Artiklikogumik "Elu skisofreeniaga"

Artiklikogumik "ELU SKISOFREENIAGA"

Tänavu ülemaailmse vaimse tervise päeva puhul andis Maailma vaimse tervise liit (WMHF) välja artiklikogumiku "Elu skisofreeniaga", mis koondab kümneid skisofreeniateemalisi artikleid, mis on kirjutatud nii teadlaste, arstide ja sotsiaaltöötajate, kui ka skisofreeniaga elavate inimeste endi vaatenurgast.
http://www.epry.ee/assets/Uploads/Klli-2014/Elu-skisofreeniaga-.pdf

Sisukord
EESSÕNA
I OSA: ELU SKISOFREENIAGA
Mis on skisofreenia?
Skisofreenia: Üsna samamoodi, nagu varemgi
Taastumislood
II OSA: TERVISEEDENDUS JA SKISOFREENIA  ENNETAMINE
Terviseedendus ja skisofreenia
Skisofreenia ja sotsiaalne kaasamine
Valitsuse ja ühiskonna  roll  skisofreeniahaigete isikukeskses ravis ja  hoolduses
III OSA: SEKKUMISMEETMED
Varajane sekkumine skisofreeniasse
Psühholoogilised sekkumismeetmed
Arvuti kasutamine ravimitele allumatute vaenulike "häälte" puhul: tõhus lahendusmeetod
Komorbiidsus ja skisofreenia: fakte skisofreeniahaigete füüsilisest tervisest
Hooldajate tähtsus edukas toimetulekus  skisofreeniaga
Faktandmeid hooldajate kohta
IV OSA: TAASTUMINE ON VÕIMALIK
Tee skisofreeniast taastumisele
Tervikliku hoolekande  tähtsus skisofreeniahaigete puhul
V OSA: AEG TEGUTSEDA
Elu skisofreeniaga, kuid tervena: taastumistee  sillutamine
Elu väljaspool skisofreeniat - taastumine on võimalik
Üleskutse tegutsemiseks
VI osa: TÄNUSÕNAD

* * *

Siia kopisin sellest 55leheküljelisest brošüürist Maailma Vaimse Tervise Liidu presidendi prof George N. Christodoulou eessõna, jättes välja selle lõpus olevad tänuavaldused.

EESSÕNA

Elule skisofreeniaga, Maailma Vaimse Tervise Liidu 2014. aasta teemale, on võimalik läheneda mitmest vaatenurgast. Nimetagem neist mõningaid.

Kes elavad koos skisofreeniaga?

Eeskätt on need inimesed, kes selle haiguse all kannatavad. Pole tähtsust, kas nimetame seda haiguseks või häireks, skisofreeniaks või isiksuse terviklikkuse düsfunktsiooniks; kas me nimetame selle haiguse põdejaid patsientideks, vaimse tervise teenuse kasutajateks või tarbijateks. Tähtis on see, et nad kannatavad oma haiguse tõttu, ning meil, kes me sellest pääsenud oleme, on moraalne kohustus olla nendega solidaarsed ja neid aidata. Me ei tohiks unustada kaht asja: esiteks, et abistamist nõuavad meie ühiskondlikud rollid filantroopide, eestkostjate, nõuandjate ja kutseliste abistajatena, ning teiseks, et mitte keegi meist ega meie lähedastest pole vaimse tervise probleemide eest kaitstud. Skisofreeniadiagnoosiga inimesi aidates ja selles valdkonnas ennetustööd, ravi ja uuringuid edendades aitame iseennast.
On inimesi, ka erialainimeste seas, kes usuvad, et skisofreenia avardab inimeseksolemise kogemust ning võib isegi inimeste vaimsuse arenemisele kaasa aidata. Nad usuvad, et selle vaimse häirega inimesed on ajaloo kestel pannud aluse uutele religioonidele ja vaimsetele liikumistele, on leidnud uusi tunnetus- ja tajumisviise maailma mõistmiseks, ning arendanud uudseid filosoofilisi teooriaid. See on tõsi: kindlasti on nad ajaloo kestel selliseid asju teinud, kuid mitte suuremal määral kui selle haiguse või häire all mittekannatanud inimesed. See, mis neid teistest inimestest eristab, on vaimu- ja hingepiin - intensiivne ja pikaajaline, sageli lausa talumatuks muutuv valu. Hingepiinade intensiivsus ja püsivus moodustavad patsiendi enesehävitusliku potentsiaali. Sellele valule lisandub sotsiaalne tõrjutus, mille tekitajateks on skisofreeniahaigete häbimärgistamine ja institutsionaalsed ravimeetodid, mis mitmel pool maailmas seniajani tooni annavad.
Seega moodustavad suurema osa „koos skisofreeniaga elavatest“ inimestest selle diagnoosiga patsiendid.

Kuid on veel teisigi, kes jagavad oma elu skisofreeniaga. Nendeks on hooldajarollis olevad pereliikmed. Ka neil tuleb selle haigusega koos elada, nad tunnevad skisofreeniat ja selle avaldumisvorme hästi, ning enamasti nad teavad, kuidas selle haigusega koos eksisteerida. Pereliikmetelt saadav abi ületab tavaliselt ka parimates haiglates ja kogukonna hooldekeskustes pakutava, eriti perekonnakeskse kultuuriga maades. Ent sellel on oma hind, milleks on skisofreenia mõju pereliikmetele ja hooldajatele. Skisofreenia koorem langeb ka nende õlgadele.

Ka kutselistel tuleb elada koos skisofreeniaga. Mõned meist peavad selle haigusega kokku puutuma kogu oma tööelu kestel. Me tunneme skisofreenia varajasi märke ja sümptomeid, selle mitmekesiseid ja muutlikke kliinilisi avaldumisvorme ning nendest tulenevaid raskusi haiguse tuvastamisel ja diagnoosimisel, haigusega seonduvaid riske ja raskusi, millega patsiendid ja nende pereliikmed kokku puutuvad, skisofreeniahaigete ühiskondlikku stigmatiseerimist, selle all kannatanute inetuid diskrimineerimisjuhtumeid, rehabilitatsiooni ja ühiskonda taaslõimumise raskusi, ning probleeme sobiva ravi leidmisel. Me teame ka seda, et minevikus on skisofreeniahaigeid väga halvasti koheldud ja paljudes maailma riikides on olukord seniajani halb, ning et inimkonna ajaloos on olnud pimedaid aegu, mil selliseid patsiente väärkoheldi ja naeruvääristati. Lisaks sellele on teada, et peaagu kõikjal maailmas on hulgaliselt ka neid patsiente, kes ei saa üldse mingit ravi.

Õnneks jõudsid psühhofarmakoloogid 1950. aastatel uute tõhusate ravimite väljatöötamiseni, ning tasahaaval hakkas arenema kogukonnakeskne vaimse tervise liikumine. Need kaks arengut suurendasid skisofreeniaravi terapeutilist potentsiaali ning andsid tohutu panuse patsientide inimlikumasse kohtlemisse. Võimalikuks sai deinstitutsionaliseerimine (s.t. kroonilised haiged elavad hooldeasutuste asemel kogukonnas), ning paljude patsientide puhul kohaldati tööalast rehabilitatsiooni. Tänapäeval on skisofreeniahaigete ravi isikukesksem, rohkem koostööle keskendunud ja tõhusam. Vaimset tervist, taastumist ja paranemist puudutavate positiivsete kontseptsioonide omaksvõtt ja praktiline kasutamine on avaldanud tugevat mõju nii kutseliste kui
ka laiema avalikkuse tegevusele.

Käesolev artiklikogumik on üheks MVTL poolseks panuseks sellesse töösse.
/Järgnevad rohked tänusõnad projekti toetajatele./

Artiklikogumiku tutvustamisega jätkan tõenäoliselt ka edaspidi, kuid postituse alguses oleva lingi kaudu saab igaüks seda ise lugeda.

Vaata ka:  http://www.epry.ee/elu-skisofreeniaga/