'

Kui olete kuskilt lugenud midagi huvitavat vaimse tervise ja skisofreenia kohta ning arvate, et teie loetust võiks selles blogis kirjutada, siis andke, palun, kommentaarides teada. Samuti siis, kui soovite, et teie vastavateemalist blogi või mõnda blogipostitust tutvustaksin.

Showing posts with label Skisofreenia. Show all posts
Showing posts with label Skisofreenia. Show all posts

Filmiuudis

Hea uudis on, et Louis Wainist, kellest kirjutasin selle blogi esimese postituse 2014. aastal, on tehtud film. 

Meediaväljaanded teatavad, et 22. oktoobril 2021 jõuab kinodesse Amazone ajastudraama „The Electrical Life of Louis Wain“, milles on peaosades Benedict Cumberbatch ja Claire Foy. Filmi režissöör on Will Sharpe.

Ja otse loomulikult on filmis olulisel kohal kassid – niihästi Louis Waini elus kui ka tema kunstis.

Filmi ametlik treiler: https://youtu.be/xzDr_tbL-es

Karmen Kozma "Hull. Otse ja ausalt"


Karmen Kozma
"Hull. Otse ja ausalt"

JES Kirjastus, 2021.

Raamatututvustusest: "HULL. Jah, ma olen HULL. Ning tänu sellele, et julgen seda välja öelda, olen ka üldse siiamaani elus. Nüüdseks tunnen ennast jällegi noore ja enesekindla naisena. Ma liigun kindla järjepidevusega oma visioonide ning unistuste suunas, olenemata sellest, et mul on tõsised psüühikahäired.
Kuus aastat tagasi tabas mind noore arstitudengina skisofreeniline episood. Edukast noorest naisest sai ülekaaluline depressiooni põdev inimvare. Lõpetasin ravil hullumajas, akuutosakonnas. Jah, lugesid õigesti – hullumajas.
Tollal tegi mulle metsikult haiget, kui kuulsin, et „Karmen on hullumajas“ või „Ta oli ju nii edukas, nüüd on aga täiesti hull“. Kuid enam see mind ei häiri ja tänu sellele saad ka sina nüüd lugeda minu lugu. Just nii, nagu see juhtus."


Karmeni sõnul on see raamat üks osa tema tervenemisteekonnast. Et ühiskonnas hakkaks vaimse tervise probleemidesse suhtumise osas midagi muutuma, peab asjadest otse ja ausalt rääkima.

Karmeni blogi:
https://murramestigma.blogspot.com/

Karmeni blogipostitus selle raamatu kohta:
https://murramestigma.blogspot.com/2021/05/hull-otse-ja-ausalt.html

Ma ei ole seda raamatut lugenud, seetõttu ei oska ka teistele lugemiseks soovitada.

Artikkel: "Skisofreenia võib olla üks peamisi koroonasuremuse riskitegureid"

Artikkel: "Skisofreenia võib olla üks peamisi koroonasuremuse riskitegureid"
https://novaator.err.ee/1608097444/skisofreenia-voib-olla-uks-peamisi-koroonasuremuse-riskitegureid
ERR/Novaator, 4. veebr 2021.

Tsitaat:
"New Yorgi teadlaste uuring osutab, et eakate järel võib koroonaviirus teistest pea kolm korda sagedamini nõuda skisofreenikute elusid. See viitab, et neid võiks vaktsineerida pigem varakult.
Leid tähendab, et miski skisofreenilise häire juures võib muuta inimese viirushaigustele vastuvõtlikumaks."


Väidetavalt võib nakkus skisofreeniadiagnoosiga koroonahaigete elu nõuda 2,67 korda sagedamini kui tervetel inimestel.

Ingliskeelne allikas:
"Association of Psychiatric Disorders With Mortality Among Patients With COVID-19"
https://jamanetwork.com/journals/jamapsychiatry/fullarticle/2775179
JAMA Network, 27. jaan 2021, Katlyn Nemani, Chenxiang Li jt.

Randolph M. Nesse ”Hea põhjus end halvasti tunda. Pilk evolutsioonilise psühhiaatria eesliinile"


Randolph M. Nesse "Good Reasons for Bad Feelings: Insights from the Frontier of Evolutionary Psychiatry" (2019).

Randolph M. Nesse ”Hea põhjus end halvasti tunda. Pilk evolutsioonilise psühhiaatria eesliinile" (eesti keeles 2020, kirjastus Argo, tlk Triin Olvet).

Raamatututvustusest:
"Ärevus, depressioon, sõltuvus, anoreksia, skisofreenia, bipolaarne häire, seksuaalelu probleemid, kõik need oleksid võinud loodusliku valiku käigus kaduda. Aga ei kadunud. Miks ometi? Sest need on ... kasulikud. Paraku mitte inimese õnnetundele, vaid geenidele."

Tsitaat:
"Samuti  on  kokku  varisenud  lootus  geneetikapõhisele  diagnoosimeetodile.  Skisofreenia,  bipolaarse  häire  või  autismi  põdemine  sõltub peaaegu  täielikult  inimese  geenidest,  mistõttu  sajandivahetusel  arvas enamik  meist,  kes  me  olime  hõivatud  psühhiaatria  teadustöödega,  et konkreetsed  geneetilised  süüdlased  leitakse  peagi. Paraku  on järgnenud uuringud näidanud, et nende haiguste puhul ei eksisteeri tugevat mõju avaldavaid sagedasi geenivariatsioone. Peaaegu kõik spetsiifilised variatsioonid  suurendavad  haigestumisriski  ühe  protsendi  võrra  või vähem.  See  on  psühhiaatria  ajaloo  kõige  tähtsam  ja  ühtlasi  kõige heidutavam  avastus.  Mida  see  tähendab  ja  mida  me  peaksime järgmiseks tegema, on suur küsimärk."

Laura raamatublogis: https://loemeraamatuid.ee/randolph-m-nesse-hea-pohjus-end-halvasti-tunda/

Randolph M. Nesse koduleht: http://randolphnesse.com

Film: "Igaviku väravas" - "At Eternity's Gate"


"Igaviku väravas" -"At Eternity's Gate"
(2018, Suurbritannia, USA; režissöör Julian Schnabel).

See on eluloofilm Vincent van Goghist (1853-1890). Film käsitleb perioodi, mil kunstnik viibis eksiilis Prantsusmaal, Arles'is ja Auvears-sur-Oise'is, kus ta arendas välja oma unikaalsete värvilahendustega maalimisstiili.

Film on katse avada van Goghi siseilma, mida mõjutavad kunstniku võitlus kimbutava vaimuhaigusega, sõprus juba tunnustatud kunstniku Paul Gauguiniga ja igavikulised otsingud. Van Goghile on toeks tema vend Theo, kel aga ei õnnestu tema maale müüa. Ülejäänud inimestega lähevad kunstniku suhted nagu üle kivide ja kändude, enamasti teda ei mõisteta.

Huvitavad ja isevärki on filmiloojate katsed avada looduse mõju kunstnikule ning kujutada pildiliselt teda saatnud hääli ja meelepetteid.

Sünged on kaadrid vaimuhaiglast ja vanglast, kuid kuni õnnetu lõpuni säilib kunstnikul elus ikka ja alati lootusekiir tema ainulaadse talendi näol.

Willem Dafoe mäng köidab vaatajat tõesti ja avab veenvalt Vincent van Goghi olemust.

Loe filmi kohta siit:
https://en.wikipedia.org/wiki/At_Eternity's_Gate_(film)

Poster internetist.

Vaata ka selle blogi neid postitusi:
Vincent van Gogh (1853-1890)  -
http://skiso-praanik.blogspot.com/2014/06/vincent-van-gogh-1853-1890.html
Ja oma eluajal oli vaimuhaige kunstnik vaene... -
https://skiso-praanik.blogspot.com/2014/11/ja-oma-eluajal-oli-vaimuhaige-kunstnik.html
Võib-olla maalis van Gogh spiraalgalaktikat? -
https://skiso-praanik.blogspot.com/2015/02/voib-olla-maalis-van-gogh.html

Artikkel sellest, et võib-olla on suitsetamine skisofreeniahaigele kasulik

 20. oktoobril 2020 avaldas ajaleht "Lõunaeestlane. ee" artikli "Arstid võivad hakata uuesti patsientidele sigarette välja kirjutama, sest nikotiinil on raviomadused", mille alguses öeldakse:

"Sigaretid võivad muutuda arstirohuks, sest nikotiin ravib mitmeid närvisüsteemi haigusi nagu dementsus, skisofreenia, Parkinsoni tõbi ja isegi COVID-19."

Artikkel on oluliselt lühendatult tõlgitud siit: https://www.dailymail.co.uk/health/article-8857541/Why-doctors-start-prescribing-nicotine-help-beat-disease.html

Daily Maili artiklis on põhiliselt juttu Parkinsoni tõvest, kuid mainitud on ka skisofreeniat. Siiski ei eitata ka seda, et ühtpidi kasulikuna võib nikotiin omada mitmeid raskeid negatiivseid kõrvalmõjusid.

Artiklis käsitletud nikotiini kasulik mõju on alles päris algses uurimisjärgus ja küsitav, seepärast ärge nüüd kohe suitsetama hakake.

Film "Geenius ja hullumeelne"


 Film "Geenius ja hullumeelne" - "The Professor and the Madman" (2018, Iirimaa, USA, Suurbritannia, rež Farhad Safinia).

Sisututvustus internetist:
Professor James Murray (Mel Gibson) seisab 19. sajandi teisel poolel silmitsi meeletult ambitsioonika ettevõtmisega: panna kokku Oxfordi inglise keele sõnaraamat kõikidest inglise keeles kasutusel olevatest sõnadest. Ta saab ootamatuks abiliseks Yale'i ülikooli endise õppejõu dr William Minori (Sean Penn), keda tapmises süüdi mõistetuna peetakse kinni Broadmoori vaimuhaiglas. ...

Hiljem saab Minor skisofreenia diagnoosi. Film põhineb tõsielul.

Osades Oscari-võitja Mel Gibson ("Kartmatu"), Oscari-võitja Sean Penn ("Saladuste jõgi"), Natalie Dormer ("Troonide mäng"), Ioan Gruffudd ("Forsyte'ide saaga"), Jeremy Irvine ("Mamma Mia! Siit me tuleme taas"), Steve Coogan ("Stan & Ollie"), Jennifer Ehle ("Uhkus ja eelarvamus"), Stephen Dillane ("Troonide mäng") ja Eddie Marsan ("Sherlock Holmes").

Kaks südamlikku filmi David Helfgottist

ETVst on aeg-ajalt näha olnud Saksamaa dokumentaalfilm "Tere, mina olen David. Teekond David Helfgottiga" ("Hello I am David! A Journey with David Helfgott", 2015, rež Cosima Lange)

Filmitutvustusest: "Austraalia päritolu David Helfgott on ainulaadne kunstnikuisiksus ja hinnatud kontsertpianist, kuid tal on särava ande kõrval ka veidrusi. Pärast närvivapustust ja 11 aastat vaimuhaiglates näis, et imelapse karjäär on läbi. Kuid muusika tervendava väe ja sügava armastusega oma naise Gilliani vastu on ta leidnud tagasitee normaalsesse ellu ning kontserdilavadele. Ta mängib nakatava kire ja impulsiivsusega nii, nagu tunneb, ütleb seda, mida mõtleb, ja käitub nõnda, nagu ise tahab."

Kontserpianist David Helfgott (sünd 19. mai 1947) oli vaimuhaiglates skisofreenia tõttu. Tema elust on tehtud ka rež Scott Hicksi mängufilm "Shine" (1996), milles täiskasvanud Davidit mängis Geoffrey Rush, kes sai selle rolli eest Academy Award preemia (1997).

Geeniuse noorem poeg

Praegu ETVs näidatav sari „Geenius: Einstein“ sisaldab ka episoode Albert Einsteini ja Mileva Marići nooremast pojast Eduardist, kes oli skisofreeniahaige.

Vt: https://youtu.be/0fJ34CTy-R4

Eduard Einstein sündis Zürichis 28. juulil 1910. Lapsest peale oli ta haiglane. Albert Einstein kutsus oma poega Tete'iks, see oli hellitusnimi, mis oli tuletatud prantsuskeelsest sõnast „petit“ (väike) ja püüdis teda ta haiguses igati toetada ka pärast emast lahkuminekut.

Sirguvat Eduardi huvitas üliõpilasena psühhiaatria ja eriti Sigmund Freudi käsitlus sellest. Ta hindas muusikat ja kunsti ning kirjutas luulet. Eduard kurtis, et on raske olla nii kuulsa isa poeg nagu Albert Einstein. 1930. a pärast enesetapukatset diagnoositi 20aastasel Eduardil skisofreenia.

Kui Albert Einstein koos abikaasa Elsaga 1933. a emigreerus USAsse, läks temaga kaasa ka vanem poeg Hans Albert, kellest sai teadlane. Eduard jäi Šveitsi Zürichi ülikooli psühhiaatriakliinikusse. Enne emigreerumist külastas Albert Einstein poega ja see jäi nende viimaseks kohtumiseks.

Eduard Einstein suri 25. oktoobril 1965, olles veetnud vaimuhaiglas üle 30 aasta.

Allikas: https://allthatsinteresting.com/eduard-einstein

Camille Claudel (1864-1943)


Camille Claudel (8. dets 1864 - 19. okt 1943; täisnimega Camille Anastasia Kendall Maria Nicola Claudel) oli prantsuse kuulsaima kujuri Auguste Rodini õpilane, armuke, muusa ja rivaal.

Pärast tema surma on tema eluajal peaaegu märkamata looming leidnud tunnustust. 2017. a avati Nogent-sur-Seine'is tema rahvuslik muuseum, ka Rodini muuseumis Pariisis on üks tuba pühendatud Camille Claudeli taiestele.

1884. a hakkas Claudel tööle Rodini töökojas ja oli skulptori modelliks.

„„Oh, ma usun tõesti, et mõnes suhtes olete täiskasvanud, mademoiselle,“ lausus Auguste. See noor naine, kes erines nii suurel määral kõigist teistest, keda tema seni oli kohanud, meeldis talle, ent ajas ka hämmeldusse. Reageerimisvõime, kiire taip soojendasid ning liigutasid Auguste'i südant. Kuid neiu oli ju alles puhkemata pung, aga tema ise – mon dieu, tema ise tundis end järsku vanana!“

Camille Claudel "Rodin" (u 1888)
Hulk aega oli Camille Rodini armuke, kuid ei elanud temaga koos, sest Rodinil oli pikaajaline elukaaslane Rose.

Claudeli perekonnale ei meeldinud neiu vaimustumine kunstist ja ta oli sunnitud kodust lahkuma. 1892. a, väidetavalt pärast raseduse katkemist, lõpetas Camille intiimsuhted Rodiniga, kuid nad kohtusid veel mõned aastad sageli.

Claudeli osaks said vaesus ja publiku halb suhtumine tema teostesse. Kunstikriitik Octave Mirbeau pidas teda mässuliseks naisgeeniuseks. Tema tuntuimaks skulptuuriks kujunes „Valss“ (1893). Claudeli stiili pidasid mõned kunstikriitikud jõuliselt mehelikuks, teised väitsid, et tema looming on süngem ja kontrastsem kui Rodini oma.

Camille Claudel "Valss" (1893)
Huvitav ja salapärane olevat olnud ka Claudeli suhe helilooja Claude Debussy'ga.

1905. a tunnistati Camille Claudel vaimuhaigeks. Ta hävitas hulga oma skulptuure, kadus pikkadeks ajavahemikeks, kannatas alkoholismi ja paranoia all ja tal diagnoositi skisofreenia. Ta süüdistas Rodini, et too olevat varastanud tema ideid ja kavatsenud teda naistevanglasse panna või tappa.

„Camille lukustas end ateljeesse ega käinud nädalate viisi väljas, ta oli olnud mitu päeva söömata, aknakatted kuude kaupa ees. Ta põlvitas küünlavalgel Neitsi Maarja kipskuju ees, mille oli ilmselt ise teinud, ja iga kord, kui ta seda hellalt puudutas, sosistas ta: „La petite amie“. Ta ei tundnud kedagi ära, isegi mitte oma venda Pauli. Ta oli nagu laps esimesel pihil. Kui vend tahtis akent avada ja veidi värsket õhku tuppa lasta, puges ta nurka ja hakkas segast juttu ajama...“

1913. a märtsis pandi Camille Ville-Évrard' vaimuhaiglasse  Neuilly-sur-Marne'is. kuid samal ajal, kui ta oli tujukas ja haiglane oma käitumise poolest, oli ta andekas ja loov natuur. Arstid püüdsid tema sugulasi veenda, et Camille ei peaks olema vaimuhaiglas, kuid perekond, eelkõige ema, kes tütart ei sallinud, ja vend Paul, otsustas ta sinna jätta.

Hiljem viidi ta üle teistesse vaimuravilatesse. Üle 30 aasta elas Camille  Montfavet'i varjupaigas vaimuhaigetele, kus suri 1943. a. Ta olevat maetud sealsesse vaimuhaigete ühishauda.

Kuigi ta hävitas enamiku oma loomingust, on alles ühtekokku ligi 90 kuju, visandit ja joonistust.

Filmi "Camille Claudel 1915" poster.

Tema saatusest on tehtud mitu filmi. Režissöör Bruno Dumont'i filmis „Camille Claudel 1915“ (2013) keskendutakse kolmele päevale umbes 50-aastase hullumajja luku taha pandud Claudeli elus.

Filmitutvustusest: „Jälitusmaania all kannatav Claudel on tunduvalt adekvaatsem kui kes tahes teine teda ümbritsevatest lalisevatest hullumaja asukatest. See tähendab, et ta on suletud uste taga lõpmata üksildane ja tema ainsaks lootuseks jääb, et perekond ta ükskord ometi sealt ära viiks. Kirjeldatu võib kõlada raskepäraselt, ent nii veider, kui see ka poleks, ei mõju Dumonti film sugugi liiga masendavalt. See film pole mitte karm, vaid pigem karge. On arvatud, et režissööri seni kliiniliselt halastamatut käekirja pehmendab antud filmi puhul peaosatäitja Juliette Binoche (posteril kõrval) oma inimliku soojusega.“

Eluloofilm „Rodin“ (Prantsusmaa, Belgia, USA; 2017, rež Jacques Doillon) käsitleb Rodini loomingu kõrval üsna põhjalikult tema keevalist ja vastuolulist suhet talendika õpilase Camille Claudeliga (Izïa Higelin). Selles suhtes oli nii hullumeelset kirge kui ka teineteise vihkamist. Rodini osas on Vincent Lindon, Camille Claudeli mängib Izïa Higelin. (Mõlemad on siinsel filmikaadril:)


Camille Claudelist on südamlikult ja poeetiliselt juttu ka David Weissi suurromaanis „Alasti tulin ma“, mis käsitleb Auguste Rodini elukäiku (e. k tõlkinud Eha Vasara, kirjastus Kunst, 1981) ja millest pärinevad ka siinsed tsitaadid.

Allikad: Wikipedia ja muu internetiteave, D. Weissi romaan. Fotod ja filmiposter on internetist.

Blogi: "Vaimse tervise heaks"

Blogi: "Vaimse tervise heaks"
murramestigma.blogspot.com

Korra olen seda blogi Skiso-präänikus juba tutvustanud, kuid mingil ajal kadus see ära ja võtsin tutvustuse maha. Aga nüüd on mitu blogijat märkinud, et blogiauhindade hääletusel on just see blogi neile silma jäänud, neilt hääle saanud ja üldse huvi äratanud vaimse tervise probleemide vastu.

Niisiis: blogi nimeks on "Vaimse tervise heaks" (murramestigma.blogspot.com) ja seda peab noor naine, kes teab, mis on skisofreenia, ja oskab oma läbi- ja üleelamisi paeluvalt kirjeldada.

Võib-olla on tema kogemustest ja soovitustest teistelegi kasu, sest arstiks õppides tunnetab ta üsna täpselt, mis vaimse tervise probleemidega seoses oluline on.

Artikkel: "Psüühikahäire kui üks elu jooksul saadud kogemus"

Artikkel: "Psüühikahäire kui üks elu jooksul saadud kogemus"
https://novaator.err.ee/921498/psuuhikahaire-kui-uks-elu-jooksul-saadud-kogemus
Karoli Noor, Tartu Ülikool.
ERR/Novaator. 19. märts 2019.

Seoses rahvusvahelise sotsiaaltöö päevaga kirjutab autor inimsuhete väärtustamisest nende inimeste puhul, kes on põdenud mõnd psüühikahäiret. Ta käsitleb Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltöö assistendi Dagmar Narussoni uuringut vaimse tervise haigestumisest paranenud ja kogukonda naasvatest inimestest.

Tsitaat: "Psüühikahäiret kogenuid võetakse tihti kui mingit erilist liiki – skisofreenikud, depressioonikud jne. Tegelikult on haigus vaid üks kogemus paljudest. "Nii nagu mõned inimesed on käinud Tais ja saanud seal kogemusi, on mõned inimesed kogenud või kogevad psüühikahäiret. Jah, see mõjutab nende edaspidist elu, kuid see ei defineeri neid", ütleb Narusson."

Artikkel: "Haigus, mis avaldub alles täiskasvanueas"

Artikkel: "Haigus, mis avaldub alles täiskasvanueas".
Sandra Saar, Tartu Ülikool.
ERR/Novaator 11. dets 2018.
https://novaator.err.ee/883706/haigus-mis-avaldub-alles-taiskasvanueas

Artikkel tutvustab Tartu Ülikooli psühholoogiatudengi Triin Kesküla bakalaureusetööd skisofreeniast.

Skisofreenia puudutab maailmas 26 miljonit inimest ja Eestis umbes 13 000 peret.

Tsitaate:
"Enamasti avaldub haigus esimest korda 20. eluaastates noortel, täiskasvanuks küpsemise eas. Meestel võib skisofreenia avalduda veidi varem kui naistel."

"Dopamiini ülemäärane hulk tekitab tajuhäireid, mis võivad avalduda paranoiana, põhjustades meelepetteid ja häälte kuulmist. Puudujääk aga põhjustab apaatiat, üksindustunnet ja motivatsioonipuudust. Põhjused, miks dopamiinitasakaal paigast ära läheb, ei ole täielikult teada."

"Haigust kirjeldas esimesena Saksa psühhiaater Emil Kraepelin 1896. aastal ja nimetas selle
dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse "skisofreenia" võttis 1908. aastal kasutusele Šveitsi psühhiaater Eugen Bleuler, tuletades selle ladinakeelsetest sõnadest schizo (killustumine, lõhestumine) ja phren (hing) ning liitest -ia."

Artikkel käsitleb skisofreenia positiivseid, negatiivseid ja kognitiivseid sümptomeid, samuti haigestunu sotsiaalset toimetulekut.

Artiklile on ERR-i portaalis lisatud ka teade sellest, et Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi neuroteadlased avastasid hiljuti koostöös vaimse tervise keskustega ajutegevuse mustri, mis seostub skisofreenia arenemisega ja võimaldab skisofreenia senisest varasemat diagnoosimist.

Blogi: „RIKKI – taidetta mielenterveydestä“


Blogi: „RIKKI – taidetta mielenterveydestä“.
https://rikkiproject.wordpress.com/

Soome kultuuriblogi, mis iseloomustab end nii: „RIKKI-projektin ylläpitämä blogi, jossa julkaistaan mielenterveyteen liittyviä postauksia eri alojen taiteilijoilta.”

RIKKI-projekti blogis on rohkesti huvitavat soomekeelset lugemist.

RIKKI on Soome kunstiprojekt, mis koosneb näitustest, töötubadest jm, ka sellest blogist, millele eespool viitasin. RIKKI käsitleb vaimutervise tugevdamise ja parandamise kogemusi kunstide kaudu ja püüab anda tuge ja abi neile, kellel on vaimse tervise probleeme. Räägitakse vaimsetest probleemidest, vaimuhaigustest jms ning kunstide kaudu on avatud loov terapeutiline kanal kõigile huvilistele. RIKKI-projekti kodulehekülg on aadressil: http://rikkiproject.com/
Sellelt leiab ka paljude erinevate kunstnike pilte.

Artikkel: "He Got Schizophrenia. He Got Cancer. And Then He Got Cured."

Artikkel: "He Got Schizophrenia. He Got Cancer. And Then He Got Cured."
"A bone-marrow transplant treated a patient’s leukemia — and his delusions, too. Some doctors think they know why."
Moises Velasquez-Manoff, teaduskirjanik.
The New York Times. Sunday Review. 29. sept 2018.
https://www.nytimes.com/2018/09/29/opinion/sunday/schizophrenia-psychiatric-disorders-immune-system.html

Huvitav teaduslik arvamusartikkel sellest, kuidas ühe raske haiguse ravimine võib teisest raskest haigusest terveks teha. Võib, aga ei pruugi alati...

Artikkel valedest soovitustest

Artikkel: KSA Silmakeskuses käinud skisofreenik sai kaasa soovituse ravimitest loobuda"
https://www.err.ee/856587/ksa-silmakeskuses-kainud-skisofreenik-sai-kaasa-soovituse-ravimitest-loobuda
Merilin Pärli, ERR-i portaal, 28. aug 2018.

Ma ei pane seda viidet siia mitte seoses selle juhtumiga konkreetselt, vaid sellepärast, et selles tekstis on üks väga oluline meeldetuletus:

"Noormees, kellel dr Haavel soovitas ravimite asemel oma skisofreeniat jooga ja toitumisega ravida, funktsioneerib igapäevaste psühhotroopsete ravimite abil, mis ajukeemia tasakaalus hoiavad, täisväärtuslikult. Ent varasemalt, kui ta on omal käel ravimite tarvitamise mõnel korral ajutiselt lõpetanud, on see kaasa toonud haiguse ägenemise. Need korrad lõppesid tema jaoks haiglas. Ta ei või päevagi ravimeid vahele jätta."

Kui skisofreeniahaigel tekib kahtlus, et ravimit pole vaja võtta, tuleb tal ikka pöörduda psühhiaatri poole. Enamasti on ka /oma/ psühhiaater kõige pädevam raviskeemi muutma või ravimidoosi vähendama või suurendama.

Jooga ja toitumisega tegelemine tuleb kasuks üldisele tervislikule seisundile, konkreetselt skisofreenia osas tuleks aga konsulteerida psühhiaatritega. Iga vaimuhaige olukord on erinev ja spetsialistid oskavad enamasti sellega arvestada.

Marusja Klimova „Majake Bois-Colombes’is“


Marusja Klimova 
„Majake Bois-Colombes'is“.
Vene keelest tõlkinud Ilona Martson.
Loomingu Raamatukogu 34-37, 2016.

Vene kirjaniku skisofreeniline raamat väga skisofreeniliste tegelastega ja vaimuhaiglakirjeldustega. Marusja Klimova on Tatjana Kondratovitši varjunimi.

Tsitaate:
„Pierre veetis hullumajas kaks aastat. Seal hakkas ta luuletama, talle anti isegi kirjutusmasin, ja tennist mängima, temast sai oma osakonna tšempion. Haiglas tehti Pierre’ile kaheksa elektrišokki, ja see oli kõige hullem. Pierre ei armastanud seda meenutada, ütles vaid, et kui sa hiljem toibud, pole sul eluisu.“

„Kuid selle asemel viidi ta hullumaja vastuvõttu, mida Pariisis hüütakse
IPPP (mis lahti kirjutatuna tähendab Infirmerie Psychiatrique de la Prefecture et de la Police, prefektuuri ja politsei psühhiaatriakliinik). Seal paigutati ta erilisse kambrisse, mille seinad olid targu mingi pehme materjaliga üle löödud – mis osutus vägagi õigeks ettevaatusabinõuks, kuna selleks hetkeks oli Kostja erutus paisunud nii suureks, et ta jooksis peaga vastu seinu. Talle tehti mitu süsti ja pärast kohutavaid piinu saabus mõningane selgusehetk. Ta astus trellitatud akna juurde ja talle näis, et naaberaknast keegi lehvitas talle. Ja selles kohutavas olukorras – talle tundus, et on sattunud põrgusse, ja kui akna ees poleks trelle olnud, oleks ta jalamaid välja hüpanud – sai see naaberaken talle viimaseks sidemeks tegelikkusega, nagu keegi veel armastaks ja ootaks teda, ja see mõte pakkus talle veidi lohutust. Seejärel vajus kõik ära ja pilt kadus lõplikult.“

„Kuid Maison Blanche’is ei antud talle peaaegu üldse ravimeid, hommikuti pakuti kohvi ja isegi kooke ning tunti huvi, mida ta lõunaks soovib. Ta võis televiisorit vaadata, voodis vedelda, aias kesk haljaid puid ringi jalutada. Keegi ei karjunud tema peale, ei kupatanud palatist välja, ta võis teha kõike, mida tahtis. Kostjale näis, et ta on sattunud paradiisi...“

„Igas inimeses, kui tahes edukas ja menukas ta esmapilgul ka ei paistaks, võib lähemal uurimisel alati avastada jälgi mingeist hälvetest, mis, nagu sädemed või hõõguvad söed, peidavad eneses alati suure tulekahju ohtu, on võimelised transformeeruma tõeliseks hullumeelsuseks. Ja mida tungivamalt üks või teine indiviid kaldub ennast liigitama n.-ö. normaalseks inimeseks, seda suuremat ohtu kujutab ta minu kogemuse põhjal ümbruskonnale. Ainult iseenda hullust teadvustades on iga indiviid võimeline sellega kuidagiviisi toime tulema.“

Kunsti osast isa ja poja võitluses skisofreeniaga

Artikkel: "On Schizophrenia: Father and son discuss battling mental illness and the art it inspires"
Independent, 11. sept 2017.
http://www.independent.co.uk/news/long_reads/schizophrenia-henry-cockburn-mental-illness-father-son-patrick-art-folkestone-triennial-art-festival-a7940126.html

Patrick Cockburni poeg Henry on põdenud skisofreeniat viimased 16 aastat. Selles pikas ja põhjalikus kirjutises tutvustavad nad oma võitlust skisofreeniaga, Näha on ka Henry maale.

Henry sai skisofreenia diagnoosi 20-aastaselt, kui ta oli kunstiüliõpilane Brightonis. Kaheksa aastat viibis ta ravil erinevates vaimuhaiglates, põgenedes neist korduvalt, kuid oli ikkagi sunnitud tagasi pöörduma. 2007. aastast oli siiski märgata paranemise märke.

Koos isaga kirjutas Henry raamatu "Henry’s Demons: Living with Schizophrenia, a Father and Son’s Story", mis kujunes pärast ilmumist 2011. a bestselleriks.

Siin viidatud artikli esimese poole on kirjutanud isa, teises pooles räägib Henry oma kunstist, mille kohta ta ütleb, et selles väljendub tema vabadusetunne ja see ilu, mida ta maailmas näeb sestsaati, kui maailm tema vastu lahkemaks on muutunud.

Henry Cockburni kodulehekülg:
http://www.henrycockburn.com
Sisaldab rohkesti tema loomingut. Sealt on pärit ka tema töö "I'm back"  - "Ma olen tagasi" (2017):


Artikkel: "Psüühikahäirega patsiente iseloomustab D-vitamiini puudus"

Artikkel: "Psüühikahäirega patsiente iseloomustab D-vitamiini puudus".
https://tervis.postimees.ee/4403659/psuuhikahairega-patsiente-iseloomustab-d-vitamiini-puudus
Postimees/Tervis, 11. veebr 2018.

Tsitaat:
"Austraalia teadlased leidsid, et esmase psühhoosiepisoodiga patsientidel on oluliselt madalam D-vitamiini tase kui tervetel kontrollisikutel, piiratud tõendus viitab ka madalamale C-vitamiini tasemele.
Varasematest uuringutest on teada, et skisofreeniat pikaaegselt põdenud patsientidel on mitmete mikrotoitainete, näiteks foolhappe, B12-, C-, D- ja E-vitamiini defitsiit."


Veel tsitaat:
"Ühes töös leiti, et värskelt diagnoositud skisofreeniaga patsientidel tõi suurtes annustes C-vitamiini manustamine kaheksa nädala jooksul kaasa suurema sümptomite paranemise."