Kui Aloïse oli 11aastane, suri ta ema. Tüdruk unistas saada lauljannaks, kuid hakkas tööle koduõpetajannana Preisimaal keiser Wilhelm II õukonnas. Ta olevat olnud ka keisrisse väga armunud. Kord oli ta keisri peale ägestunud ja seejärel diagnoositi tal 1918. a skisofreenia. Alates 1920. aastast ei pääsenud ta enam vaimuhaiglast välja.
Umbes 1920. a hakkas ta joonistama ja luuletama, kasutades kättejuhtuvaid pakkepaberi- ja papitükikesi. Tema varasemad tööd on hävinud, kuid umbes 1936. a äratas tema looming vaimuhaigla juhataja huvi. Sageli joonistas ta erksavärvilisi pilte armunud paaridest, aga ka ooperite naistegelastest ja ajaloolistest naisisikutest.
1947. a huvitus tema piltidest Jean Dubuffet, tänu kellele jõudis Aloïse Corbazi looming art brut kunstnike kataloogidesse ja kogudesse. Dubuffet uskus, et naine ravib ennast oma piltidega ja muudab sel kombel haiguse kasulikuks. Kunstnik püüdis täis joonistada kogu paberi - see on art brut kunstnikele üsna iseloomulik tühjuse kartmine, nn horror vacui, võib-olla haiguse või kehvade olude tõttu.
Loomingunäiteid internetist, kus Aloïse Corbazi töid palju leidub:
No comments:
Post a Comment
Kommentaarid on oodatud, kuid ma ei luba, et kõigile vastan.