Artikkel: "Psüühikahäirega patsiente iseloomustab D-vitamiini puudus".
https://tervis.postimees.ee/4403659/psuuhikahairega-patsiente-iseloomustab-d-vitamiini-puudus
Postimees/Tervis, 11. veebr 2018.
Tsitaat:
"Austraalia teadlased leidsid, et esmase psühhoosiepisoodiga patsientidel on oluliselt madalam D-vitamiini tase kui tervetel kontrollisikutel, piiratud tõendus viitab ka madalamale C-vitamiini tasemele.
Varasematest uuringutest on teada, et skisofreeniat pikaaegselt põdenud patsientidel on mitmete mikrotoitainete, näiteks foolhappe, B12-, C-, D- ja E-vitamiini defitsiit."
Veel tsitaat:
"Ühes töös leiti, et värskelt diagnoositud skisofreeniaga patsientidel tõi suurtes annustes C-vitamiini manustamine kaheksa nädala jooksul kaasa suurema sümptomite paranemise."
Showing posts with label Ravimid. Show all posts
Showing posts with label Ravimid. Show all posts
Ravimite võimalikud kõrvalmõjud
https://www.futurelearn.com/courses/caring-psychosis-schizophrenia
Blogi "Ravimid. Antidepressandid, rahustid, unerohud, antipsühhootikumid, meeleolu stabilisaatorid jmt"
Blogi "RAVIMID. Antidepressandid, rahustid, unerohud, antipsühhootikumid, meeleolu stabilisaatorid jmt"
https://ravimid.wordpress.com/
"Käesoleva lehe eesmärgiks on jagada tasakaalustatud infot tõenduspõhise psühhiaatria ja psühhiaatriliste ravimite kohta, selleks et ravimite tarbijad saaksid teha teadlikumaid valikuid ja vältida pikaaegsest ravimisõltuvusest tuleneda võivaid tervisekahjustusi. Me mõistame ja mööname, et paljude keerulises olukorras inimeste jaoks on psühhiaatriliste ravimite kasutamine põhjendatult ainuvõimalik ja sobivaim valik, kuid ka neile kulub ära teadmine võimalike ohtude kohta, mis ravimite võtmisega kaasnevad. Kuna ravimitest võõrutamise ja looduslike alternatiivide kohta leidub väga vähe eestikeelset infot, siis püüame ka seda lünka täita omapoolse panusega. Loodame, et suurem informeeritus aitab ravimivallas orienteerumisvõime kaotanutel enesekindlust ja otsustusvõimet suurendada ja astuda mõni vajalik samm õnnelikuma elu suunas."
Allikas: https://ravimid.wordpress.com/eesmargid/
Sisaldab kirjutisi psühhiaatriliste ravimite uudistest, vähetuntud faktidest nende mõju kohta, võõrutusest, alternatiividest, varsti tõenäoliselt ka lugejate kogemustest. Enamasti on tegu ajakirjanduses ilmunud ja tõlkematerjalidega. On ulatuslikud loetelud teemakohastest raamatutest, videotest jm linke.
https://ravimid.wordpress.com/
"Käesoleva lehe eesmärgiks on jagada tasakaalustatud infot tõenduspõhise psühhiaatria ja psühhiaatriliste ravimite kohta, selleks et ravimite tarbijad saaksid teha teadlikumaid valikuid ja vältida pikaaegsest ravimisõltuvusest tuleneda võivaid tervisekahjustusi. Me mõistame ja mööname, et paljude keerulises olukorras inimeste jaoks on psühhiaatriliste ravimite kasutamine põhjendatult ainuvõimalik ja sobivaim valik, kuid ka neile kulub ära teadmine võimalike ohtude kohta, mis ravimite võtmisega kaasnevad. Kuna ravimitest võõrutamise ja looduslike alternatiivide kohta leidub väga vähe eestikeelset infot, siis püüame ka seda lünka täita omapoolse panusega. Loodame, et suurem informeeritus aitab ravimivallas orienteerumisvõime kaotanutel enesekindlust ja otsustusvõimet suurendada ja astuda mõni vajalik samm õnnelikuma elu suunas."
Allikas: https://ravimid.wordpress.com/eesmargid/
Sisaldab kirjutisi psühhiaatriliste ravimite uudistest, vähetuntud faktidest nende mõju kohta, võõrutusest, alternatiividest, varsti tõenäoliselt ka lugejate kogemustest. Enamasti on tegu ajakirjanduses ilmunud ja tõlkematerjalidega. On ulatuslikud loetelud teemakohastest raamatutest, videotest jm linke.
Artikkel: ""Pealtnägija": iga viies üle 55aastane väikelinna naine elab rahustite peal"
Artikkel: ""Pealtnägija": iga viies üle 55aastane väikelinna naine elab rahustite peal"
http://uudised.err.ee/v/eesti/ca535eb6-beac-4a9c-87fb-fc9fe7734aaa
Mihkel Kärmas tutvustab 20. mail 2015 kavas olnud telesaate "Pealtnägija" avalugu rahusti- ja antidepressandisõltuvusest.
Depressioon on Eestis 88 000 inimesel. Eriti hämmastavad on just rahustite kasutamise numbrid - sisuliselt iga viies üle 55aastane väikelinna naine on rahustite peal.
"Peamiselt Lõuna-Eestis tegutsev psühhiaatria erialakomisjoni liige psühhiaater Peeter Jaanson selgitas, et tüüpiline depressiooniga patsient kurdab seda, et tal on kadunud rõõmustamise võime, tema meeleolu on püsivalt alanenud, tal on väga raske keskenduda, oma mõtteid koondada, ta tunneb jõuetust, sageli lisanduvad unehäired, isutus ja ülemäärane süütunne.
Levinud arusaama järgi ja lihtsalt öeldes põhjustab depressiooni serotoniini ehk nn õnnehormooni puudus ajus ja moodsad antidepressandid – näiteks Prozac – reguleerivad just seda. Aastaid Inglismaal töötanud ja praegu Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus töötav psühhiaater Eduard Maron märkis, et depressioon on maailmas üks levinumaid probleeme ning et umbes 20 protsenti inimestest võib elu jooksul sellesse haigestuda. Peale selle võib umbes 25 protsenti inimestest haigestuda kas ühte või teise ärevushäiresse."
Edasi vaata viidatud artiklist.
http://uudised.err.ee/v/eesti/ca535eb6-beac-4a9c-87fb-fc9fe7734aaa
Mihkel Kärmas tutvustab 20. mail 2015 kavas olnud telesaate "Pealtnägija" avalugu rahusti- ja antidepressandisõltuvusest.
Depressioon on Eestis 88 000 inimesel. Eriti hämmastavad on just rahustite kasutamise numbrid - sisuliselt iga viies üle 55aastane väikelinna naine on rahustite peal.
"Peamiselt Lõuna-Eestis tegutsev psühhiaatria erialakomisjoni liige psühhiaater Peeter Jaanson selgitas, et tüüpiline depressiooniga patsient kurdab seda, et tal on kadunud rõõmustamise võime, tema meeleolu on püsivalt alanenud, tal on väga raske keskenduda, oma mõtteid koondada, ta tunneb jõuetust, sageli lisanduvad unehäired, isutus ja ülemäärane süütunne.
Levinud arusaama järgi ja lihtsalt öeldes põhjustab depressiooni serotoniini ehk nn õnnehormooni puudus ajus ja moodsad antidepressandid – näiteks Prozac – reguleerivad just seda. Aastaid Inglismaal töötanud ja praegu Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus töötav psühhiaater Eduard Maron märkis, et depressioon on maailmas üks levinumaid probleeme ning et umbes 20 protsenti inimestest võib elu jooksul sellesse haigestuda. Peale selle võib umbes 25 protsenti inimestest haigestuda kas ühte või teise ärevushäiresse."
Edasi vaata viidatud artiklist.
Artiklid: "Psühhooside ja skisofreenia mõistmine" - "Understanding Psychosis and Schizophrenia"
Artikkel "Redefining Mental Illness", T. M. Luhrmann - kirjanik, Stanfordi ülikooli antropoloogiaprofessor., The New York Times Sunday Review, 17. jaan 2015.
http://www.nytimes.com/2015/01/18/opinion/sunday/t-m-luhrmann-redefining-mental-illness.html?_r=0
"TWO months ago, the British Psychological Society released a remarkable document entitled “Understanding Psychosis and Schizophrenia.” Its authors say that hearing voices and feeling paranoid are common experiences, and are often a reaction to trauma, abuse or deprivation: “Calling them symptoms of mental illness, psychosis or schizophrenia is only one way of thinking about them, with advantages and disadvantages.”"
"Kaks kuud tagasi kirjutasid Briti Psühholoogiaseltsi dokumendi "Psühhooside ja skisofreenia mõistmine" autorid, et häälte kuulmine ja paranoidsed kahtlused on üldised ilmingud ja sageli põhjustatud traumast, ahistamisest vm, nende nimetamine vaimuhaiguste, psühhooside või skisofreenia tunnusteks on ainult üks viis nendest mõtlemiseks...""
Juttu on nende haiguste ravimisest, USA uuest vaatenurgast sellele. Raviks ei piisa mitte ainult ravimitest, vaid abiks võib olla haigete sotsiaalse olukorra muutmine,
Vaimse tervise probleeme on rohkem kui seni arvatud. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on oma eluaja jooksul vaimuhaiguse episoode ühel inimesel neljast. Vaimsed ja käitumuslikud probleemid näitavad maailma korratust. Madala ja keskmise sissetulekuga riikides jääb ravita neli inimest viiest haigestunust.
Vaata ka The British Psychological Society kliinilise psühholoogia divisjoni dokumenti "Understanding Psychosis and Schizophrenia", 27. nov 2014.
http://www.bps.org.uk/networks-and-communities/member-microsite/division-clinical-psychology/understanding-psychosis-and-schizophrenia
"Understanding Psychosis and Schizophrenia" 180leheküljeline täistekst on siin:
https://www.bps.org.uk/system/files/user-files/Division%20of%20Clinical%20Psychology/public/understanding_psychosis_-_final_19th_nov_2014.pdf
http://www.nytimes.com/2015/01/18/opinion/sunday/t-m-luhrmann-redefining-mental-illness.html?_r=0
"TWO months ago, the British Psychological Society released a remarkable document entitled “Understanding Psychosis and Schizophrenia.” Its authors say that hearing voices and feeling paranoid are common experiences, and are often a reaction to trauma, abuse or deprivation: “Calling them symptoms of mental illness, psychosis or schizophrenia is only one way of thinking about them, with advantages and disadvantages.”"
"Kaks kuud tagasi kirjutasid Briti Psühholoogiaseltsi dokumendi "Psühhooside ja skisofreenia mõistmine" autorid, et häälte kuulmine ja paranoidsed kahtlused on üldised ilmingud ja sageli põhjustatud traumast, ahistamisest vm, nende nimetamine vaimuhaiguste, psühhooside või skisofreenia tunnusteks on ainult üks viis nendest mõtlemiseks...""
Juttu on nende haiguste ravimisest, USA uuest vaatenurgast sellele. Raviks ei piisa mitte ainult ravimitest, vaid abiks võib olla haigete sotsiaalse olukorra muutmine,
Vaimse tervise probleeme on rohkem kui seni arvatud. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on oma eluaja jooksul vaimuhaiguse episoode ühel inimesel neljast. Vaimsed ja käitumuslikud probleemid näitavad maailma korratust. Madala ja keskmise sissetulekuga riikides jääb ravita neli inimest viiest haigestunust.Vaata ka The British Psychological Society kliinilise psühholoogia divisjoni dokumenti "Understanding Psychosis and Schizophrenia", 27. nov 2014.
http://www.bps.org.uk/networks-and-communities/member-microsite/division-clinical-psychology/understanding-psychosis-and-schizophrenia
"Understanding Psychosis and Schizophrenia" 180leheküljeline täistekst on siin:
https://www.bps.org.uk/system/files/user-files/Division%20of%20Clinical%20Psychology/public/understanding_psychosis_-_final_19th_nov_2014.pdf
Artiklikogumik "Elu skisofreeniaga"
Artiklikogumik "ELU SKISOFREENIAGA"
Tänavu ülemaailmse vaimse tervise päeva puhul andis Maailma vaimse tervise liit (WMHF) välja artiklikogumiku "Elu skisofreeniaga", mis koondab kümneid skisofreeniateemalisi artikleid, mis on kirjutatud nii teadlaste, arstide ja sotsiaaltöötajate, kui ka skisofreeniaga elavate inimeste endi vaatenurgast.
http://www.epry.ee/assets/Uploads/Klli-2014/Elu-skisofreeniaga-.pdf
Sisukord
EESSÕNA
I OSA: ELU SKISOFREENIAGA
Mis on skisofreenia?
Skisofreenia: Üsna samamoodi, nagu varemgi
Taastumislood
II OSA: TERVISEEDENDUS JA SKISOFREENIA ENNETAMINE
Terviseedendus ja skisofreenia
Skisofreenia ja sotsiaalne kaasamine
Valitsuse ja ühiskonna roll skisofreeniahaigete isikukeskses ravis ja hoolduses
III OSA: SEKKUMISMEETMED
Varajane sekkumine skisofreeniasse
Psühholoogilised sekkumismeetmed
Arvuti kasutamine ravimitele allumatute vaenulike "häälte" puhul: tõhus lahendusmeetod
Komorbiidsus ja skisofreenia: fakte skisofreeniahaigete füüsilisest tervisest
Hooldajate tähtsus edukas toimetulekus skisofreeniaga
Faktandmeid hooldajate kohta
IV OSA: TAASTUMINE ON VÕIMALIK
Tee skisofreeniast taastumisele
Tervikliku hoolekande tähtsus skisofreeniahaigete puhul
V OSA: AEG TEGUTSEDA
Elu skisofreeniaga, kuid tervena: taastumistee sillutamine
Elu väljaspool skisofreeniat - taastumine on võimalik
Üleskutse tegutsemiseks
VI osa: TÄNUSÕNAD
* * *
Siia kopisin sellest 55leheküljelisest brošüürist Maailma Vaimse Tervise Liidu presidendi prof George N. Christodoulou eessõna, jättes välja selle lõpus olevad tänuavaldused.
EESSÕNA
Elule skisofreeniaga, Maailma Vaimse Tervise Liidu 2014. aasta teemale, on võimalik läheneda mitmest vaatenurgast. Nimetagem neist mõningaid.
Kes elavad koos skisofreeniaga?
Eeskätt on need inimesed, kes selle haiguse all kannatavad. Pole tähtsust, kas nimetame seda haiguseks või häireks, skisofreeniaks või isiksuse terviklikkuse düsfunktsiooniks; kas me nimetame selle haiguse põdejaid patsientideks, vaimse tervise teenuse kasutajateks või tarbijateks. Tähtis on see, et nad kannatavad oma haiguse tõttu, ning meil, kes me sellest pääsenud oleme, on moraalne kohustus olla nendega solidaarsed ja neid aidata. Me ei tohiks unustada kaht asja: esiteks, et abistamist nõuavad meie ühiskondlikud rollid filantroopide, eestkostjate, nõuandjate ja kutseliste abistajatena, ning teiseks, et mitte keegi meist ega meie lähedastest pole vaimse tervise probleemide eest kaitstud. Skisofreeniadiagnoosiga inimesi aidates ja selles valdkonnas ennetustööd, ravi ja uuringuid edendades aitame iseennast.
On inimesi, ka erialainimeste seas, kes usuvad, et skisofreenia avardab inimeseksolemise kogemust ning võib isegi inimeste vaimsuse arenemisele kaasa aidata. Nad usuvad, et selle vaimse häirega inimesed on ajaloo kestel pannud aluse uutele religioonidele ja vaimsetele liikumistele, on leidnud uusi tunnetus- ja tajumisviise maailma mõistmiseks, ning arendanud uudseid filosoofilisi teooriaid. See on tõsi: kindlasti on nad ajaloo kestel selliseid asju teinud, kuid mitte suuremal määral kui selle haiguse või häire all mittekannatanud inimesed. See, mis neid teistest inimestest eristab, on vaimu- ja hingepiin - intensiivne ja pikaajaline, sageli lausa talumatuks muutuv valu. Hingepiinade intensiivsus ja püsivus moodustavad patsiendi enesehävitusliku potentsiaali. Sellele valule lisandub sotsiaalne tõrjutus, mille tekitajateks on skisofreeniahaigete häbimärgistamine ja institutsionaalsed ravimeetodid, mis mitmel pool maailmas seniajani tooni annavad.
Seega moodustavad suurema osa „koos skisofreeniaga elavatest“ inimestest selle diagnoosiga patsiendid.
Kuid on veel teisigi, kes jagavad oma elu skisofreeniaga. Nendeks on hooldajarollis olevad pereliikmed. Ka neil tuleb selle haigusega koos elada, nad tunnevad skisofreeniat ja selle avaldumisvorme hästi, ning enamasti nad teavad, kuidas selle haigusega koos eksisteerida. Pereliikmetelt saadav abi ületab tavaliselt ka parimates haiglates ja kogukonna hooldekeskustes pakutava, eriti perekonnakeskse kultuuriga maades. Ent sellel on oma hind, milleks on skisofreenia mõju pereliikmetele ja hooldajatele. Skisofreenia koorem langeb ka nende õlgadele.
Ka kutselistel tuleb elada koos skisofreeniaga. Mõned meist peavad selle haigusega kokku puutuma kogu oma tööelu kestel. Me tunneme skisofreenia varajasi märke ja sümptomeid, selle mitmekesiseid ja muutlikke kliinilisi avaldumisvorme ning nendest tulenevaid raskusi haiguse tuvastamisel ja diagnoosimisel, haigusega seonduvaid riske ja raskusi, millega patsiendid ja nende pereliikmed kokku puutuvad, skisofreeniahaigete ühiskondlikku stigmatiseerimist, selle all kannatanute inetuid diskrimineerimisjuhtumeid, rehabilitatsiooni ja ühiskonda taaslõimumise raskusi, ning probleeme sobiva ravi leidmisel. Me teame ka seda, et minevikus on skisofreeniahaigeid väga halvasti koheldud ja paljudes maailma riikides on olukord seniajani halb, ning et inimkonna ajaloos on olnud pimedaid aegu, mil selliseid patsiente väärkoheldi ja naeruvääristati. Lisaks sellele on teada, et peaagu kõikjal maailmas on hulgaliselt ka neid patsiente, kes ei saa üldse mingit ravi.
Õnneks jõudsid psühhofarmakoloogid 1950. aastatel uute tõhusate ravimite väljatöötamiseni, ning tasahaaval hakkas arenema kogukonnakeskne vaimse tervise liikumine. Need kaks arengut suurendasid skisofreeniaravi terapeutilist potentsiaali ning andsid tohutu panuse patsientide inimlikumasse kohtlemisse. Võimalikuks sai deinstitutsionaliseerimine (s.t. kroonilised haiged elavad hooldeasutuste asemel kogukonnas), ning paljude patsientide puhul kohaldati tööalast rehabilitatsiooni. Tänapäeval on skisofreeniahaigete ravi isikukesksem, rohkem koostööle keskendunud ja tõhusam. Vaimset tervist, taastumist ja paranemist puudutavate positiivsete kontseptsioonide omaksvõtt ja praktiline kasutamine on avaldanud tugevat mõju nii kutseliste kui
ka laiema avalikkuse tegevusele.
Käesolev artiklikogumik on üheks MVTL poolseks panuseks sellesse töösse.
/Järgnevad rohked tänusõnad projekti toetajatele./
Artiklikogumiku tutvustamisega jätkan tõenäoliselt ka edaspidi, kuid postituse alguses oleva lingi kaudu saab igaüks seda ise lugeda.
Vaata ka: http://www.epry.ee/elu-skisofreeniaga/
Tänavu ülemaailmse vaimse tervise päeva puhul andis Maailma vaimse tervise liit (WMHF) välja artiklikogumiku "Elu skisofreeniaga", mis koondab kümneid skisofreeniateemalisi artikleid, mis on kirjutatud nii teadlaste, arstide ja sotsiaaltöötajate, kui ka skisofreeniaga elavate inimeste endi vaatenurgast.
http://www.epry.ee/assets/Uploads/Klli-2014/Elu-skisofreeniaga-.pdf
Sisukord
EESSÕNA
I OSA: ELU SKISOFREENIAGA
Mis on skisofreenia?
Skisofreenia: Üsna samamoodi, nagu varemgi
Taastumislood
II OSA: TERVISEEDENDUS JA SKISOFREENIA ENNETAMINE
Terviseedendus ja skisofreenia
Skisofreenia ja sotsiaalne kaasamine
Valitsuse ja ühiskonna roll skisofreeniahaigete isikukeskses ravis ja hoolduses
III OSA: SEKKUMISMEETMED
Varajane sekkumine skisofreeniasse
Psühholoogilised sekkumismeetmed
Arvuti kasutamine ravimitele allumatute vaenulike "häälte" puhul: tõhus lahendusmeetod
Komorbiidsus ja skisofreenia: fakte skisofreeniahaigete füüsilisest tervisest
Hooldajate tähtsus edukas toimetulekus skisofreeniaga
Faktandmeid hooldajate kohta
IV OSA: TAASTUMINE ON VÕIMALIK
Tee skisofreeniast taastumisele
Tervikliku hoolekande tähtsus skisofreeniahaigete puhul
V OSA: AEG TEGUTSEDA
Elu skisofreeniaga, kuid tervena: taastumistee sillutamine
Elu väljaspool skisofreeniat - taastumine on võimalik
Üleskutse tegutsemiseks
VI osa: TÄNUSÕNAD
* * *
Siia kopisin sellest 55leheküljelisest brošüürist Maailma Vaimse Tervise Liidu presidendi prof George N. Christodoulou eessõna, jättes välja selle lõpus olevad tänuavaldused.
EESSÕNA
Elule skisofreeniaga, Maailma Vaimse Tervise Liidu 2014. aasta teemale, on võimalik läheneda mitmest vaatenurgast. Nimetagem neist mõningaid.
Kes elavad koos skisofreeniaga?
Eeskätt on need inimesed, kes selle haiguse all kannatavad. Pole tähtsust, kas nimetame seda haiguseks või häireks, skisofreeniaks või isiksuse terviklikkuse düsfunktsiooniks; kas me nimetame selle haiguse põdejaid patsientideks, vaimse tervise teenuse kasutajateks või tarbijateks. Tähtis on see, et nad kannatavad oma haiguse tõttu, ning meil, kes me sellest pääsenud oleme, on moraalne kohustus olla nendega solidaarsed ja neid aidata. Me ei tohiks unustada kaht asja: esiteks, et abistamist nõuavad meie ühiskondlikud rollid filantroopide, eestkostjate, nõuandjate ja kutseliste abistajatena, ning teiseks, et mitte keegi meist ega meie lähedastest pole vaimse tervise probleemide eest kaitstud. Skisofreeniadiagnoosiga inimesi aidates ja selles valdkonnas ennetustööd, ravi ja uuringuid edendades aitame iseennast.
On inimesi, ka erialainimeste seas, kes usuvad, et skisofreenia avardab inimeseksolemise kogemust ning võib isegi inimeste vaimsuse arenemisele kaasa aidata. Nad usuvad, et selle vaimse häirega inimesed on ajaloo kestel pannud aluse uutele religioonidele ja vaimsetele liikumistele, on leidnud uusi tunnetus- ja tajumisviise maailma mõistmiseks, ning arendanud uudseid filosoofilisi teooriaid. See on tõsi: kindlasti on nad ajaloo kestel selliseid asju teinud, kuid mitte suuremal määral kui selle haiguse või häire all mittekannatanud inimesed. See, mis neid teistest inimestest eristab, on vaimu- ja hingepiin - intensiivne ja pikaajaline, sageli lausa talumatuks muutuv valu. Hingepiinade intensiivsus ja püsivus moodustavad patsiendi enesehävitusliku potentsiaali. Sellele valule lisandub sotsiaalne tõrjutus, mille tekitajateks on skisofreeniahaigete häbimärgistamine ja institutsionaalsed ravimeetodid, mis mitmel pool maailmas seniajani tooni annavad.
Seega moodustavad suurema osa „koos skisofreeniaga elavatest“ inimestest selle diagnoosiga patsiendid.
Kuid on veel teisigi, kes jagavad oma elu skisofreeniaga. Nendeks on hooldajarollis olevad pereliikmed. Ka neil tuleb selle haigusega koos elada, nad tunnevad skisofreeniat ja selle avaldumisvorme hästi, ning enamasti nad teavad, kuidas selle haigusega koos eksisteerida. Pereliikmetelt saadav abi ületab tavaliselt ka parimates haiglates ja kogukonna hooldekeskustes pakutava, eriti perekonnakeskse kultuuriga maades. Ent sellel on oma hind, milleks on skisofreenia mõju pereliikmetele ja hooldajatele. Skisofreenia koorem langeb ka nende õlgadele.
Ka kutselistel tuleb elada koos skisofreeniaga. Mõned meist peavad selle haigusega kokku puutuma kogu oma tööelu kestel. Me tunneme skisofreenia varajasi märke ja sümptomeid, selle mitmekesiseid ja muutlikke kliinilisi avaldumisvorme ning nendest tulenevaid raskusi haiguse tuvastamisel ja diagnoosimisel, haigusega seonduvaid riske ja raskusi, millega patsiendid ja nende pereliikmed kokku puutuvad, skisofreeniahaigete ühiskondlikku stigmatiseerimist, selle all kannatanute inetuid diskrimineerimisjuhtumeid, rehabilitatsiooni ja ühiskonda taaslõimumise raskusi, ning probleeme sobiva ravi leidmisel. Me teame ka seda, et minevikus on skisofreeniahaigeid väga halvasti koheldud ja paljudes maailma riikides on olukord seniajani halb, ning et inimkonna ajaloos on olnud pimedaid aegu, mil selliseid patsiente väärkoheldi ja naeruvääristati. Lisaks sellele on teada, et peaagu kõikjal maailmas on hulgaliselt ka neid patsiente, kes ei saa üldse mingit ravi.
Õnneks jõudsid psühhofarmakoloogid 1950. aastatel uute tõhusate ravimite väljatöötamiseni, ning tasahaaval hakkas arenema kogukonnakeskne vaimse tervise liikumine. Need kaks arengut suurendasid skisofreeniaravi terapeutilist potentsiaali ning andsid tohutu panuse patsientide inimlikumasse kohtlemisse. Võimalikuks sai deinstitutsionaliseerimine (s.t. kroonilised haiged elavad hooldeasutuste asemel kogukonnas), ning paljude patsientide puhul kohaldati tööalast rehabilitatsiooni. Tänapäeval on skisofreeniahaigete ravi isikukesksem, rohkem koostööle keskendunud ja tõhusam. Vaimset tervist, taastumist ja paranemist puudutavate positiivsete kontseptsioonide omaksvõtt ja praktiline kasutamine on avaldanud tugevat mõju nii kutseliste kui
ka laiema avalikkuse tegevusele.
Käesolev artiklikogumik on üheks MVTL poolseks panuseks sellesse töösse.
/Järgnevad rohked tänusõnad projekti toetajatele./
Artiklikogumiku tutvustamisega jätkan tõenäoliselt ka edaspidi, kuid postituse alguses oleva lingi kaudu saab igaüks seda ise lugeda.
Vaata ka: http://www.epry.ee/elu-skisofreeniaga/
Artikkel: "Skisofreenia eilne ja tänane päev"
Artikkel: "Skisofreenia eilne ja tänane päev" (Jekaterina Taranova, KM.ru terviserubriigis, 6. märts 2014.)
Venekeelne allikas:
"Шизофрения: день вчерашний, день сегодняшний" (6.03.2014 , Екатерина Таранова, KM.ru Здоровье)
http://www.km.ru/zdorove/2014/03/06/otkrytiya-v-oblasti-meditsiny-i-zdorovya/734080-shizofreniya-den-vcherashnii-den-
Tsitaate:
"Selle haiguse meenutamine toob paljudele meelde Tšehhovi jutustuse "Palat number kuus" või filmi "Lendas üle käopesa" või elektrošokiteraapia metsikused.
Muistsetest aegadest oli see mõistatuslik haigus ümbritsetud legendidest ja haigetesse inimestesse suhtuti negatiivselt. Kuni praeguse ajani peavad paljud skisofreeniahaigeid teise sordi inimesteks, keda tuleb ühiskonnast isoleerida."
Artikkel püüab vastata küsimustele, mis on skisofreenia, kas seda tuleb karta jne.
"...kindlasti on skisofreenia haigus ja piinav kannatus, sellepärast otsivad ni haige ise kui ka tema lähedased abi./- - -/
...skisofreenia pole isiksuse kahenemine, vaid desorganiseerumine, harmoonia puudumine, ja mõtlemise ebaloogilisus harilike inimeste vaatevinklist.
Näiteks võib lähedaste suhtes ükskõikne inimene suhtuda erakordselt tundlikult oma armsatesse kannikestesse. Ta võib neid tundide kaupa vaadelda ja lohutamatult nutta, kui mõni tema lilledest närtsib. Kõrvaltvaatajale võib see tunduda ebaadekvaatsena, kuid inimese enda suhtumises on teatud loogika. Ta on lihtsalt veendunud, et teised inimesed petavad teda ja kedagi ei tohi uskuda. Milleks siis raisata aega suhtlemisele inimestega, kui on olemas selline ime nagu kannikesed? Pole vaja suhtuda skisofreenikutesse kui teise sordi inimestesse. Võib-olla on nad looduse erimoodi looming, milleski erakordselt andekad, milleski aga rõhutud ja kannatavad. Nende loomingut hindavad ju spetsialistid mõnikord väga kõrgelt."
Edasi on artiklis juttu haiguse ilmnemisest ja sümptomeist. On olemas nn positiivsed ehk loovad ilmingud (ebatavalised mõtted ja hallutsinatsioonid, sonimine ja mõtlemise teisenemine) ja negatiivsed ilmingud, millega kaasnevad võimetus viia kavatsetut ellu, väljendada tundeid, rõõmu tunda elust; iseseisvus kaob, ollakse võimetud elama igapäevaelu. Tihti kuulevad haiged neid käsutavaid "hääli", kogevad suurusehullustust või muutuvad paranoilisteks kartjateks.
Kui varem kasutati raviks elektrišokki, nn uneravi ja lobotoomiat, siis nüüd peetakse näiteks kirurgilist vahelesegamist aju tegevusse ebaeetiliseks ja häbiväärseks.
Skisofreeniaravi nn biokeemiline ajajärk algas 20. saj 50ndatel aastatel. Neuroleptikumide avastamine oli psühhiaatria jaoks sama tähtis nagu maailmale Ameerika avastamine 1492. a.
Skisofreenadiagnoosi puhul tuleb ravi alustada võimalikult varakult. Kasutatakse nii psühhoteraapiat kui ka medikamente.
Üks tsitaat ka otse originaalist: "Еще двадцать лет назад при лечении шизофрении использовались препараты из групп антидепрессантов и агрессивных нейролептиков. Сегодня это в прошлом. Поэтому если больному прописывают препараты типа галоперидола или мелипрамина, значит, ему не повезло с врачом. Эти препараты не эффективны и вызывают побочные эффекты.
Сейчас в лечении используются атипичные нейролептики типа оланзапина или рисперидона. Если врач верно назначит лекарственное средство, могут снизиться такие проявления шизофрении, как галлюцинации и бред."
Ravile raskemini alluvate haigusjuhtude puhul kasutatakse valgusteraapiat (kuid see laserravi on juba äärmuslikum meetod).
Artiklis öeldakse, et haigushoo teravnemist saab peatada 20päevase statsionaaris viibimisega, taastumiseks on oluline ka füsioteraapia: basseinikülastused, massaaž ja ravivõimlemine.
Skisofreeniat esineb ligikaudu ühel protsendil maakera elanikkonnast, kuid mõnedes riikides on seda haigust sagedamini, mõnedes harvemini, kusjuures selle erineva leviku põhjused pole teadlastele veel selged.
Artikkel skisofreeniast
"Veiko Vasar: mis on skisofreenia?"
Postimees, 3. okt 2010
Artikli algus:
"Kõrvalseisjates tihti hirmu tekitavast ja haigeid oma siseilma suruvast skisofreeniast kirjutab Veiko Vasar, Tartu Ülikooli psühhiaatriakliiniku juhataja, professor.
Skisofreenia on endiselt üks tänapäeva meditsiini lahendust vajavatest probleemidest. Ligikaudu üks inimene sajast võib elu jooksul haigestuda skisofreeniasse, mis sageli on krooniline, kahjustab märkimisväärselt inimese psüühikat ja toob kaasa toimetulekuprobleeme suurel osal haigetest haiguse pikema kulu käigus. Haiguse ägenedes on sageli vajalik haiglaravi ning teatud osa haigetest võib iseseisva toimetuleku võime püsivalt kaotada."
Kirjutise osad: Ajuhaigus, Pärilikkuse osa, Stressi- ja muude faktorite osa, Ravivõimalused, Ravimite kasulikkus.
Edasi loe:
http://arvamus.postimees.ee/320966/veiko-vasar-mis-on-skisofreenia
Postimees, 3. okt 2010
Artikli algus:
"Kõrvalseisjates tihti hirmu tekitavast ja haigeid oma siseilma suruvast skisofreeniast kirjutab Veiko Vasar, Tartu Ülikooli psühhiaatriakliiniku juhataja, professor.
Skisofreenia on endiselt üks tänapäeva meditsiini lahendust vajavatest probleemidest. Ligikaudu üks inimene sajast võib elu jooksul haigestuda skisofreeniasse, mis sageli on krooniline, kahjustab märkimisväärselt inimese psüühikat ja toob kaasa toimetulekuprobleeme suurel osal haigetest haiguse pikema kulu käigus. Haiguse ägenedes on sageli vajalik haiglaravi ning teatud osa haigetest võib iseseisva toimetuleku võime püsivalt kaotada."
Kirjutise osad: Ajuhaigus, Pärilikkuse osa, Stressi- ja muude faktorite osa, Ravivõimalused, Ravimite kasulikkus.
Edasi loe:
http://arvamus.postimees.ee/320966/veiko-vasar-mis-on-skisofreenia
Subscribe to:
Posts (Atom)