni-blogid.html?view=classic
Samas blogis on juttu noore neiu skisofreeniailmingutest, haiglas olemisest ja skisofreenia diagnoosist priiks saamisest.
http://varjestamine.blogspot.com.ee/2016/04/skisofreenia-ja-depressiooni-blogid.html?view=classic
Samas blogis on juttu noore neiu skisofreeniailmingutest, haiglas olemisest ja skisofreenia diagnoosist priiks saamisest.
Kursus vaimsest tervisest ja kirjandusest
Soovituse õppida tasuta online kursusel vaimsest tervisest ja kirjandusest leidsin siit:
https://loovuss.wordpress.com/2016/08/08/kursus-vaimsest-tervisest-ja-kirjandusest/
Tegu on Futurelearn'i kursusega "Literature and Mental Health: Reading for Wellbeing". Seekordne kursus algab 5. septembril - seega on just õige aeg end sinna kirja panna, kui muidugi huvi on.
https://loovuss.wordpress.com/2016/08/08/kursus-vaimsest-tervisest-ja-kirjandusest/
Tegu on Futurelearn'i kursusega "Literature and Mental Health: Reading for Wellbeing". Seekordne kursus algab 5. septembril - seega on just õige aeg end sinna kirja panna, kui muidugi huvi on.
Ahelatest vabastamine
Tony Robert-Fleury maal "Dr. Philippe Pinel Salpêtrière'i vaimuhaiglas", 1795.
Dr Philippe Pinel (1745-1826) vabastas Pariisi vaimuhaigla naispatsiendid ahelatest ja keelas neid peksta, jättes kasutusse hullusärgid jms.
Artikkel: "Fotograaf jäädvustas oma ema, kes põeb paranoidset skisofreeniat"
Artikkel: "Fotograaf jäädvustas oma ema, kes põeb paranoidset skisofreeniat"
A photographer documents his mothers life as paranoid schizophrenic.
http://www.americanphotomag.com/photographer-documents-his-mothers-life-as-paranoid-schizophrenic
AmericanPhoto. 24. veebr 2016. Artikli juures on 11 fotot valikust "Betty's Sweet Tea".
Cesar Chavez Lechowicki ema Betty sai paranoidse skisofreenia diagnoosi 1990. aastate keskel, kui Lechowicki õppis kolledžis. 2002. aastal sai noormehest fotograaf ja ta hakkas dokumenteerima oma ema elu. Enamikul neist fotodest vaatab ema kaamerasse, siia panin veidi teistsuguse näite 2007. aastal tehtud fotost:
Rohkem pilte (35) samast sarjast on siin:
http://visura.co/user/cesarchavez/view/betty-s-sweet-tea
A photographer documents his mothers life as paranoid schizophrenic.
http://www.americanphotomag.com/photographer-documents-his-mothers-life-as-paranoid-schizophrenic
AmericanPhoto. 24. veebr 2016. Artikli juures on 11 fotot valikust "Betty's Sweet Tea".
Cesar Chavez Lechowicki ema Betty sai paranoidse skisofreenia diagnoosi 1990. aastate keskel, kui Lechowicki õppis kolledžis. 2002. aastal sai noormehest fotograaf ja ta hakkas dokumenteerima oma ema elu. Enamikul neist fotodest vaatab ema kaamerasse, siia panin veidi teistsuguse näite 2007. aastal tehtud fotost:
http://visura.co/user/cesarchavez/view/betty-s-sweet-tea
Artikkel: "USA vabadussamba modelliks oli skulptori vaimuhaige vend?"
Artikkel: "USA vabadussamba modelliks oli skulptori vaimuhaige vend?"
http://www.ohtuleht.ee/745471/usa-vabadussamba-modelliks-oli-skulptori-vaimuhaige-vend
Õhtuleht, 3. juuli 2016.
Seni arvati, et USAs New Yorgis asuv vabadussammas on tehtud Prantsuse skulptori Frédéric Auguste Bartholdi ema Augusta järgi. Nüüd olevat vabadussambast raamatu "Liberty's Torch: The Great Adventure To Build The Statue Of Liberty" kirjutanud Elizabeth Mitchell arvamusel, et modelliks oli hoopiski skulptori vaimuhaige vend Jean-Charles.
Vaata ka artiklit "Is Lady Liberty actually a dude?
http://nypost.com/2016/07/02/is-lady-liberty-actually-a-dude/
New York Post, 2. juuli 2016.
Foto internetist.
Norman Doidge "Muutuv aju"
Norman Doidge
"Muutuv aju.
Teadlaste uuringud ja haigete paranemislood"
Kirjastus Pilgrim, 2014.
Tõlkinud Jürgen Innos
Toronto ajaleht The Globe & Mail tutvustab seda raamatut:
"Juhtumianalüüs on psühhiaatriakirjanduse klassika ning Doidge’is ei tule pettuda. Põnevad käsitlused neuroplastilisusest panevad meid ajule hoopis teistsuguse pilguga vaatama. Nende käsitluste kohaselt ei ole aju mitte muutumatu asukoha ja funktsiooniga spetsialiseerunud osade kogum, vaid dünaamiline organ, mis suudab ennast vajadusel ümber struktureerida ja ümber kohandada. Sellest avastusest on kõigil kasu. Mõistagi on need avastused kasulikud eelkõige raskete seisundite – insuldi, ajuhalvatuse, skisofreenia, õpihäirete, obsessiiv-kompulsiivsete häirete ja muu sarnase – all kannatajatele, kuid kes meist ei sooviks lisada oma IQ-le paar punkti või parandada oma mälu? Lugege seda raamatut – teie aju on teile tänulik.”
Teiste tippteadlaste hulgas on "muutuvat aju" positiivselt hinnanud ka eesti päritolu teadlane PHD Jaak Pangsepp, Washingtoni Riikliku Ülikooli loomade heaolu uurimise Bailey õppetooli juhataja; Northwesterni ülikooli Faliki molekulaarse ravi keskuse afektiivse närviteaduse uurimisrühma juhataja; Bowlin Greeni riikliku ülikooli psühhobioloogia emeriitprofessor: "Lugusid aju ja meele plastilisusest igale maitsele geniaalselt selges keeles.”
Mõned tsitaadid:
"Paul Bach-y-Rita tähtsus seisneb selles, et ta oli oma põlvkonna närviteadlastest esimene, kes mõistis aju plastilisust ning suutis seda teadmist inimlike kannatuste vähendamiseks praktilisel moel ära kasutada. Tema töö lähtub eeldusest, et me kõik sünnime siia ilma palju kohanemisvõimelisema, universaalsema ja oportunistlikuma ajuga kui oleme seni ette kujutanud."
"Eeskujuliku „kõva teaduse” taustaga neuroplastikutest on just Merzenich esinenud kõige ambitsioonikamate väidetega aju plastilisuse kohta: ajutreening on ränkade haiguste, nagu näiteks skisofreenia ravis sama kasulik kui ravimid; aju on plastiline sünnist surmani ning isegi eakatel inimestel on võimalik oma kognitiivseid funktsioone – õppimis-, mõtlemisja tajuvõimet ning mälu – radikaalselt parandada."
Veel Merzenichiga seoses: "Aju mitte lihtsalt ei õpi, vaid alati ka „õpib, kuidas õppida”. Aju ei ole elutu anum, mida me täidame; see on pigem nagu aktiivne elusolend, kes õige toitmise ja treenimise tulemusel kasvab ja muutub."
Kui selle teemaderingi vastu huvi on, soovitan lugeda. Hea aimeraamat.
Pilgrimi autoritutvustus:
MD Norman Doidge on psühhiaater, psühhoanalüütik ja teadlane, kes töötab Columbia ülikooli psühhoanalüütiliste uuringute ja väljaõppe keskuses ning Toronto ülikooli psühhiaatriaosakonnas; kõigele lisaks on ta ka kirjanik, esseist ja poeet. Ta on Kanada National Magazine’i kuldse auhinna neljakordne laureaat. Ta elab Torontos. „Muutuv aju” oli ajakirja Slate aasta parima raamatu nominent ning ajakirja Globe & Mail aasta parim raamat.
Artikkel filmi "Polaarpoiss" kohta
Artikkel: "Kommentaar. Haigusest teeb haiguse see, kui inimene ei suuda oma tegusid valitseda"
http://kultuur.err.ee/v/film/923075f5-22b8-4f90-813c-7c936202cbe2/kommentaar-haigusest-teeb-haiguse-see-kui-inimene-ei-suuda-oma-tegusid-valitseda
Mirjam Parve märkused psühhiaatrilise süsteemi kujutamise kohta, samuti vastuseisust ravimisele jne.
Tsitaat:
"Meeleoluhäire ei tähenda aga alati ja kohe tingimata teovõime ja vastutusvõime kaotust. Paljud bipolaarse häirega inimesed pingutavad ja töötavad, et oma haigusest üle olla, et nad võiksid ennast usaldada ja võimaldada teistel ennast usaldada. Pealegi on bipolaarsusel lõputult individuaalseid esinemisvorme. Bipolaarseid inimesi, nagu ka ühtki teist inimgruppi, ei tohiks filmivaataja seega enda jaoks lasta defineerida ühelainsal narratiivil. Üht filmi ei saagi aga ju süüdistada selles, et ta ei kajasta kõiki lugusid – seepärast tuleks lihtsalt lõpetada üleskutsega: rohkem lugusid! Kui lugusid on liiga vähe, on igaühe kaal ja stereotüpiseerimisoht liiga suur."
Artikli lõpus on lingid filmiga "Polaarpoiss" seotud kirjutistele.
"Polaarpoiss" (Eesti, 2016); stsenarist ja režissöör Anu Aun.
http://kultuur.err.ee/v/film/923075f5-22b8-4f90-813c-7c936202cbe2/kommentaar-haigusest-teeb-haiguse-see-kui-inimene-ei-suuda-oma-tegusid-valitseda
Mirjam Parve märkused psühhiaatrilise süsteemi kujutamise kohta, samuti vastuseisust ravimisele jne.
Tsitaat:
"Meeleoluhäire ei tähenda aga alati ja kohe tingimata teovõime ja vastutusvõime kaotust. Paljud bipolaarse häirega inimesed pingutavad ja töötavad, et oma haigusest üle olla, et nad võiksid ennast usaldada ja võimaldada teistel ennast usaldada. Pealegi on bipolaarsusel lõputult individuaalseid esinemisvorme. Bipolaarseid inimesi, nagu ka ühtki teist inimgruppi, ei tohiks filmivaataja seega enda jaoks lasta defineerida ühelainsal narratiivil. Üht filmi ei saagi aga ju süüdistada selles, et ta ei kajasta kõiki lugusid – seepärast tuleks lihtsalt lõpetada üleskutsega: rohkem lugusid! Kui lugusid on liiga vähe, on igaühe kaal ja stereotüpiseerimisoht liiga suur."
Artikli lõpus on lingid filmiga "Polaarpoiss" seotud kirjutistele.
"Polaarpoiss" (Eesti, 2016); stsenarist ja režissöör Anu Aun.
Nikolai Gogol (1809-1852)
Väidetavalt oli kuulus vene kirjanik Nikolai Gogol sksiofreeniahaige, kel esinesid nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid, apaatia ja välisärritajatele mittereageerimise nähud, mis vaheldusid äärmusliku aktiivsuse ja ärrutuvusega. Sageli kaldus Gogol depressiooni. Ta olevat olnud arvamusel, et tema organid on kehas valesti ja kõht üldse valetpidi.Ilmnesid ka klaustrofoobianähud.
Need ilmingud saatsid teda läbi elu, kuid tugevnesid eriti viimasel eluaastal. 1852. a jaanuaris suri tema lähedase sõbra õde ja see tekitas Gogolis surmahirmu ja pideva palvetamisvajaduse. Ta keeldus söögist, kuigi tundis end nõrgana.
Ööl vastu 12. veebruari põletas Gogol oma käsikirjad, mida olevat nõudnud mustad jõud. Tema tervislik seisund halvenes järsult. Raviks kasutati tollal kaane, märgadesse voodilinadesse mähkimist ja pea hoidmist jäises vees. Gogolit need raviviisid ei aidanud ja 21. veebruaril (4. märtsil) 1852 ta suri. Surma põhjus on senini selgusetu, hüpoteese on selle kohta aga palju alates elavhõbedamürgistusest kuni enesetapuni mustade jõudude mahitusel. Selge on, et kirjanik oli füüsiliselt äärmiselt kurnatud ja närviline.
Siinne tekst tugineb venekeelsetele internetimaterjalidele.
Artikkel: "Psüühiliselt haige, aga mitte hull"
Väga kahju, et see paljudele haigetele ilmselt huvitav artikkel Postimehes tasuline on. Ajaleht tahab psüühikahaigete pealt teenida. Aga haigetel napib enamasti raha.
Lingi siiski panen, kuigi pole ka ise tervikteksti lugenud.
"Psüühiliselt haige, aga mitte hull"
Sirje Niitra. Postimees/Tervis 21. mai 2016.
http://tervis.postimees.ee/3698287/psuuhiliselt-haige-aga-mitte-hull
Lingi siiski panen, kuigi pole ka ise tervikteksti lugenud.
"Psüühiliselt haige, aga mitte hull"
Sirje Niitra. Postimees/Tervis 21. mai 2016.
http://tervis.postimees.ee/3698287/psuuhiliselt-haige-aga-mitte-hull
Skisofreenia esinemise ja sünniaja seosest
"Sünniaja mõju osas vaimuhaigustesse haigestumise tõenäosusse on teadlased üsna üksmeelel. Aastaaegade vaheldumine võib mõju avaldada juba enne sündi, näiteks päikesekiirguse hulga (D-vitamiin!), liikumisaktiivsuse, värske toidu kättesaadavuse, õhus leiduvate tolmulestade või viirushaiguste suurema leviku kaudu. Täiskasvanuhaiguste lootelise päritolu hüpoteesi kohaselt mõjutab väliskeskkond loote kudede struktuuri ja rakkude tegevust ning selle kaudu täiskasvanuea haigestumust. Seniajani on enamik uuringuid keskendunud skisofreenia esinemise ja sünniaja seosele ning eri maadest pärit tuhandete patsientide uuringud viitavad, et talvel ja kevade alguses sündinutel on suurem tõenäosus sellesse tõppe haigestuda. Samuti on sünniaastaajaga seostatud bipolaarset häiret, sügavat depressiooni ja suitsiidikäitumist.
Kevadelaste suuremat kalduvust suitsiidikäitumisele on tõestatud näiteks Inglismaa ja Walesi andmete põhjal, kus oli vaadeldud ligi 27 000 suitsiidijuhtu. Leiti, et aprillis, mai ja juunis sündinutel oli keskmiselt 17% suurem enesetapu tõenäosus kui muudel kuudel sündinud inimestel. Naiste puhul oli mõju veelgi tugevam – koguni 30%. Taas tuuakse põhjenduseks täiskasvanuhaiguste lootelise päritolu hüpotees."
Tsitaat on artiklist "Sünniaja mõju elukäigule. Horoskoobid vs. teadus". Tuul Sepp, Sirp. 6. mai 2016.
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/sunniaja-moju-elukaigule/
Kevadelaste suuremat kalduvust suitsiidikäitumisele on tõestatud näiteks Inglismaa ja Walesi andmete põhjal, kus oli vaadeldud ligi 27 000 suitsiidijuhtu. Leiti, et aprillis, mai ja juunis sündinutel oli keskmiselt 17% suurem enesetapu tõenäosus kui muudel kuudel sündinud inimestel. Naiste puhul oli mõju veelgi tugevam – koguni 30%. Taas tuuakse põhjenduseks täiskasvanuhaiguste lootelise päritolu hüpotees."
Tsitaat on artiklist "Sünniaja mõju elukäigule. Horoskoobid vs. teadus". Tuul Sepp, Sirp. 6. mai 2016.
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/sunniaja-moju-elukaigule/
Blogi: "Mina ja depressioon"
Blogi "Mina ja depressioon"
http://minajadepressioon.blogspot.com
Blogija nimi on Annika ja ta alustas hiljuti blogipidamist, et kirjeldada igapäevaelus hakkamasaamist ja võitlust depressiooniga.
Tsiteerin esimest postitust:
"Miks ma seda teen???
Esiteks sellepärast, et tunnen hetkel, et sellest võiks mulle minu olukorras abi olla - nii, et täiesti isekad põhjused algatuseks ja justkui mingi õlekõrs, millest haarata.
Teiseks sellepärast, et olgugi, et depressioon on väga levinud meeleoluhäire, ei mõista paljud inimesed selle olemust ja selle all kannatavaid inimesi. Rõhutan, et depressioon ei ole lihtsalt halb tuju. Osad inimesed on mulle öelnud: "mõtle, et kõik on hästi". Kui depressioon oleks hallatav on/off nupuga, siis ma oleksin seda nuppu juba ammu vajutanud!!! Ma ei hakka siinkohal üles loetlema depressiooni sümptomeid - internet on vastavat informatsiooni täis. Mainin vaid, et 15-20 % täiskasvanud inimestest on sellega kimpus. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) admetel kannatab üle 350 miljoni erinevas vanuses inimese üle maailma selle all. Nii, et väga suure tõenäosusega puutume me kõik oma elus mingil hetkel depressiooni all kannatavate inimestega kokku.
Ehk suudab mu blogi aidata paremini mõista depressiooni alla kannatavat inimest ning võib-olla leiab keegi siit endale mõne näpunäite, kuidas käituda kui su lähedane, sõber, töökaaslane jne kannatab depressiooni all.
Kolmandaks sellepärast, et jagada oma lugu ja kogemusi teistele depressiooniga võitlejatele."
Blogist selgub ka, et Annika on loonud FBsse grupi depressiooniteemade käsitlemiseks. Aga sellest ja muidugi sellest, kuidas Annikal läheb, lugege juba tema blogist.
http://minajadepressioon.blogspot.com
Blogija nimi on Annika ja ta alustas hiljuti blogipidamist, et kirjeldada igapäevaelus hakkamasaamist ja võitlust depressiooniga.
Tsiteerin esimest postitust:
"Miks ma seda teen???
Esiteks sellepärast, et tunnen hetkel, et sellest võiks mulle minu olukorras abi olla - nii, et täiesti isekad põhjused algatuseks ja justkui mingi õlekõrs, millest haarata.
Teiseks sellepärast, et olgugi, et depressioon on väga levinud meeleoluhäire, ei mõista paljud inimesed selle olemust ja selle all kannatavaid inimesi. Rõhutan, et depressioon ei ole lihtsalt halb tuju. Osad inimesed on mulle öelnud: "mõtle, et kõik on hästi". Kui depressioon oleks hallatav on/off nupuga, siis ma oleksin seda nuppu juba ammu vajutanud!!! Ma ei hakka siinkohal üles loetlema depressiooni sümptomeid - internet on vastavat informatsiooni täis. Mainin vaid, et 15-20 % täiskasvanud inimestest on sellega kimpus. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) admetel kannatab üle 350 miljoni erinevas vanuses inimese üle maailma selle all. Nii, et väga suure tõenäosusega puutume me kõik oma elus mingil hetkel depressiooni all kannatavate inimestega kokku.
Ehk suudab mu blogi aidata paremini mõista depressiooni alla kannatavat inimest ning võib-olla leiab keegi siit endale mõne näpunäite, kuidas käituda kui su lähedane, sõber, töökaaslane jne kannatab depressiooni all.
Kolmandaks sellepärast, et jagada oma lugu ja kogemusi teistele depressiooniga võitlejatele."
Blogist selgub ka, et Annika on loonud FBsse grupi depressiooniteemade käsitlemiseks. Aga sellest ja muidugi sellest, kuidas Annikal läheb, lugege juba tema blogist.
Artikkel: "Kes vastutab vaimuhaige ravimise eest?"
Artikkel: "Kes vastutab vaimuhaige ravimise eest?"
Postimees, 18. apr 2016.
http://www.postimees.ee/3659973/kes-vastutab-vaimuhaige-ravimise-eest
Küsimustele vastab Lääne-Tallinna Keskhaigla psühhiaatriakeskuse juhataja doktor Andres Lehtmets.
Tsitaat:
"Kes vastutab täisealise inimese eest, kellel on psüühikahäire?
Kui täiskasvanu teovõimet pole piiratud, siis vastutab ta enda eest ise. Teisisõnu - lähedane sellisel juhul täiskasvanu eest ei vastuta.
Kuidas inimene teab, et ta peab ravile minema?
Psühhiaatriline ravi on enamikel juhtudel vabatahtlik - kui inimene tunneb, et tal on vajadus ravi järele, siis ta pöördub arsti poole. Probleem on selles, et mõningate psüühikahäirete puhul puudub inimesel haigusteadvus ehk ta ei tunne, et on haige."
Postimees, 18. apr 2016.
http://www.postimees.ee/3659973/kes-vastutab-vaimuhaige-ravimise-eest
Küsimustele vastab Lääne-Tallinna Keskhaigla psühhiaatriakeskuse juhataja doktor Andres Lehtmets.
Tsitaat:
"Kes vastutab täisealise inimese eest, kellel on psüühikahäire?
Kui täiskasvanu teovõimet pole piiratud, siis vastutab ta enda eest ise. Teisisõnu - lähedane sellisel juhul täiskasvanu eest ei vastuta.
Kuidas inimene teab, et ta peab ravile minema?
Psühhiaatriline ravi on enamikel juhtudel vabatahtlik - kui inimene tunneb, et tal on vajadus ravi järele, siis ta pöördub arsti poole. Probleem on selles, et mõningate psüühikahäirete puhul puudub inimesel haigusteadvus ehk ta ei tunne, et on haige."
Blogid: mõtteid depressioonist
Blogijate mõtteid depressioonist (koos rohkete kommentaaridega mitmest mastist):
Mallukas, 3. märts 2016
http://www.mallukas.com/2016/03/03/vastus-lugejakirjale/
Rents, 3. märts 2016
https://rameshwar.wordpress.com/2016/03/03/ma-tahaksin-vaga-tosisest-teemast-kirjutada-tana/
Kristallist elu, 4. märts 2016
https://kristallkuul.wordpress.com/2016/03/04/depressioonist/
Vaata ka: "Depressioon luubi alla"
Blogist "Kadi+Kaarel", 27. sept 2015. Sisaldab märkmeid psühholoog Karina Laasi loengust depressiooni ja sellega seotud (väär)arusaamade kohta.
http://kadiplusskaarel.blogspot.com.ee/2015/09/depressioon-luubi-alla.html
Mallukas, 3. märts 2016
http://www.mallukas.com/2016/03/03/vastus-lugejakirjale/
Rents, 3. märts 2016
https://rameshwar.wordpress.com/2016/03/03/ma-tahaksin-vaga-tosisest-teemast-kirjutada-tana/
Kristallist elu, 4. märts 2016
https://kristallkuul.wordpress.com/2016/03/04/depressioonist/
Vaata ka: "Depressioon luubi alla"
Blogist "Kadi+Kaarel", 27. sept 2015. Sisaldab märkmeid psühholoog Karina Laasi loengust depressiooni ja sellega seotud (väär)arusaamade kohta.
http://kadiplusskaarel.blogspot.com.ee/2015/09/depressioon-luubi-alla.html
Artikkel: "Ärge peljake oma sisemist häält!"
Artikkel: "Ärge peljake oma sisemist häält!"
Lühendatult ajalehest The Observer.
Eesti Ekspress, 21. juuni 2000.
Eesti Päevaleht, 22. juuni 2000.
http://epl.delfi.ee/news/melu/arge-peljake-oma-sisemist-haalt?id=50832069
Tsitaate:
"Tavaliselt peavad psühhiaatrid häälte kuulmist vaimuhaiguse, enamasti skisofreenia tunnuseks, mis tuleb iga hinna eest medikamentide abil lõpetada. Nad väidavad, et pikaajaline "võõrale jõule" allumine on ohtlik ning keelduvad kindlalt arutamast seda, mida häälel on öelda, kartuses, et nii tunnistatakse selle mõistuspärasust. Ometi kogub näiteks Inglise ametlikus meditsiinisüsteemis jõudu mõtteviis, mis õpetab inimesi kontrollima oma peas kostvaid sosinaid.
Selle meetodi võttis esimesena kasutusele Hollandi psühhiaater professor Marius Romme koos oma ajakirjanikust abilise Sandra Escheriga. Nad kohtasid 1980. aastate lõpus inimesi, kes küll kuulsid oma peas hääli, ei olnud aga kunagi saanud psühhiaatrilist ravi ning elasid nende "häältega" üsna üksmeelselt. Ajaloost on teada terve hulk isikuid, kes väitsid end olevat kuulnud mingisuguseid hääli. Nende hulgas on näiteks Sokrates (talle heiastus kurat, kes juhatas, kuhu tuleb liikudes astuda), Galileo (kuulis oma surnud tütre häält), Pythagoras ning Jeanne d'Arc.
Hollandlased leidsid, et tihti saab häälte kuulmine alguse lapsepõlves. Kui suhtumine lapse perekonnas on mõistev, tulevad inimesed selle "võõra jõuga" tulevikus kergemini toime. Romme ja Eschler tegid hämmastava järelduse, et mitte häälte kuulmine ei ole probleem, stressi tekitab hoopis inimese enda ja ühiskonna võimetus selle nähtusega toime tulla. Hollandlased hakkasid häälte kuuljatele õpetama nendega toimetulekut. Selle tulemusena sai alguse ühendus Hearing Voices Network, kuhu nüüd kuulub 80 väiksemat inimeste rühma."
"Uuringud näitavad, et häälte kuulmine on äärmiselt levinud nähtus. Arvatavasti puudutab see 0,5 kuni 4 protsenti inimestest. Järelikult ei saa nähtust mitte kuidagi ebanormaalseks pidada."
"Peaaegu pooled neist, kellel hiljuti on surnud mõni lähedane inimene, väidavad, et nad näevad hukkunut või tunnetavad tema lähedust.
Hollandi psühhiaater Marius Romme oletab, et ainult üks kolmandik hääli kuulvatest inimestest otsib arsti juurest abi.
Tavapärane psühhiaatria peab häälte kuulmist üldiselt vaimuhaiguse (kõige sagedamini skisofreenia) tunnuseks."
Lühendatult ajalehest The Observer.
Eesti Ekspress, 21. juuni 2000.
Eesti Päevaleht, 22. juuni 2000.
http://epl.delfi.ee/news/melu/arge-peljake-oma-sisemist-haalt?id=50832069
Tsitaate:
"Tavaliselt peavad psühhiaatrid häälte kuulmist vaimuhaiguse, enamasti skisofreenia tunnuseks, mis tuleb iga hinna eest medikamentide abil lõpetada. Nad väidavad, et pikaajaline "võõrale jõule" allumine on ohtlik ning keelduvad kindlalt arutamast seda, mida häälel on öelda, kartuses, et nii tunnistatakse selle mõistuspärasust. Ometi kogub näiteks Inglise ametlikus meditsiinisüsteemis jõudu mõtteviis, mis õpetab inimesi kontrollima oma peas kostvaid sosinaid.
Selle meetodi võttis esimesena kasutusele Hollandi psühhiaater professor Marius Romme koos oma ajakirjanikust abilise Sandra Escheriga. Nad kohtasid 1980. aastate lõpus inimesi, kes küll kuulsid oma peas hääli, ei olnud aga kunagi saanud psühhiaatrilist ravi ning elasid nende "häältega" üsna üksmeelselt. Ajaloost on teada terve hulk isikuid, kes väitsid end olevat kuulnud mingisuguseid hääli. Nende hulgas on näiteks Sokrates (talle heiastus kurat, kes juhatas, kuhu tuleb liikudes astuda), Galileo (kuulis oma surnud tütre häält), Pythagoras ning Jeanne d'Arc.
Hollandlased leidsid, et tihti saab häälte kuulmine alguse lapsepõlves. Kui suhtumine lapse perekonnas on mõistev, tulevad inimesed selle "võõra jõuga" tulevikus kergemini toime. Romme ja Eschler tegid hämmastava järelduse, et mitte häälte kuulmine ei ole probleem, stressi tekitab hoopis inimese enda ja ühiskonna võimetus selle nähtusega toime tulla. Hollandlased hakkasid häälte kuuljatele õpetama nendega toimetulekut. Selle tulemusena sai alguse ühendus Hearing Voices Network, kuhu nüüd kuulub 80 väiksemat inimeste rühma."
"Uuringud näitavad, et häälte kuulmine on äärmiselt levinud nähtus. Arvatavasti puudutab see 0,5 kuni 4 protsenti inimestest. Järelikult ei saa nähtust mitte kuidagi ebanormaalseks pidada."
"Peaaegu pooled neist, kellel hiljuti on surnud mõni lähedane inimene, väidavad, et nad näevad hukkunut või tunnetavad tema lähedust.
Hollandi psühhiaater Marius Romme oletab, et ainult üks kolmandik hääli kuulvatest inimestest otsib arsti juurest abi.
Tavapärane psühhiaatria peab häälte kuulmist üldiselt vaimuhaiguse (kõige sagedamini skisofreenia) tunnuseks."
Artikkel: "Vaimuhaiguste vaimne tõlgitsus"
Artikkel: "Vaimuhaiguste vaimne tõlgitsus"
Mihkel Puis. Elfikelder, 29. juuli 2003.
http://www.elfikelder.eu/index.php?nav=artiklid&artikli_id=228&niisama=
Vaimuhaiguste tõlgitsuste mitteakadeemilistest seisukohtadest.
Vahepealkirjad:
Kõrvalise jõu (energialaengu) ehk vaimu olemus.
Inimesele kahjulikud vaimud.
Nelja elemendi vaimud.
Haiguse energiad ja inimeste kaitsja.
Mihkel Puis. Elfikelder, 29. juuli 2003.
http://www.elfikelder.eu/index.php?nav=artiklid&artikli_id=228&niisama=
Vaimuhaiguste tõlgitsuste mitteakadeemilistest seisukohtadest.
Vahepealkirjad:
Kõrvalise jõu (energialaengu) ehk vaimu olemus.
Inimesele kahjulikud vaimud.
Nelja elemendi vaimud.
Haiguse energiad ja inimeste kaitsja.
Traagiline saatus
Aleksandra Zavjalova oli nägus nõukogude filminäitlejanna, keda aga viimasel 45 aastal peaaegu ei filmitud.
Tänavu 4. veebruaril oleks ta saanud 80aastaseks. Oma kõige tuntuma rolli mängis Zavjalova 1971. a seriaalis "Varjud kaovad keskpäeval". Varasemast on meeles "Aljoša armastus" ja "Inimesed sillal".
Kui ta hakkas kurameerima USA ärimehega, endise mereväelasega, saadeti too Nõukogude Liidust välja, Zavjalovat hakkas KGB aga kahtlustama...
Näitlejannat tabas tugev depressioon. Kuude kaupa oli ta psühhiaatriahaiglas. Seal teda ei ravitud, pigem piinati omamoodi. Anti unerohtu, aga magama jääda ei lastud. Tema karjeid ei peetud millekski. Vähemalt ta ise arvas, et tema ravi on tema karistus.
Kolleegid pidasid teda siiski haigeks, sest aeg-ajalt kadus ta pikkadeks kuudeks, koguni aastaks. Talle ei saanud kindel olla. Talle ei saanud ka uusi rolle pakkuda. Kui aga taheti korraldada tema kohtumisi publikuga, ei tulnud ta lihtsalt kohale. Tema talent haihtus, pudenes olematuks...
3. veebruaril 2016 leiti Zavjalova oma kodust surnuna. Tapmises kahtlustatakse tema poega. Ajakirjanduse väitel on poeg tunnistanud, et oli purjus ja lõi oma ema noaga.
Tekst on tehtud venekeelsete internetimaterjalide põhjal. Postkaart u 1970. aastast.
Artikkel: "Peeter Langovitsi tagasivaade: psühhiaatriahaigla suurpõleng"
Artikkel: "Peeter Langovitsi tagasivaade: psühhiaatriahaigla suurpõleng"
http://arvamus.postimees.ee/3578693/peeter-langovitsi-tagasivaade-psuhhiaatriahaigla-suurpoleng
Postimees, 12. veebr 2016.
Fotograaf Peeter Langovitsi meenutus koos dokumentaalfotodega sellest, kuidas 20 aastat tagasi, 9. veebr 1996 keskööl põles Seevaldis üks 1910. aastal ehitatud arhitektuuriliselt väärtuslik kahekorruseline mansardkorrusega haiglakorpus.
Tsitaate:
"Haigla 3. osakonnas oli tulekahju süttimisel 87 patsienti ja 12 haiglatöötajat. Maja teisele korrusele olid majutatud mehed, esimesele naised ja ohtlikud, erirežiimi alla kuuluvad patsiendid."
"Suurpõlengus hukkus kaheksa erihooldekodudesse saatmist ootavat eakat meesterahvast, kellest neli põlevast majast välja toimetati. Raskete põletushaavadega viidi Keila haiglasse seitse inimest, neist ühe elu ei õnnestunud päästa."
"Suudeti päästa kõigi haigete haiguslood ja kriminaaltoimikud."
"Hukkunute omastele avaldasid kaastunnet president Lennart Meri ja vabariigi valitsus."
http://arvamus.postimees.ee/3578693/peeter-langovitsi-tagasivaade-psuhhiaatriahaigla-suurpoleng
Postimees, 12. veebr 2016.
Fotograaf Peeter Langovitsi meenutus koos dokumentaalfotodega sellest, kuidas 20 aastat tagasi, 9. veebr 1996 keskööl põles Seevaldis üks 1910. aastal ehitatud arhitektuuriliselt väärtuslik kahekorruseline mansardkorrusega haiglakorpus.
Tsitaate:
"Haigla 3. osakonnas oli tulekahju süttimisel 87 patsienti ja 12 haiglatöötajat. Maja teisele korrusele olid majutatud mehed, esimesele naised ja ohtlikud, erirežiimi alla kuuluvad patsiendid."
"Suurpõlengus hukkus kaheksa erihooldekodudesse saatmist ootavat eakat meesterahvast, kellest neli põlevast majast välja toimetati. Raskete põletushaavadega viidi Keila haiglasse seitse inimest, neist ühe elu ei õnnestunud päästa."
"Suudeti päästa kõigi haigete haiguslood ja kriminaaltoimikud."
"Hukkunute omastele avaldasid kaastunnet president Lennart Meri ja vabariigi valitsus."
Blogi: "Must auk"
Blogi: "Must auk"
https://depressiivitar.wordpress.com/
Selles blogis on päris palju juttu depressioonist. Blogijal on käsil kogemusnõustamise ja suitsidoloogia õpingud.
Blogija Martha tutvustab ennast muu hulgas nii:
"Ma elan
Hingan
Eksisteerin
Ja toitun künismist
Ma olen misantroop, kes armastab inimesi
Paranev depressiivik"
Kuigi blogi alapealkirjaks on "Lootuste surnuaed", on blogija tubli püüdlustes oma eluga toime tulla.
https://depressiivitar.wordpress.com/
Selles blogis on päris palju juttu depressioonist. Blogijal on käsil kogemusnõustamise ja suitsidoloogia õpingud.
Blogija Martha tutvustab ennast muu hulgas nii:
"Ma elan
Hingan
Eksisteerin
Ja toitun künismist
Ma olen misantroop, kes armastab inimesi
Paranev depressiivik"
Kuigi blogi alapealkirjaks on "Lootuste surnuaed", on blogija tubli püüdlustes oma eluga toime tulla.
Kapten Hatteras - maailma kuulsamaid vaimuhaigeid
Veel üks maailma kuulsamaid vaimuhaigeid on kapten Hatteras, Jules Verne'i (1828-1905) jutustuse "Kapten Hatterase seiklused" (1864-1965) peategelane, kelle ajas hulluks tema fanaatiline polaaruurija-kirg.
„Ent selle ülla kire kurb ohver elas vaikselt Sten-Cottage’i haiglas Liverpooli lähedal, kuhu ta sõber doktor ta isiklikult oli paigutanud. Ta meeltesegadus oli rahuliku iseloomuga, kuid ta ei rääkinud ega saanud enam millestki aru. Ta kõnevõime paistis olevat kadunud koos mõistusega. Üheainsa tundmuse kaudu oli ta veel seotud välismaailmaga, sõprustunde kaudu oma koera Duki vastu, kellest teda polnud tahetud eraldada.
Ta haigus, „polaarhullustus“ kulges vaikselt, ilma et selle juures oleks avaldunud erilisi tunnuseid. Ent ühel päeval hämmastas doktorit Hatterase liikumisviis.
Juba mõnda aega jalutas Hatteras oma truu koeraga, kes teda silmitses mahedal kurval pilgul, iga päev pikki tunde. Ent ta jalutuskäigud kulgesid alati ühes kindlas suunas, ühe Sten-Cottage’i allee poole. Jõudnud allee lõppu, liikus kapten tagurpidi tagasi. Kui keegi teda peatas, siis näitas ta näpuga ühele kindlale punktile taevalaotusel. Kui teda taheti sundida ümber pöörduma, sai ta pahaseks ja Duk, jagades ta pahameelt, haukus vihaselt.
Doktor jälgis seda imelikku maaniat tähelepanelikult ja mõistis peagi selle kummalise kangekaelsuse põhjust. Ta aimas, miks Hatteras jalutab ühes kindlas suunas, nagu magneti mõju all.
Kapten Hatteras sammus vääramatult põhja poole.“
(Jules Verne „Kapten Hatterase seiklused“ /1864-1865/, tlk S. Tui.)
Subscribe to:
Posts (Atom)