'

Kui olete kuskilt lugenud midagi huvitavat vaimse tervise ja skisofreenia kohta ning arvate, et teie loetust võiks selles blogis kirjutada, siis andke, palun, kommentaarides teada. Samuti siis, kui soovite, et teie vastavateemalist blogi või mõnda blogipostitust tutvustaksin.

Friedrich Hölderlin (1770-1843)

Johann Christian Friedrich Hölderlin (20. märts 1770 - 7. juuni 1843) oli saksa luuletaja, üks tähtsamaid saksa lüürikuid, stiililt kuskil romantismi ja klassitsismi vahel.

"Friedrich Hölderlin oli kodanliste mõõdupuude järele vana, kui kustutati ametlikkudest nimestikkudest, kuid ta teadlik elu oli lõpnud nooruses, ja Diotima nägemus määras ta haige hiliselu ebamääraste unistuste suuna." (Ants Oras  artiklis "John Keats", Olion nr. 7/1930).

Diotima Mantineast oli naisfilosoof ja preestrinna, kel oli oluline osa Platoni "Sümpoosionis" (e. k "Pidusöök"), platoonilise armastuse ideede kandja. Pole kindel, kas ta oli ajalooline isik või sündis vaid Platoni kujutluses - keegi peale Platoni pole teda maininud. Kuna aga Platon nimetas oma dialoogide tegelasi antiikse Ateena elanike järgi, siis arvatakse üldiselt, et Diotima oli ka tegelikult olemas.

Diotima nime tähendus on "Zeusi poolt austatud". Mantinea oli vana-Kreeka linn, Peloponnesose sõjast tuntuks saanud. Diotima nime on palju kasutatud mitmesuguste filosoofia- ja kunstialaste projektide, ajakirjade, kirjandusteoste jne pealkirjades.

Hölderlin andis oma luules Diotima nime oma armastatule Susette Borkenstein Gontardile, oma tööandja naisele, kes inspireeris teda kirjutama tema peateost "Hyperioni" (1797, 1799), mille nimitegelane kirjutab kirju sõpradele Bellarminile ja Diotimale.

DIOTIMA
Friedrich Hölderlin

Jääd piinas tummaks, sest nad ei mõista sind,
sa püha elu! Vaikid, pilk aina maas,
sest ah, sa päikselisel päeval
asjatult omasid leida püüad,

noid kuninglikke, kes nagu vennad ju,
kui ladvad hiie, sihvakad, seltsivad,
kord armastusest, selgest taevast
ainiti kaarduvast tundsid rõõmu

ja päevist algseist kaikvel neil oli rind;
neid tänulikke, nendest ma laulan, kes
ka surmavalda rõõmu kandsid,
vabad ja kütketud, taeva lapsed,

õrnsuured hinged, keda nüüd eal ei lee;
ja leinab neid, nii kaua ju kestnud on
too leina-aasta, saatjaks aina
meenutus tähtedelt, hing veel ikka

ja leinal sellel ei ole raugemust.
Kuid aeg teeb terveks, taevastel on nüüd jõud,
nad kiired on. Kas ei saa loodus
taas endist õigust, rõõmutoovat?

Veel enne kui, oo Arm, meie küngas vaob,
see täitub ning, Diotima, meid ootab päev,
mis sulle sarnasena sindki
taevaste, heeroste hulgas mainib.
/Vikerkaar 5/2007, saksa keelest tõlkinud Ilmar Vene./

Hölderlini eluloost ja loomingust ei hakka ma siin pikalt kirjutama, peatun vaid tema haigusel. 31-aastaselt tabas väga andekat ja enamasti melanhoolset, unistavat ja tundlikku Hölderlini ravimatu haigus, millega võideldes ja millele alludes elas ta oma pika, 73 aastat kestnud elu üksildasena Tübingenis suguvõsalossis. Ka tema varasemas loomingus oli ilmnenud vaimuhaiguse kartust ja ta ei eksinud - tema haiguse nimeks oli skisofreenia.

Hölderlin oli loomult väga tõsine, ei mõistnud nalja, pidas väga oluliseks sõprust ja truudust armastuses.Tema teoste tegelased on tema fantaasias sündinud taktitundelised ja kaunid inimesed, kelles väljenduvad luuletaja enda tunded. Väidetavalt on skisofreenikutel raske tunda end tasakaalukatena inimeste maailmas, üksnes looduse ilus peituv harmoonia rahustab neid. Võib-olla just seetõttu sobis Hölderlinile panteism, mis võimaldas tal vabaneda tegelikkusest ja armastada kõike seda, mida ta veel oli suuteline armastama.
/Tekst on koostatud internetimaterjalide põhjal./

* * *
Tartu Ülikooli maailmakirjanduse prof Jüri Talvet on võrrelnud Hölderlini ja Juhan Liivi vaimuhaigust: "Liivi vaimupimedus ei olnud kunagi nii täielik kui saksa vararomantikul Hölderlinil, kes saatis oma elu viimased nelikümmend aastat mööda, varasele loomingule midagi lisamata." (Monograafia "Juhan Liivi luule", 2012.)

Link: Schizophrenia News (MNT)

Skisofreeniauudiseid maailmast inglise keeles:
Schizophrenia News from Medical News Today
http://www.medicalnewstoday.com/categories/schizophrenia

The latest Schizophrenia News articles published daily. Includes news on schizophrenia - a type of psychosis, characterized by abnormalities in perception, content of thought, and thought processes (hallucinations and delusions) and with extensive withdrawal of interest from other people and the outside world.

Medical News Today  (MNT) on uudisteportaal, mis tegutseb 2003. aastast ja sisaldab üle 238 600 artikli kõikvõimalikel meditsiiniteemadel. Enamasti on need teadussõnumid.
http://www.medicalnewstoday.com/

Ütles...

"Writing is a socially acceptable form of schizophrenia."
"Kirjutamine on skisofreenia sotsiaalselt aktsepteeritud vorm."
-
E. L. Doctorow (Edgar Lawrence Doctorow, sünd 1931), USA kirjanik.

Raamat: "Kuidas jagu saada depressioonist"

Selles blogis ei kirjuta ma kuigi palju depressioonist, küll aga olen tähele pannud, et see teema paljudes otsisõnades figureerib. Võib-olla on otsijatele kasulik järgmine link:

Dr John Prestoni raamat "Kuidas jagu saada depressioonist" - terve tekst.
http://raulpage.org/depress/

Sisaldab põhjalikku selgitust, mis on depressioon, ja annab nõuandeid, mida saab depressiooni alistamiseks teha.

Psühhiaater Andres Lehtmets ütleb saatesõnas: "Arvatakse, et ligi 60-70% täiskasvanud elanikkonnast kogeb mõnel eluetapil depressiooni või ängistust, mis on piisavalt tugev, et häirida igapäevaelu.
Kuigi kurbus on igapäevaelus sama loomulik kui rõõm või viha, on kestev ja kurnav masendus seisund, kus vajatakse abi. Käesolev raamat püüab anda nõu ja toetust neile, keda vaevab masendus. Ja neile, kes püüavad aidata ning mõista selle all kannatavat kaaslast, sõpra, lähedast."

Anthony Hopkins häältest peas


1993. a ütles kuulus filminäitleja Anthony Hopkins (sünd 31. dets 1937),et on lapsest saadik oma peas "hääli" kuulnud. Ta seostas seda kindlustunde puudumisega lapseeas.

---

"In 1993, in an interview in the News of the World, the Hollywood actor Anthony Hopkins made a remarkable admission, he claimed he heard strange voices in his head,

    "I’ve always had a little voice in my head, particularly when I was younger and less assured", he said.  "While onstage, during classical theatre the voice would suddenly say, "Oh, you think you can do Shakespeare, do you?" and he added; "Recently, I was being interviewed on television and the voice inside my head said to me, "Who the hell do you think you are. You’re just an actor, what the hell do you know about anything".

Anthony Hopkins locates the root of his voice hearing experience in the insecurity he felt as a child, he says:

    "I’ve always had a little voice in my head pulling me down, particularly when I was younger and less grounded…My school days were not always happy and I wanted to get away from Wales and be someone else. I was stupid at school, I just didn’t know what was going on. I thought I was on Mars, I didn’t know what they were talking about."

Many voice hearers share this description of the trigger for the voice experience and a recent survey showed that Hopkins is by no means alone. Social circumstances are related to the onset of the voices and examples of this include unbearable living situations, recent or childhood traumas, conflicts between the ideal and reality of people’s lives and the person’s overall emotional development.
"

Allikas: http://www.intervoiceonline.org/2463/voices/famous-people/anthony-hopkins.html#comments

Ütles...

"If you talk to God, you are praying; If God talks to you, you have schizophrenia."
"Kui räägid Jumalaga, siis palvetad. Kui Jumal räägib sinuga, siis on sul skisofreenia."
-
Thomas Stephen Szasz (1920-2012), USA psühhiaater.

Film: "Ärkamised"

Väidetavalt depressiooni tõttu enesetapu teinud andekas ja mitmekülgne näitleja Robin Williams (21. juuli 1951 - 11. august 2014) mängis 1990. a filmis "Ärkamised" ("Awakenings") psühhiaatrit ja neuroloogi dr Malcolm Sayerit.

"Ärkamised" on USA naisrežissööri Penny Marshalli film, mis põhineb neuroloogi, professor Oliver Sacksi kogemustel lootusetult haigete ravis 1960ndate aastate teisel poolel. Raamatuna on "Ärkamised" saanud väga populaarseks, andes ülevaate, kuidas pikki aastaid peaaegu täielikus liikumatuses  veetnud patsiendid Parkinsoni tõve arstimiseks leiutatud ravimi L-dopa mõjul "ärkavad", taas ilmneb nende inimlikkus, kuni...

Filmis saab dr Sayersi esimeseks patsiendiks ligi 40 aastat koomataolises unes viibinud Leonard Lowe (Robert De Niro). Lapsepõlvest saadik haige Leonardi "ärkamine" on mõjus ja liigutav.

Robin Williamsi ja Robert de Niro mäng selles filmis on väga meisterlik ja varjunditerohke, aga vaatajailt pisaraid välja kiskuv. Film kandideeris ka Oscarile.


EDIT:
Oliver Sacksi järelehüüe Robin Williamsile: "The man who could be anyone", The New Yorker 18. aug 2014:
http://www.newyorker.com/culture/culture-desk/man-anyone 

Tsitaate:
"One of the most amazing experiences of my life was working with Robin Williams, watching him become me, in the filming of my book “Awakenings,” in 1989. The patients whose experiences I had recounted in the book—some of them were still alive then—loved him, too. Over the next twenty-five years, Robin and I became good friends, and I grew to appreciate—no less than the brilliance of his wit and his sudden, explosive improvisations—his wide reading, the depth of his intelligence, and his humane concerns." 

"We would chat about neurology and biology, literature, history, biographies—he was startlingly well informed on pretty much everything under the sun, and this was a very different Robin—thoughtful, relaxed, not onstage, not “on.”" 

 "For me, more than anyone I have ever known, Robin, too, was that adorable genius. It is infinitely sad that this unique human being, who gave so much and so fully of himself to all of us, should have taken his own life."

Ütles...

"Schizophrenia cannot be understood without understanding despair."
"Skisofreeniat ei mõisteta ilma meeleheidet mõistmata." -

 Ronald David Laing (1927-1989), šoti psühhiaater.

Aeg-ajalt panen siia mõne skisofreeniaga seotud väljaütlemise, sisuliselt aforismi, mida siin blogis skiforismiks nimetan.

Blogi "Overcoming Schizophrenia"

Blogi "Overcoming Schizophrenia"
http://overcomingschizophrenia.blogspot.com/

Noor advokaat ja blogija Ashley Smith elab USA-s Atlantas (Georgia) ning kirjutab blogiprofiilis enesetutvustuseks, et on skisofreeniast jagu saanud ja usub, et seda suudavad ka teised. Tema blogi ongi skisofreenia võitmisest ja Ashley tegevusest oma olukorra parendamisel.

Ashley on oma blogi põhjal kokku pannud ka raamatu "What's on My Mind?". Lisaks blogile on ta oma kogemusi võitlusest haigusega jaganud ka paljudes intervjuudes, millele on lingid tema blogis.

Link: peaasi.ee - noorte vaimse tervise portaal


Siinsed tsitaadid on võetud nimetatud portaalist. Ehk on neist kellelegi kasu peaasi.ee juurde jõudmisel ja vajalike nõuannete saamisel.

"“Peaasi.ee – Eesti noorte vaimse tervise alane e-nõustamine, veebiplatvorm ja e-lahendused” on MTÜ Peaasjad poolt läbiviidav projekt (aastatel 2014-2015), mille käigus arendame Peaasi.ee lehel e-nõustamisteenust ning olulist teavet vaimse tervise ja selle probleemide kohta, lisaks loome infotehnoloogilisi eneseabivahendeid ja kognitsiooni parandamise võimalusi. Projekti võrgustikutöösse kaasame noori ja nendega töötavaid spetsialiste ning vaimse tervise spetsialiste.
Projekti rahastatakse Norra toetustest 2009-2014 Rahvatervise programmi raames. Eestis on Rahvatervise programmi koordinaator Sotsiaalministeerium."


Peaasi.ee meeskond kirjeldab oma kavatsusi nii:
"Teabe levitamine nii vaimse tervise kui selle häirete kohta: 
  •     otse noortele inimestele läbi veebikeskkonna ja meedia
  •     noorte inimeste vanematele, sõpradele ja sugulastele läbi veebikeskkonna ja meedia
  •     noortega tegelevatele spetsialistidele hõlbustamaks häirivate nähtuste äratundmist, nendele tähenduse andmist ja vajaliku abi järele küsimist.
Paremate võimaluste loomine võimalikult kiire abi saamiseks:
  •     Loome kergesti ligipääsetava ja professionaalse veebipõhise keskkonna, kus jagame kiiret ja ajakohast infot abi saamise võimaluste kohta.
Mida me tahame saavutada?
Soovime, et noor inimene saaks ennast häirivate psüühika probleemide puhul võimalikult vara abi – see parandab oluliselt prognoosi, abi tulemuslikkust ja aitab ära hoida elukestvate haiguste väljakujunemist.
Soovime, et väheneks häbimärgistamine, stigmatiseerimine. Vaimse tervisega on probleeme väga paljudel inimestel elu jooksul. Näiteks on mõned uuringud leidnud, et depressioon tabab umbes 20% inimestest – see on ju iga viies. Kokku kogevad erinevaid psüühikat häirivaid seisundeid elu kestel ligikaudu pooled inimestest. Mitmed psüühikahäired põhjustavad maailmas enam töövõimekaotust kui sõda.
Häiretesse suhtutakse erinevates kultuurides eri moodi. Mõnes maailma paigas peetakse täiesti tavaliseks, et keegi käitub aegajalt veidi ebatavaliselt. Miks siis ka meil ei võiks nii olla?"


Selgitatakse, mis on depressioon, ärevushäired, bipolaarne meeleoluhäire, söömishäired, psühhoos ja skisofreenia, aktiivsus- ja tähelepanuhäire, enesevigastamise- ja enesetapumõtted ning kuidas aju töötab.

Portaal sisaldab võimalust küsida abi nõustajalt, tutvustab mitmesuguseid teraapiaid. On ka kultuuriuudiseid. Siinkirjutajale pakkus suuremat huvi rubriik "Eneseabi, lisalugemist" kirjanduse loetelu http://peaasi.ee/kysi-noustajalt/1309-2/

Pilt: Fragment portaali avalehelt.

Artikkel: psühhootiliste häirete all kannatajad Eestis

"Psühhootiliste häirete all kannatab Eestis 10 000-20 000 inimest"
Bianca Mikovitš, Maaleht 22. mail 2014.
http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/eestiuudised/psuhhootiliste-hairete-all-kannatab-eestis-10-00020-000-inimest.d?id=68724517

Tsitaate:
""Kui inimese elu on häiritud, tuleks abi otsida," ütleb kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.
Selles, et keegi kuuleb hääli, mida teised ei kuule, pole tema jaoks midagi üllatavat - igal aastal jõuab Eestis arstide juurde 600 esmase psühhoosijuhtumiga inimest, kelle kontakt reaalsusega on kadunud või tugevalt häiritud.
Psühhootiliste häirete all kannatab 10 000-20 000 inimest ning psüühikahäireid on elu jooksul neljal inimesel kümnest. Paljud neist jõuavad arsti juurde alles siis, kui seisund on väga halb.
"Kahjuks on tegu häbimärgistatud valdkonnaga, mille kohta liigub mitmesuguseid müüte,” märgib Oidermaa, kes koos kolleegidega hoiab üleval veebikülge Peaasi.ee, mis on mõeldud noorte vaimse tervise kaitsmiseks ja ühiskonna teadlikkuse suurendamiseks.
Tõuge e-nõustamise käimapanekuks tuli tõsiasjast, et abini jõutakse liiga hilja."

---
""Mure ja väike paranoilisus on meis kõigis olemas, aga rusikareegel on kõigi psüühikahäirete puhul, et kui need mõjutavad ja häirivad elu, siis tuleb midagi ette võtta," sõnab Oidermaa."

---
"Psühhoos võib vallanduda eri tegurite koosmõjul ning haigushoogude kordumisel süveneda skisofreeniaks. Mida teha, et end sellest päästa?
"Kõlab ehk väga tavaliselt, aga vaimset tervist aitavad hoida tervislik eluviis, õige toitumine, liikumine värskes õhus, piisav unerütm ja mõnuainetest hoidumine," räägib Oidermaa.
"Kui on aga näha, et tasakaalu on keeruline säilitada, stressiga raske toime tulla, siis tuleks õppida, kuidas pingeliste olukordadega paremini hakkama saada.""

Skisofreeniast Luule Viilma "Ellujäämise õpetuses"

Teksti allikas: Luule Viilma "Ellujäämise Õpetus"
http://www.luuleviilma.ee/index.php?id=7559

See inimene oli skisofreenik.

Millest tekib skisofreenilisus? Sellest, et inimene elab teiste illusioonidest. Kõigepealt oma vanemate, kasvatajate illusioonidest. Üks ootab temalt ühte, teine loodab teist, kolmas unistab kolmandast, neljas igatseb neljandat. Mida rohkem ta püüab, uskudes end suutvat, seda kindlamalt haigestub ta skisofreeniasse, mille puhul tunded, mõtted, sõnad ja teod võnguvad eri lainepikkustel ja ei sünkroniseeru tervikuks. Miks on see nii? Sest need pole tema tunded, mõtted, sõnad ja teod. Need on teiste omad. Samamoodi kui need inimesed ei sobi omavahel, ei võta üksteist omaks, on üksteisega vaenujalal, on ka skisofreenikul kõik peas sassis ja ta ei saa oma eluga ise hakkama. Ta tahab meeldida kõigile, aga ei saa hakkama iseendaga ja hakkab ennast seetõttu kartma.

Skisofreenia tüüp sõltub sellest, kuidas vanemad on realiseerinud oma hea ja parima tahtmist.

I. Ühed püüavad head saavutada heaga. See tähendab, et last kasvatatakse ainult heaga. Halb hoitakse lapsest eemal. Head idealiseeritakse ja lapsele maalitakse pilt elust kui imeilusast muinasjutust tingimusel, et ta on hea laps. Hea laps kuulab sõna, hoiab puhtust ja korda, sööb ja magab, nagu vanemad käsivad, õpib ja saab targaks, tubliks, kuulsaks, austusväärseks, rikkaks, ideaalseks ning vanemad saavad olla tema üle uhked. Lapse veenmine ja tema vaimne manipuleerimine viivad sihile, kui vanemad on lapsele tähtsamad kui tema ise.

Vanemad on lapsele temast endast tähtsamad juhul, kui lapsel oli eelmises elus vaeslapse raske elu. Selline laps on sõnakuulelik kohe, kui talle öelda, et kui ta nii ei tee, nagu emme tahab, siis teeb ta emmele haiget. Või et emme jääb haigeks. Või emme sureb ära. Lapsel on juba sellestki kabuhirm, mis iseenesest ajab hulluks, ja ta teeb kõik, mis emme tahab. Vanemad, kes nii käituvad, ei oska aimatagi, et nad hävitavad lapse vaimset tervist. Eelmises elus oli ta vanemate füüsiline ohver, selles elus saab temast vaimne ohver.

Ainult heaga last kasvatavate vanemate hulk kasvab korrelatsioonis majandusliku heaolu kasvuga.

II. Teised püüavad head saavutada halvaga. See tähendab, et last kasvatatakse halba hävitades. Kõike halba võrreldakse heaga. Hea tuuakse eeskujuks, aga halb tehakse häbiks. Hoolsad vanemad ei jäta lapse ühtegi halba iseloomujoont või eksimust märkamata. Pidev moraalitsemine, kritiseerimine, hirmutamine ja ähvardamine: kui sa halb oled, siis sinuga juhtub seesama, mis selle halvaga seal juhtus. Lapsele luuakse õuduste maailm, mis peaks lapse heaks hirmutama.

Halvale püütakse jõuga vastu seista. Kui inimene on pidanud mitu elu järjest ennast teiste tahte alla painutama, siis ta kardab seda järjest rohkem ja tõmbab ka rohkem ligi. Hirm sunnib olema selline, kui teised tahavad, aga kogedes, et teised ei ole ikka rahul, hirmud suurenevad. Hirm, et mind sellisena, kui ma olen, nagunii ei armastata, tekitabki õuduste maailma. Vaim lahkub sealt, et mitte hävineda.

III. Kolmandad püüavad saavutada head nii hea kui halvaga. Lapse mina arvestamata, tema vajaduste vastu huvi tundmata kord meelitades, kord ähvardades muudetakse last kord niisuguseks, kord naasuguseks. Pärast süüdistatakse last, et ta on äraarvamatu. Kui üks vanem lapse hinge niimoodi murrab, siis laps vähemasti teab, mismoodi hetkel selle vanema meele järgi olla. Aga kui kaks vanemat lapse hinge vägistavad, siis kistakse teda vahel pooleks, kord pigistatakse nagu tangide vahele. Või kääride vahele, et kumbki vanem saaks lapsest selle osa omale, mis talle meeldib.

Esimesi on ravimitega peaaegu võimatu ravida, sest nad on haigushoo ajal taevases täiuslikkuses ja nad peavad oma haigust õnneks, mis võimaldab neil lahkuda murede maalt. Nad ei saa aru, miks peaks ravimite vabatahtliku neelamisega ütlema lahti sellest heast. Kui skisofreenik ütleb Mina, siis ta mõtleb selle all tõelist iseennast, mitte nii nagu teised inimesed, kes peavad iseennast kehaks. Skisofreenik ei tea, et ta põgeneb keha eest sinna, kus on tõeliselt hea.

Ükski hirmude eest põgeneja ei mäleta, mille ta maha unustas. Seepärast on tal maisest maailmast ükskõik. Kui maine maailm püüab teda oma tahtmiste järgi ümber teha, siis ta läheb agressiivseks.

Teisi on ravimitega kergem ravida, sest nad on haigushoo ajal põrgulikus piinas. Kartes uut haigushoogu, on nad väga täpsed ravimivõtjad. Isegi mõtteravi on neile vastuvõetav. Nad ainult ei usu, et ilma ravimiteta võiks terveks saada. Kui vanemad oma veast aru saaksid ja iseennast mõttetööga aidates oma last toetaksid, siis lapsel oleks võimalus terveks saada. Vanemas eas skisofreeniasse haigestunud inimene vajab abikaasa või lähedase inimese vaimset toetust. Põikpäise kaasa kõrval elades pole võimalik terveneda.

Esimesed on liigse materialismi ja ateismi käest põgenejad, teised on liigse idealismi ja religiooni käest põgenejad. Mõlemad on hirmude pärast liialdajad. Üks põgeneb liialt taevasse, teine liialt maasse. Esimene võtab meeleparanduse põhimõtteid paremini vastu, teine võib meeleparandust täielikult eitada.

Kolmandaid on kõige rohkem ja neid on ka kõige raskem aidata, sest nad ei võta abi vastu. Kui õpetad talle ühtmoodi, siis tal on vastuväide. Kui õpetad teistmoodi, siis tal on vastupidine vastuväide. Tema enesekaitse reageerib niimoodi. Ta on harjunud, et teda on sündimisest saadik väänatud, aga rohkem ta ei lase seda teha. Sellises vaimses seisundis inimesele ei tohi anda võimalust ise valida, sest ta ei oska valida. Ta hakkaks kahe võimaluse vahel rabelema.

Üht põhimõtet jälgides ja ise endasse uskudes saab igat takistust arukalt vabastada, kuni haige hakkab endasse uskuma. Sellised haiged on superõpetajad. Kui keegi on jõudnud nii kaugele, et skisofreenikust pereliige on terve, siis on kindlasti kõik teisedki tasakaalukad. Nad oskavad suhelda iseenda ja teistega, mistõttu haige inimese vaim ei pea enam kodust ära jooksma.

Miks ma räägin sugueluga seotud peatükis skisofreeniast? Sellepärast, et pea on soorolliga rohkem seotud, kui me arvame. Kui inimesele on aastatuhandeid pähe taotud, et ta on suguelu elamise pärast patune, siis ta tahab ainult hea olla ja ainult head teha. Kõike seda ei saa ilma eelnevalt head saamata. Kõige selle hea kogunemine kasvab hullumeelsuseks, mille üleminekuetapp on skisofreenia. Skisofreeniahaigetel on alati soolisusega seotud probleemid.

Richard Dadd (1817-1886)

Rohkesti haldjaid ja muid üleloomulikke olevusi maalinud inglise kunstnik Richard Dadd (1. aug 1817 - 7. jaan 1886) lõi enamiku oma teoseid vaimuhaiglas.

Joonistanud oli ta varasest lapseeast, 20aastaselt asus õppima kuninglikus kunstiakadeemias, mille lõpetas suurepäraste tulemustega.

1842. a osales ta joonistajana ekspeditsioonil Euroopast (Kreekast) Türgimaale, Süüriasse, Jordaaniasse ja Egiptusesse. Sama aasta detsembris paadiretkel Niilusel Dadd hullus, muutus vägivaldseks ja uskus, et on langenud Osirise mõju alla. Alguses arvati, et ta sai päikesepiste, kuid ekspeditsioonilt naasnuna sai ta 1843. a kevadel diagnoosiks vaimuhaiguse.

Sama aasta augustis tappis ta noaga oma isa, keda pidas Saatana võimu alla langenuks.  Et ära hoida tema vägivalda teiste kallal mõisteti ta Bethlemi vaimuhaigla kriminaalide osakonda.

Bethlemis (Bedlemis) ja hiljem Broadmoori vaimuhaiglas jätkas paranoiliseks skisofreenikuks tunnistatud Richard Dadd maalimist. Tema kuulsaim teos on aastatel 1855-1864 maalitud "The Fairy Feller's Master-Stroke":


Palju on tema loomingus lisaks haldjamaalidele ka mitmesuguseid idamaiseid stseene ja kirjandusteoste illustratsioone. Enamasti on maalid täis rohkeid pisidetaile, mis teeb nende vaatamise keeruliseks, kuid huvitavaks.

"The Halt in the Desert" valmis Richard Daddil umbes 1845. a, kuid taasavastati alles 1987. a:


Richard Dadd "Hamlet and his Mother", u 1846:


Richard Dadd "The Flight out of Egypt", u 1849:


Daddi isik ja tema looming on innustanud mitmeid muusikuid ja kirjanikke. Juba nimetatud peateos inspireeris briti ansamblit Queen looma samanimelist laulu.

Richard Daddi maali "Fairy Feller's Master-Stroke" ainetel tehtud samanimeline ansambel Queeni laul (sõnad ja muusika Freddie Mercury):

 

Terry Pratchett, Angela Carter, Charles Dickens jt kirjutasid Daddi loomingu ainetel jutustusi ja romaane ning andsid oma tegelastele temaga seotud nimesid.

Postituse avafotol on Richard Dadd umbes 1854-1858. a maalimas haldjamaali Oberonist ja Titaniast.
Pildid vabakasutuses internetis.