Skisofreeniast Luule Viilma "Ellujäämise õpetuses"

Teksti allikas: Luule Viilma "Ellujäämise Õpetus"
http://www.luuleviilma.ee/index.php?id=7559

See inimene oli skisofreenik.

Millest tekib skisofreenilisus? Sellest, et inimene elab teiste illusioonidest. Kõigepealt oma vanemate, kasvatajate illusioonidest. Üks ootab temalt ühte, teine loodab teist, kolmas unistab kolmandast, neljas igatseb neljandat. Mida rohkem ta püüab, uskudes end suutvat, seda kindlamalt haigestub ta skisofreeniasse, mille puhul tunded, mõtted, sõnad ja teod võnguvad eri lainepikkustel ja ei sünkroniseeru tervikuks. Miks on see nii? Sest need pole tema tunded, mõtted, sõnad ja teod. Need on teiste omad. Samamoodi kui need inimesed ei sobi omavahel, ei võta üksteist omaks, on üksteisega vaenujalal, on ka skisofreenikul kõik peas sassis ja ta ei saa oma eluga ise hakkama. Ta tahab meeldida kõigile, aga ei saa hakkama iseendaga ja hakkab ennast seetõttu kartma.

Skisofreenia tüüp sõltub sellest, kuidas vanemad on realiseerinud oma hea ja parima tahtmist.

I. Ühed püüavad head saavutada heaga. See tähendab, et last kasvatatakse ainult heaga. Halb hoitakse lapsest eemal. Head idealiseeritakse ja lapsele maalitakse pilt elust kui imeilusast muinasjutust tingimusel, et ta on hea laps. Hea laps kuulab sõna, hoiab puhtust ja korda, sööb ja magab, nagu vanemad käsivad, õpib ja saab targaks, tubliks, kuulsaks, austusväärseks, rikkaks, ideaalseks ning vanemad saavad olla tema üle uhked. Lapse veenmine ja tema vaimne manipuleerimine viivad sihile, kui vanemad on lapsele tähtsamad kui tema ise.

Vanemad on lapsele temast endast tähtsamad juhul, kui lapsel oli eelmises elus vaeslapse raske elu. Selline laps on sõnakuulelik kohe, kui talle öelda, et kui ta nii ei tee, nagu emme tahab, siis teeb ta emmele haiget. Või et emme jääb haigeks. Või emme sureb ära. Lapsel on juba sellestki kabuhirm, mis iseenesest ajab hulluks, ja ta teeb kõik, mis emme tahab. Vanemad, kes nii käituvad, ei oska aimatagi, et nad hävitavad lapse vaimset tervist. Eelmises elus oli ta vanemate füüsiline ohver, selles elus saab temast vaimne ohver.

Ainult heaga last kasvatavate vanemate hulk kasvab korrelatsioonis majandusliku heaolu kasvuga.

II. Teised püüavad head saavutada halvaga. See tähendab, et last kasvatatakse halba hävitades. Kõike halba võrreldakse heaga. Hea tuuakse eeskujuks, aga halb tehakse häbiks. Hoolsad vanemad ei jäta lapse ühtegi halba iseloomujoont või eksimust märkamata. Pidev moraalitsemine, kritiseerimine, hirmutamine ja ähvardamine: kui sa halb oled, siis sinuga juhtub seesama, mis selle halvaga seal juhtus. Lapsele luuakse õuduste maailm, mis peaks lapse heaks hirmutama.

Halvale püütakse jõuga vastu seista. Kui inimene on pidanud mitu elu järjest ennast teiste tahte alla painutama, siis ta kardab seda järjest rohkem ja tõmbab ka rohkem ligi. Hirm sunnib olema selline, kui teised tahavad, aga kogedes, et teised ei ole ikka rahul, hirmud suurenevad. Hirm, et mind sellisena, kui ma olen, nagunii ei armastata, tekitabki õuduste maailma. Vaim lahkub sealt, et mitte hävineda.

III. Kolmandad püüavad saavutada head nii hea kui halvaga. Lapse mina arvestamata, tema vajaduste vastu huvi tundmata kord meelitades, kord ähvardades muudetakse last kord niisuguseks, kord naasuguseks. Pärast süüdistatakse last, et ta on äraarvamatu. Kui üks vanem lapse hinge niimoodi murrab, siis laps vähemasti teab, mismoodi hetkel selle vanema meele järgi olla. Aga kui kaks vanemat lapse hinge vägistavad, siis kistakse teda vahel pooleks, kord pigistatakse nagu tangide vahele. Või kääride vahele, et kumbki vanem saaks lapsest selle osa omale, mis talle meeldib.

Esimesi on ravimitega peaaegu võimatu ravida, sest nad on haigushoo ajal taevases täiuslikkuses ja nad peavad oma haigust õnneks, mis võimaldab neil lahkuda murede maalt. Nad ei saa aru, miks peaks ravimite vabatahtliku neelamisega ütlema lahti sellest heast. Kui skisofreenik ütleb Mina, siis ta mõtleb selle all tõelist iseennast, mitte nii nagu teised inimesed, kes peavad iseennast kehaks. Skisofreenik ei tea, et ta põgeneb keha eest sinna, kus on tõeliselt hea.

Ükski hirmude eest põgeneja ei mäleta, mille ta maha unustas. Seepärast on tal maisest maailmast ükskõik. Kui maine maailm püüab teda oma tahtmiste järgi ümber teha, siis ta läheb agressiivseks.

Teisi on ravimitega kergem ravida, sest nad on haigushoo ajal põrgulikus piinas. Kartes uut haigushoogu, on nad väga täpsed ravimivõtjad. Isegi mõtteravi on neile vastuvõetav. Nad ainult ei usu, et ilma ravimiteta võiks terveks saada. Kui vanemad oma veast aru saaksid ja iseennast mõttetööga aidates oma last toetaksid, siis lapsel oleks võimalus terveks saada. Vanemas eas skisofreeniasse haigestunud inimene vajab abikaasa või lähedase inimese vaimset toetust. Põikpäise kaasa kõrval elades pole võimalik terveneda.

Esimesed on liigse materialismi ja ateismi käest põgenejad, teised on liigse idealismi ja religiooni käest põgenejad. Mõlemad on hirmude pärast liialdajad. Üks põgeneb liialt taevasse, teine liialt maasse. Esimene võtab meeleparanduse põhimõtteid paremini vastu, teine võib meeleparandust täielikult eitada.

Kolmandaid on kõige rohkem ja neid on ka kõige raskem aidata, sest nad ei võta abi vastu. Kui õpetad talle ühtmoodi, siis tal on vastuväide. Kui õpetad teistmoodi, siis tal on vastupidine vastuväide. Tema enesekaitse reageerib niimoodi. Ta on harjunud, et teda on sündimisest saadik väänatud, aga rohkem ta ei lase seda teha. Sellises vaimses seisundis inimesele ei tohi anda võimalust ise valida, sest ta ei oska valida. Ta hakkaks kahe võimaluse vahel rabelema.

Üht põhimõtet jälgides ja ise endasse uskudes saab igat takistust arukalt vabastada, kuni haige hakkab endasse uskuma. Sellised haiged on superõpetajad. Kui keegi on jõudnud nii kaugele, et skisofreenikust pereliige on terve, siis on kindlasti kõik teisedki tasakaalukad. Nad oskavad suhelda iseenda ja teistega, mistõttu haige inimese vaim ei pea enam kodust ära jooksma.

Miks ma räägin sugueluga seotud peatükis skisofreeniast? Sellepärast, et pea on soorolliga rohkem seotud, kui me arvame. Kui inimesele on aastatuhandeid pähe taotud, et ta on suguelu elamise pärast patune, siis ta tahab ainult hea olla ja ainult head teha. Kõike seda ei saa ilma eelnevalt head saamata. Kõige selle hea kogunemine kasvab hullumeelsuseks, mille üleminekuetapp on skisofreenia. Skisofreeniahaigetel on alati soolisusega seotud probleemid.