Artikkel: "Psüühikahäire kui üks elu jooksul saadud kogemus"
https://novaator.err.ee/921498/psuuhikahaire-kui-uks-elu-jooksul-saadud-kogemus
Karoli Noor, Tartu Ülikool.
ERR/Novaator. 19. märts 2019.
Seoses rahvusvahelise sotsiaaltöö päevaga kirjutab autor inimsuhete väärtustamisest nende inimeste puhul, kes on põdenud mõnd psüühikahäiret. Ta käsitleb Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltöö assistendi Dagmar Narussoni uuringut vaimse tervise haigestumisest paranenud ja kogukonda naasvatest inimestest.
Tsitaat: "Psüühikahäiret kogenuid võetakse tihti kui mingit erilist liiki – skisofreenikud, depressioonikud jne. Tegelikult on haigus vaid üks kogemus paljudest. "Nii nagu mõned inimesed on käinud Tais ja saanud seal kogemusi, on mõned inimesed kogenud või kogevad psüühikahäiret. Jah, see mõjutab nende edaspidist elu, kuid see ei defineeri neid", ütleb Narusson."
Showing posts with label Teadussõnumid. Show all posts
Showing posts with label Teadussõnumid. Show all posts
Artikkel: "Haigus, mis avaldub alles täiskasvanueas"
Artikkel: "Haigus, mis avaldub alles täiskasvanueas".
Sandra Saar, Tartu Ülikool.
ERR/Novaator 11. dets 2018.
https://novaator.err.ee/883706/haigus-mis-avaldub-alles-taiskasvanueas
Artikkel tutvustab Tartu Ülikooli psühholoogiatudengi Triin Kesküla bakalaureusetööd skisofreeniast.
Skisofreenia puudutab maailmas 26 miljonit inimest ja Eestis umbes 13 000 peret.
Tsitaate:
"Enamasti avaldub haigus esimest korda 20. eluaastates noortel, täiskasvanuks küpsemise eas. Meestel võib skisofreenia avalduda veidi varem kui naistel."
"Dopamiini ülemäärane hulk tekitab tajuhäireid, mis võivad avalduda paranoiana, põhjustades meelepetteid ja häälte kuulmist. Puudujääk aga põhjustab apaatiat, üksindustunnet ja motivatsioonipuudust. Põhjused, miks dopamiinitasakaal paigast ära läheb, ei ole täielikult teada."
"Haigust kirjeldas esimesena Saksa psühhiaater Emil Kraepelin 1896. aastal ja nimetas selle dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse "skisofreenia" võttis 1908. aastal kasutusele Šveitsi psühhiaater Eugen Bleuler, tuletades selle ladinakeelsetest sõnadest schizo (killustumine, lõhestumine) ja phren (hing) ning liitest -ia."
Artikkel käsitleb skisofreenia positiivseid, negatiivseid ja kognitiivseid sümptomeid, samuti haigestunu sotsiaalset toimetulekut.
Artiklile on ERR-i portaalis lisatud ka teade sellest, et Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi neuroteadlased avastasid hiljuti koostöös vaimse tervise keskustega ajutegevuse mustri, mis seostub skisofreenia arenemisega ja võimaldab skisofreenia senisest varasemat diagnoosimist.
Sandra Saar, Tartu Ülikool.
ERR/Novaator 11. dets 2018.
https://novaator.err.ee/883706/haigus-mis-avaldub-alles-taiskasvanueas
Artikkel tutvustab Tartu Ülikooli psühholoogiatudengi Triin Kesküla bakalaureusetööd skisofreeniast.
Skisofreenia puudutab maailmas 26 miljonit inimest ja Eestis umbes 13 000 peret.
Tsitaate:
"Enamasti avaldub haigus esimest korda 20. eluaastates noortel, täiskasvanuks küpsemise eas. Meestel võib skisofreenia avalduda veidi varem kui naistel."
"Dopamiini ülemäärane hulk tekitab tajuhäireid, mis võivad avalduda paranoiana, põhjustades meelepetteid ja häälte kuulmist. Puudujääk aga põhjustab apaatiat, üksindustunnet ja motivatsioonipuudust. Põhjused, miks dopamiinitasakaal paigast ära läheb, ei ole täielikult teada."
"Haigust kirjeldas esimesena Saksa psühhiaater Emil Kraepelin 1896. aastal ja nimetas selle dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse "skisofreenia" võttis 1908. aastal kasutusele Šveitsi psühhiaater Eugen Bleuler, tuletades selle ladinakeelsetest sõnadest schizo (killustumine, lõhestumine) ja phren (hing) ning liitest -ia."
Artikkel käsitleb skisofreenia positiivseid, negatiivseid ja kognitiivseid sümptomeid, samuti haigestunu sotsiaalset toimetulekut.
Artiklile on ERR-i portaalis lisatud ka teade sellest, et Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi neuroteadlased avastasid hiljuti koostöös vaimse tervise keskustega ajutegevuse mustri, mis seostub skisofreenia arenemisega ja võimaldab skisofreenia senisest varasemat diagnoosimist.
Uurimus: "Religioosse kogemuse ja skisofreenia lõikepunktid värskema erialakirjanduse näitel"
Tartu Ülikooli Usuteaduskonna bakalaureusetöö 2016. a:
Marietta Kadanik
"Religioosse kogemuse ja skisofreenia lõikepunktid värskema erialakirjanduse näitel"
https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/52854/BA_Kadanik2016.pdf?sequence=1&isAllowed=y
Sisaldab muu hulgas ülevaadet religioosse kogemuse ja skisofreenia seoste senisest uurimisest, religioosse kogemuse tunnustest, mõistest ja taustast, ajaloolisest käsitlusest, müstikast, luuludest; psühhiaatrilisest ja meditsiinilisest taustsüsteemist; religioosse luulu psühhopatoloogiast; religioosse kogemuse eristamisest psühhoosist; Avila Teresa müstilistest kogemustest jne.
Tsitaate:
"Valisin selle teema tänu isiklikule kokkupuutele skisofreeniaga. Psühhiaatriakliiniku akuutosakonnas töötades ja usuteadust õppides tekkisid küsimused religiooni ja vaimuhaiguse ühisosade kohta, eriti kuna mingit pidi end Jumala poolt puudutatuna või väljavalituna tundvaid inimesi leidub hulgaliselt nii vaimuhaigla kinnistes blokkides, kirikus kui ka tänaval."
"Psühhiaatrite skepsis antud teema puhul on igati põhjendatud. Religioosseid kogemusi läbi elanud inimesi leidub psühhiaatriapatsientide seas hulgaliselt ning religioosse sisuga luulud ja hallutsinatsioonid on skisofreeniahaigete seas võrdlemisi levinud. Erinevate luulutüüpidega võrreldes on religioosse temaatikaga luulud raskemini ravitavad ning seostuvad halvema prognoosiga.
Religioossete luulude eristamine sõltub tugevalt kultuurikontekstist.Kollektiivseid uskumusi ei saa pidada luuludeks isegi väga iseäralike uskumuste puhul. Samas sõltub kultuurikonteksti tundmine psühhiaatri pädevusest."
Marietta Kadanik
"Religioosse kogemuse ja skisofreenia lõikepunktid värskema erialakirjanduse näitel"
https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/52854/BA_Kadanik2016.pdf?sequence=1&isAllowed=y
Sisaldab muu hulgas ülevaadet religioosse kogemuse ja skisofreenia seoste senisest uurimisest, religioosse kogemuse tunnustest, mõistest ja taustast, ajaloolisest käsitlusest, müstikast, luuludest; psühhiaatrilisest ja meditsiinilisest taustsüsteemist; religioosse luulu psühhopatoloogiast; religioosse kogemuse eristamisest psühhoosist; Avila Teresa müstilistest kogemustest jne.
Tsitaate:
"Valisin selle teema tänu isiklikule kokkupuutele skisofreeniaga. Psühhiaatriakliiniku akuutosakonnas töötades ja usuteadust õppides tekkisid küsimused religiooni ja vaimuhaiguse ühisosade kohta, eriti kuna mingit pidi end Jumala poolt puudutatuna või väljavalituna tundvaid inimesi leidub hulgaliselt nii vaimuhaigla kinnistes blokkides, kirikus kui ka tänaval."
"Psühhiaatrite skepsis antud teema puhul on igati põhjendatud. Religioosseid kogemusi läbi elanud inimesi leidub psühhiaatriapatsientide seas hulgaliselt ning religioosse sisuga luulud ja hallutsinatsioonid on skisofreeniahaigete seas võrdlemisi levinud. Erinevate luulutüüpidega võrreldes on religioosse temaatikaga luulud raskemini ravitavad ning seostuvad halvema prognoosiga.
Religioossete luulude eristamine sõltub tugevalt kultuurikontekstist.Kollektiivseid uskumusi ei saa pidada luuludeks isegi väga iseäralike uskumuste puhul. Samas sõltub kultuurikonteksti tundmine psühhiaatri pädevusest."
Artikkel: "Poliitilise psühhiaatria pärand"
Artikkel: "Poliitilise psühhiaatria pärand".
https://www.muurileht.ee/poliitilise-psuhhiaatria-parand/
Merle Purre. Müürileht, 22. nov 2016.
Eestis ja teistes endistes Nõukogude Liidu riikides seostub vaimsete häiretega hirm häbimärgistamise ja „hullumajja” paneku ees, mis on pärit totalitaarse režiimi aegsest meditsiini kuritarvitamisest. Autor kirjutab, kuidas rahvusvahelises teadusmaailmas on alates 1960ndatest kasvanud järk-järgult psüühikahäireid puudutavate hoiakute uurimine.
Sama artikkel on avaldatud 1. dets Postimehes:
Artikkel: "Merle Purre: nõukogude poliitilise psühhiaatria pärand annab endiselt tunda"
http://arvamus.postimees.ee/3930737/merle-purre-noukogude-poliitilise-psuehhiaatria-paerand-annab-endiselt-tunda
Autoritutvustus Müürilehest: Merle Purre uurib oma teadustöös Eesti inimeste hoiakuid vaimse tervise, selle probleemide ning psüühikahäirete ravi kohta. Ta on omandanud magistrikraadi semiootikas ning jätkab doktoriõpingutega sotsioloogia erialal Tartu Ülikoolis.
https://www.muurileht.ee/poliitilise-psuhhiaatria-parand/
Merle Purre. Müürileht, 22. nov 2016.
Eestis ja teistes endistes Nõukogude Liidu riikides seostub vaimsete häiretega hirm häbimärgistamise ja „hullumajja” paneku ees, mis on pärit totalitaarse režiimi aegsest meditsiini kuritarvitamisest. Autor kirjutab, kuidas rahvusvahelises teadusmaailmas on alates 1960ndatest kasvanud järk-järgult psüühikahäireid puudutavate hoiakute uurimine.
Sama artikkel on avaldatud 1. dets Postimehes:
Artikkel: "Merle Purre: nõukogude poliitilise psühhiaatria pärand annab endiselt tunda"
http://arvamus.postimees.ee/3930737/merle-purre-noukogude-poliitilise-psuehhiaatria-paerand-annab-endiselt-tunda
Autoritutvustus Müürilehest: Merle Purre uurib oma teadustöös Eesti inimeste hoiakuid vaimse tervise, selle probleemide ning psüühikahäirete ravi kohta. Ta on omandanud magistrikraadi semiootikas ning jätkab doktoriõpingutega sotsioloogia erialal Tartu Ülikoolis.
"Võib-olla näitab skisofreenia, kui lõpmata kasulik on terviklik illusioon „minast”."
"Achilleus ja kõik teised Trooja sõja kangelased, nagu „Ilias” neid kirjeldab, ei tundnud veel oma tahet ja otsustusvabadust, vaid neid suunasid kaugjuhtimise teel Olümpose jumalad. Need juhatusi jagavad hüüded, mida nad pidasid jumalate häälteks, olid akustilised hallutsinatsioonid, arvab Jaynes. Trooja kangelased aga tajusid neid signaale, mida tegelikult vahendati ajus, niisama reaalsetena nagu helisid väljastpoolt. Sest ka erinevust seesmise ja välimise vahel toonased inimesed veel ei tundnud. Alles Homerose teise, hilisema eepose Odüsseusel oli aimu sellest, et ta ise oli oma kavaluste algatajana oma tegutsemise eest vastutav. Sellest ajastust peale, spekuleerib Jaynes, toimis minateadvuse konstrukt. Hüüded, mis Mükeene aja inimestel veel kõrvus kajasid, meenutavad neid hääli, mida kuuleb iga mina lõhestumise all kannatav skisofreenik. Tõepoolest võis selline pettekujutlus anda teavet ka normaalse oma mina korralduse kohta, arvab aju-uurija Singer. Ta avastas, et skisofreenikute „hääli” töödeldakse nendessamades ajupiirkondades nagu tegelikult kuuldut.
„Äkki on skisofreenikutel õigus,” arutleb ta, „äkki kogevad nad oma aju sellisena, nagu see tegelikult on – ilma mina konstruktita.” Ja võib-olla näitab skisofreenia, kui lõpmata kasulik on terviklik illusioon „minast”.
Milleks see konstrukt hea on, sai teada üks patsient, keda Magdeburgi neuroteadlase Hans-Jochen Heinze kartoteek tunneb L-i nime all. L ei ole skisofreenik, vaid õnnetuse ohver. Ta oli 33-aastane, edukas insener ja kaheaastase tütre armastav isa, kui tema jalgrattale sõitis otsa auto ja tema eesaju sai vigastada. Kuus päeva pärast õnnetust ärkas ta koomast, paar nädalat hiljem olid kõik kehalised kaebused kadunud. L, kes õnnetuse-eelsest ajast suutis meenutada veel vaid paari seika, lasti paranenuna haiglast välja. Alles paar aastat hiljem torkas arstidele järelkontrollis silma L-i veidralt muutunud isiksus. Patsient rääkis, et kõigel, mida ta on õnnetusest saati kogenud, ei ole tegelikult temaga mingit pistmist – mille üle ta ka ise imestas. Tema ajukahjustuste täpsem uurimine andis tulemuseks, et üks teatud kulgla paremas eesaju pooles on õnnetuse tagajärjel lõhestunud. See vigastus võttis L-ilt ilmselt igasuguse võime mäletada oma tegemisi ja seega ka enesetajumise. L-ist jääb mulje, nagu juhitaks teda väljastpoolt. Ehkki tema mõistus on terve, puudub tal igasugune oma tegevuse tagajärgede tunnetus. Naisega pani ta paika kindlad reeglid, et ta kodus oma päevaga toime tuleks. Arstid tuvastasid veel ühe asja: aeg on L-i silmis oma tähenduse kaotanud. Ta ei suuda ei minevikuga tegelda ega tulevikku plaanida. Ta ei suuda vaagida ega valida; elu tundub talle nagu üksteise kõrvale reastatud hetkede jada. „Ta on hetke vang,” nendib Heinze. Kas nende kahe defekti vahel on seos? Või vastupidi: kas inimene on endale soetanud mina, et ületada sellega aja piirid? Peaaegu kõik aju-uurijad on ühel meelel, et inimaju üks oluline tegevus seisneb selles, et klopsida endale kokku vaated tegelikkuse kohta."
Stefan Klein "Loomise päevikud" (Varrak, 2013, lk 149).
„Äkki on skisofreenikutel õigus,” arutleb ta, „äkki kogevad nad oma aju sellisena, nagu see tegelikult on – ilma mina konstruktita.” Ja võib-olla näitab skisofreenia, kui lõpmata kasulik on terviklik illusioon „minast”.
Milleks see konstrukt hea on, sai teada üks patsient, keda Magdeburgi neuroteadlase Hans-Jochen Heinze kartoteek tunneb L-i nime all. L ei ole skisofreenik, vaid õnnetuse ohver. Ta oli 33-aastane, edukas insener ja kaheaastase tütre armastav isa, kui tema jalgrattale sõitis otsa auto ja tema eesaju sai vigastada. Kuus päeva pärast õnnetust ärkas ta koomast, paar nädalat hiljem olid kõik kehalised kaebused kadunud. L, kes õnnetuse-eelsest ajast suutis meenutada veel vaid paari seika, lasti paranenuna haiglast välja. Alles paar aastat hiljem torkas arstidele järelkontrollis silma L-i veidralt muutunud isiksus. Patsient rääkis, et kõigel, mida ta on õnnetusest saati kogenud, ei ole tegelikult temaga mingit pistmist – mille üle ta ka ise imestas. Tema ajukahjustuste täpsem uurimine andis tulemuseks, et üks teatud kulgla paremas eesaju pooles on õnnetuse tagajärjel lõhestunud. See vigastus võttis L-ilt ilmselt igasuguse võime mäletada oma tegemisi ja seega ka enesetajumise. L-ist jääb mulje, nagu juhitaks teda väljastpoolt. Ehkki tema mõistus on terve, puudub tal igasugune oma tegevuse tagajärgede tunnetus. Naisega pani ta paika kindlad reeglid, et ta kodus oma päevaga toime tuleks. Arstid tuvastasid veel ühe asja: aeg on L-i silmis oma tähenduse kaotanud. Ta ei suuda ei minevikuga tegelda ega tulevikku plaanida. Ta ei suuda vaagida ega valida; elu tundub talle nagu üksteise kõrvale reastatud hetkede jada. „Ta on hetke vang,” nendib Heinze. Kas nende kahe defekti vahel on seos? Või vastupidi: kas inimene on endale soetanud mina, et ületada sellega aja piirid? Peaaegu kõik aju-uurijad on ühel meelel, et inimaju üks oluline tegevus seisneb selles, et klopsida endale kokku vaated tegelikkuse kohta."
Stefan Klein "Loomise päevikud" (Varrak, 2013, lk 149).
Artikkel: "Isiksusi ja kultuure kujundav parasiit"
Artikkel: "Isiksusi ja kultuure kujundav parasiit.
Kui suurel määral on käitumine meie enda kontrolli all või meiega manipuleerivate parasiitide võimuses?"
Tuul Sepp ja Elin Sild.
Sirp/Teadus, 27. märtsil 2015.
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/isiksusi-ja-kultuure-kujundav-parasiit/
Osast "Toksoplasma ja skisofreenia":
"Juba 1950. aastatel märgati, et toksoplasmanakkuse esinemine skisofreeniahaigetel on märkimisväärselt levinud. Hiljem tõestati ka selle seose põhjuslikkus: toksoplasmanakkus põhjustab skisofreeniat, mitte skisofreeniahaiged pole toksoplasmale vastuvõtlikumad. Nimelt suurendab toksoplasma ajus närvisignaalide edastaja dopamiini kontsentratsiooni, suurendades selle aine tootmist peremehe rakkudes ning kandes ka ise dopamiini eellasmolekulide geene.11 Dopamiini suurenenud hulk kindlates ajupiirkondades on teadaolevalt skisofreenia tekke üks peamisi põhjusi ning enamik skisofreeniaravimeid mõjutabki just ajurakkudes dopamiini retseptoreid. Peale suurenenud tõenäosuse haigestuda skisofreeniasse suurendab toksoplasmoos mõne uuringu järgi ka suitsiidiriski."
Kui suurel määral on käitumine meie enda kontrolli all või meiega manipuleerivate parasiitide võimuses?"
Tuul Sepp ja Elin Sild.
Sirp/Teadus, 27. märtsil 2015.
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/isiksusi-ja-kultuure-kujundav-parasiit/
Osast "Toksoplasma ja skisofreenia":
"Juba 1950. aastatel märgati, et toksoplasmanakkuse esinemine skisofreeniahaigetel on märkimisväärselt levinud. Hiljem tõestati ka selle seose põhjuslikkus: toksoplasmanakkus põhjustab skisofreeniat, mitte skisofreeniahaiged pole toksoplasmale vastuvõtlikumad. Nimelt suurendab toksoplasma ajus närvisignaalide edastaja dopamiini kontsentratsiooni, suurendades selle aine tootmist peremehe rakkudes ning kandes ka ise dopamiini eellasmolekulide geene.11 Dopamiini suurenenud hulk kindlates ajupiirkondades on teadaolevalt skisofreenia tekke üks peamisi põhjusi ning enamik skisofreeniaravimeid mõjutabki just ajurakkudes dopamiini retseptoreid. Peale suurenenud tõenäosuse haigestuda skisofreeniasse suurendab toksoplasmoos mõne uuringu järgi ka suitsiidiriski."
Dan Hurley "Targem. Ajuvõimekuse arendamise uus teadus"
Dan Hurley
"Targem. Ajuvõimekuse arendamise uus teadus"
Kirjastus Tänapäev, 2014.
Inglise keelest tõlkinud Lauri Liiders.
Teadusajakirjanik Dan Hurley otsib vastust küsimustele, kas ja kuidas on võimalik tõsta inimese intelligentsust, kas õppimisoskuse piirid pannakse paika juba meie sünnihetkel või saame ise selle suhtes midagi ette võtta. Raamatus Smarter, The New Science of Building Brain Power, mis on kirjutatud 2013. a, on palju juttu neuroteadlaste uuringutest ja vestlustest nendega. Siinkohal tsitaate seoses skisofreeniaga:
"Üritage raskekujulise depressiooni või skisofreenia all kannatajatele väita, et intelligentsusel pole tähtsust. Üllatuslikult on üheks nende haiguste kõige tõsisemaks küljeks just intelligentsuse oluline vähenemine, nii et nende puhul, kel on tugevamad vaimsed võimed, on ka paranemisprognoos reeglina kõige soodsam."
"Kognitiivne treening arendab intellektuaalseid võimeid märkimisväärselt. Kakskümmend kaks uurimust täheldasid arenguid just muutliku intelligentsuse või arutlusvõime osas, samas kui ülejäänud viiskümmend kolm avastasid mitmeid muid olulisi arenguid sääraste võimete puhul, nagu tähelepanu, täidesaatvad funktsioonid, töömälu ja lugemine. Arengut on täheldatud lisaks põhikooliõpilastele ka koolieelikute, ülikoolitudengite, keskealiste ja vanurite puhul. Treeningust on kasu saanud nii täie tervise juures olevad vabatahtlikud kui ka inimesed, kes kannatavad mitmesuguste vaevuste all, nagu Downi sündroom, skisofreenia, ajutraumad, alkoholism, Parkinsoni tõbi, kemoteraapiaga ravitav vähk, tähelepanupuudulikkus- ja hüperaktiivsushäire (ADHD) ning kerge kognitiivne häire (mis tihti eelneb Alzheimeri tõvele). Treeningust saadav kasu püsib kuni kaheksa kuud pärast sellest loobumist."
"Mehed näitavad reeglina paremaid tulemusi ruumilis-visuaalsete ülesannete puhul, samas on naised paremad suulises väljendusoskuses ning pikaajalise mälu osas."
"Merzenich loobus 2007. aastal kaasdirektori ametist San Francisco California ülikooli Kecki integratiivse neuroteaduse keskuses, et saaks pühendada rohkem aega 2004. aastal loodud ettevõttele nimega Posit Science. Merzenich, ning seega ka firma, on keskendunud treeningkavade loomisele tõsiste kognitiivsete häirete raviks, mis ulatuvad Alzheimeri tõvest ja ajutraumadest skisofreeniani välja. „Kavatseme esitada FDA-le (USA toidu- ja ravimiametile) taotluse skisofreenia raviks, kus meditsiiniliseks ravivahendiks on arvuti,” ütles Merzenich. „See ongi ravim. See põhjustab ajus muutusi.” Kui skisofreenia põhisümptomite, nagu pettekujutluste ja hallutsinatsioonide, ravimisel on juba ammu kasutatud antipsühhootilisi ravimeid, siis haiguse nõndanimetatud negatiivsed sümptomid – töömälu ja lihtsa loogilise mõtlemise oskuse tõsised taandarengud – on sageli kõige problemaatilisemad ning nende vastu pole tõhusaid ravimeid leitud. Antud lünka senises ravis soovibki Posit Science treeningkavadega täitma hakata. Kaks hiljutist uurimust, mida juhtis Sophia Vinogradov, San Francisco California ülikooli psühholoogiaosakonna asejuhataja, on tõestanud, et 50−80 treeningtundi parandasid järgneva poole aasta jooksul oluliselt patsientide verbaalset töömälu ning õpivõimet, oskust tegelikkust fantaasiast eristada ning nende üldist sotsiaalset hakkama saamist. Vinogradov juhib nüüd kolme uurimust kokku 260 katsealusega, lootes vastata Toidu- ja ravimiameti seatud kriteeriumitele treeningprogrammi kinnitamiseks skisofreenia kognitiivsete sümptomite raviviisina. „Ma arvan, et siin peitub suur potentsiaal uueks ravivahendiks, mida pakkuda psüühikahäirete all kannatavatele inimestele ning mille lähenemine erineb radikaalselt sellest, mida saavutatakse ravimite või psühhoteraapia abil,” rääkis Vinogradov. „See ravivorm keskendub otseselt mõningatele kesksetele infotöötlusega seotud ebanormaalsustele, mis haigust soodustavad, mitte pelgalt sümptomite leevendamisele, nagu ravimid, või paindlikumate reaktsioonide õpetamisele, nagu psühhoteraapia.” USA riiklik vaimse tervise instituut korraldas 9. aprillil 2012. aastal Marylandi osariigis Bethesda linnas konverentsi, et vaadata üle uuemad teadussaavutused vaimsete häirete ravimisel kognitiivtreeningu abil. Konverentsi raportis jõuti järeldusele, et vaja läheb spetsiifilisemaid uuringuid, eriti just selle kohta, kuidas treening inimeste igapäevast hakkamasaamist mõjutab."
"Soovitan igaühel, kelle pereliige kannatab skisofreenia all, mõelda Positi treeningprogrammidale. Kuid hoolimata sellest, et ma Merzenichi saavutusi tema teadusvaldkonnas väga imetlen, tõmbasin Positi oma nimekirjast maha, sest soovisin arendada enda muutlikku intelligentsust."
"Tagasi kodus New Jersey’s, lugesin läbi terve hulga viimase viie aasta jooksul avaldatud inim- ja loomkatsete tulemusi, mis tõestavad, et nikotiin – kui see on oma kahjulikust kaaslasest tubakast vabastatud ning seda tarvitatakse nätsu või plaastri kujul – võib osutuda kummaliseks, aga ootamatult mõjusaks kognitiivseks tugevdajaks, ning ravida või ära hoida mitmeid neuroloogilisi häireid, sealhulgas Parkinsoni tõbe, kergeid kognitiivseid häireid, ADHD-d, Tourette’i sündroomi ja skisofreeniat. Lisaks on seda juba ammu seostatud kaalu langemisega."
"Tähelepanu juhtimise erinevused on olulised nii tajumise puhul üldiselt kui ka käitumise ja emotsioonide kontrollimisel. Traumajärgse stressi all kannatavatel inimestel aitab see segavaid mõtteid ja mälestusi blokeerida. Ning see on ka üks kõige olulisematest teguritest, mis otsustab, kas skisofreeniadiagnoosiga inimesed suudavad kunagi uuesti normaalselt funktsioneerima hakata. Pärast ajakirjas Current Directions in Psychological Science ilmunud artiklit – ning võin uhkusega märkida, et see on endiselt kõige tsiteeritum artikkel antud väljaande ajaloos – on nii sotsiaalpsühholoogia, psühhopatoloogia, skisofreeniauuringute kui ka teiste seotud valdkondadega tegelevad inimesed hakanud mu tööle keskenduma. Just see artikkel tõmbas mu tegevusele tähelepanu ka väljaspool kognitiivpsühholoogia valdkonda.”
"...olid mitmed fMRT uuringud kinnitanud, et töömälu treenimine arendab ajutalitlust ja -struktuure ning selle tulemusi oli ka katseloomadega kinnitatud – laborihiirtega, pagan võtaks. Näidati, et sellest tõusis kasu nii väikeste laste, ülikoolitudengite, keskealiste, vanurite, kemoteraapiast ja ajutraumadest taastujate kui ka Downi sündroomi ja skisofreenia all kannatajate puhul."
Artiklid: "Psühhooside ja skisofreenia mõistmine" - "Understanding Psychosis and Schizophrenia"
Artikkel "Redefining Mental Illness", T. M. Luhrmann - kirjanik, Stanfordi ülikooli antropoloogiaprofessor., The New York Times Sunday Review, 17. jaan 2015.
http://www.nytimes.com/2015/01/18/opinion/sunday/t-m-luhrmann-redefining-mental-illness.html?_r=0
"TWO months ago, the British Psychological Society released a remarkable document entitled “Understanding Psychosis and Schizophrenia.” Its authors say that hearing voices and feeling paranoid are common experiences, and are often a reaction to trauma, abuse or deprivation: “Calling them symptoms of mental illness, psychosis or schizophrenia is only one way of thinking about them, with advantages and disadvantages.”"
"Kaks kuud tagasi kirjutasid Briti Psühholoogiaseltsi dokumendi "Psühhooside ja skisofreenia mõistmine" autorid, et häälte kuulmine ja paranoidsed kahtlused on üldised ilmingud ja sageli põhjustatud traumast, ahistamisest vm, nende nimetamine vaimuhaiguste, psühhooside või skisofreenia tunnusteks on ainult üks viis nendest mõtlemiseks...""
Juttu on nende haiguste ravimisest, USA uuest vaatenurgast sellele. Raviks ei piisa mitte ainult ravimitest, vaid abiks võib olla haigete sotsiaalse olukorra muutmine,
Vaimse tervise probleeme on rohkem kui seni arvatud. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on oma eluaja jooksul vaimuhaiguse episoode ühel inimesel neljast. Vaimsed ja käitumuslikud probleemid näitavad maailma korratust. Madala ja keskmise sissetulekuga riikides jääb ravita neli inimest viiest haigestunust.
Vaata ka The British Psychological Society kliinilise psühholoogia divisjoni dokumenti "Understanding Psychosis and Schizophrenia", 27. nov 2014.
http://www.bps.org.uk/networks-and-communities/member-microsite/division-clinical-psychology/understanding-psychosis-and-schizophrenia
"Understanding Psychosis and Schizophrenia" 180leheküljeline täistekst on siin:
https://www.bps.org.uk/system/files/user-files/Division%20of%20Clinical%20Psychology/public/understanding_psychosis_-_final_19th_nov_2014.pdf
http://www.nytimes.com/2015/01/18/opinion/sunday/t-m-luhrmann-redefining-mental-illness.html?_r=0
"TWO months ago, the British Psychological Society released a remarkable document entitled “Understanding Psychosis and Schizophrenia.” Its authors say that hearing voices and feeling paranoid are common experiences, and are often a reaction to trauma, abuse or deprivation: “Calling them symptoms of mental illness, psychosis or schizophrenia is only one way of thinking about them, with advantages and disadvantages.”"
"Kaks kuud tagasi kirjutasid Briti Psühholoogiaseltsi dokumendi "Psühhooside ja skisofreenia mõistmine" autorid, et häälte kuulmine ja paranoidsed kahtlused on üldised ilmingud ja sageli põhjustatud traumast, ahistamisest vm, nende nimetamine vaimuhaiguste, psühhooside või skisofreenia tunnusteks on ainult üks viis nendest mõtlemiseks...""
Juttu on nende haiguste ravimisest, USA uuest vaatenurgast sellele. Raviks ei piisa mitte ainult ravimitest, vaid abiks võib olla haigete sotsiaalse olukorra muutmine,
Vaimse tervise probleeme on rohkem kui seni arvatud. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on oma eluaja jooksul vaimuhaiguse episoode ühel inimesel neljast. Vaimsed ja käitumuslikud probleemid näitavad maailma korratust. Madala ja keskmise sissetulekuga riikides jääb ravita neli inimest viiest haigestunust.Vaata ka The British Psychological Society kliinilise psühholoogia divisjoni dokumenti "Understanding Psychosis and Schizophrenia", 27. nov 2014.
http://www.bps.org.uk/networks-and-communities/member-microsite/division-clinical-psychology/understanding-psychosis-and-schizophrenia
"Understanding Psychosis and Schizophrenia" 180leheküljeline täistekst on siin:
https://www.bps.org.uk/system/files/user-files/Division%20of%20Clinical%20Psychology/public/understanding_psychosis_-_final_19th_nov_2014.pdf
Artikkel: "Miks tekib psühhoos?"
Artikkel: "Miks tekib psühhoos?"
Liina Haring, TÜ kliinikumi psühhiaatriakliiniku psühhiaater.
ERR/Novaator/Tervis, 20. jaan 2015.
http://novaator.err.ee/v/tervis/7253319d-72c7-4ee2-929a-8ed40c35ef06
Tsitaate:
"Kaasaegne käsitlus skisofreenia spektri häiretest hõlmab dimensionaalset lähenemist, kus erinevatel haigetel, erinevatel haiguse ajaperioodidel võivad domineerida kas: meelepettelised elamused, mõttekäiguhäired, afektiivsed sümptomid, käitumise sobimatus, sealhulgas vägivaldsus, kognitiivne düsfunktsionaalsus ja/või elust välja langemine.
Psühhootilised häired kujunevad geenide ja keskkonna koosmõjul. Skisofreenia tekke eeldusi soodustavad teatud geenivariandid, kuid vastavad eeldused on äärmiselt mitmekesised ja omavahel kombineeruvad. Keskkondlikud mõjud võivad soodustada või pidurdada nii geenide poolt määratu avaldumist kui ka haavatavust haigestuda."
Novaator omakorda on võtnud selle artikli Kliinikumi Lehest (dets 2014, lk 4), kus Liina Haring annab ülevaate mullu 23. oktoobril toimunud TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliiniku teaduskonverentsist "Miks tekib psühhoos? Aju toimimise eripärad psühhootilise häire kujunemisel".
http://www.kliinikum.ee/leht/images/stories/attachments/article/1060/169_2014_detsember.pdf
Liina Haring, TÜ kliinikumi psühhiaatriakliiniku psühhiaater.
ERR/Novaator/Tervis, 20. jaan 2015.
http://novaator.err.ee/v/tervis/7253319d-72c7-4ee2-929a-8ed40c35ef06
Tsitaate:
"Kaasaegne käsitlus skisofreenia spektri häiretest hõlmab dimensionaalset lähenemist, kus erinevatel haigetel, erinevatel haiguse ajaperioodidel võivad domineerida kas: meelepettelised elamused, mõttekäiguhäired, afektiivsed sümptomid, käitumise sobimatus, sealhulgas vägivaldsus, kognitiivne düsfunktsionaalsus ja/või elust välja langemine.
Psühhootilised häired kujunevad geenide ja keskkonna koosmõjul. Skisofreenia tekke eeldusi soodustavad teatud geenivariandid, kuid vastavad eeldused on äärmiselt mitmekesised ja omavahel kombineeruvad. Keskkondlikud mõjud võivad soodustada või pidurdada nii geenide poolt määratu avaldumist kui ka haavatavust haigestuda."
Novaator omakorda on võtnud selle artikli Kliinikumi Lehest (dets 2014, lk 4), kus Liina Haring annab ülevaate mullu 23. oktoobril toimunud TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliiniku teaduskonverentsist "Miks tekib psühhoos? Aju toimimise eripärad psühhootilise häire kujunemisel".
http://www.kliinikum.ee/leht/images/stories/attachments/article/1060/169_2014_detsember.pdf
Link: Schizophrenia News (MNT)
Skisofreeniauudiseid maailmast inglise keeles:
Schizophrenia News from Medical News Today
http://www.medicalnewstoday.com/categories/schizophrenia
The latest Schizophrenia News articles published daily. Includes news on schizophrenia - a type of psychosis, characterized by abnormalities in perception, content of thought, and thought processes (hallucinations and delusions) and with extensive withdrawal of interest from other people and the outside world.
Medical News Today (MNT) on uudisteportaal, mis tegutseb 2003. aastast ja sisaldab üle 238 600 artikli kõikvõimalikel meditsiiniteemadel. Enamasti on need teadussõnumid.
http://www.medicalnewstoday.com/
Schizophrenia News from Medical News Today
http://www.medicalnewstoday.com/categories/schizophrenia
The latest Schizophrenia News articles published daily. Includes news on schizophrenia - a type of psychosis, characterized by abnormalities in perception, content of thought, and thought processes (hallucinations and delusions) and with extensive withdrawal of interest from other people and the outside world.
Medical News Today (MNT) on uudisteportaal, mis tegutseb 2003. aastast ja sisaldab üle 238 600 artikli kõikvõimalikel meditsiiniteemadel. Enamasti on need teadussõnumid.
http://www.medicalnewstoday.com/
Eesti geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus
Tartu Ülikooli teadusuudiste lehekülg Novaator avaldas 28. juulil 2014 teadusuudise "Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti".
http://novaator.ee/ET/biotehnoloogia/geenivaramu_teadlased_suures_skisofreeniauuringus_leiti_sadakond_uut_haigusega_seotud_geenivarianti/
Sissejuhatusest:
"Möödunud nädalal avaldati ajakirjas Nature ülemaailmse skisofreenia-uurimuse tulemused - sadakond uut DNA-järjestust, mis mängivad rolli haiguse tekkimises. Lisaks said uurijad aimu biokeemilistest signaalradadest, mis võivad mõjutada skisofreeniasse haigestumist. Seni kõige suuremas vaimuhaigusi puudutavas uuringus osalesid ka Tartu ülikooli Eesti geenivaramu teadlased Tõnu Esko ning Andres Metspalu, Mari Nelis ja Lili Milani."
Osad:
1. Keerukas pärilikkus.
Sealt ka tsitaat:
"Tartu ülikooli Eesti geenivaramust kasutati uurimuse tarbeks 250 skisofreeniku ja 1000 terve inimese andmeid. Lisaks sõeluti 2500 Eesti geenidoonori andmestiku põhjal välja sobiv kontrollrühm osadele Ida-Euroopa päritolu haigetele.
Analüüsil leiti 108 piirkonda inimese genoomis, mis seostuvad skisofreenia esinemisega. 83 nendest olid täiesti uued alad, mida pole varem kunagi skisofreeniaga seostatud.
Geenivaramu vanemteaduri Tõnu Esko sõnul kirjeldavad leitud DNA järjestusvariatsioonid umbes 7 protsenti skisofreenia tekkeriskist. Võrdluseks – inimese kehapikkuse muutlikkust suudavad geneetikud sarnaste uuringute põhjal selgitada umbes 16 protsendi ulatuses. Gluteenitalumatuse puhul ulatub see juba üle 50 protsendi.
7 protsenti võib tunduda tühisena. Paljude teadlaste koostöös tehtud avastus on siiski erakordne. Nimelt saab leitud lookuseid hakata rühmitama vastavalt sellele, milliseid biokeemilisi radasid need mõjutavad. Esko kinnitusel aitab see paremini mõista skisofreenia tekkimise bioloogilisi põhjuseid, riskifaktoreid ja haiguse kujunemise patofüsioloogiat."
2. Paremate ravimite lootus.
"Uurimus annab lootust, et kunagi võiksid müügil olla tõhusamad skisofreeniaravimid."
http://novaator.ee/ET/biotehnoloogia/geenivaramu_teadlased_suures_skisofreeniauuringus_leiti_sadakond_uut_haigusega_seotud_geenivarianti/
Sissejuhatusest:
"Möödunud nädalal avaldati ajakirjas Nature ülemaailmse skisofreenia-uurimuse tulemused - sadakond uut DNA-järjestust, mis mängivad rolli haiguse tekkimises. Lisaks said uurijad aimu biokeemilistest signaalradadest, mis võivad mõjutada skisofreeniasse haigestumist. Seni kõige suuremas vaimuhaigusi puudutavas uuringus osalesid ka Tartu ülikooli Eesti geenivaramu teadlased Tõnu Esko ning Andres Metspalu, Mari Nelis ja Lili Milani."
Osad:
1. Keerukas pärilikkus.
Sealt ka tsitaat:
"Tartu ülikooli Eesti geenivaramust kasutati uurimuse tarbeks 250 skisofreeniku ja 1000 terve inimese andmeid. Lisaks sõeluti 2500 Eesti geenidoonori andmestiku põhjal välja sobiv kontrollrühm osadele Ida-Euroopa päritolu haigetele.
Analüüsil leiti 108 piirkonda inimese genoomis, mis seostuvad skisofreenia esinemisega. 83 nendest olid täiesti uued alad, mida pole varem kunagi skisofreeniaga seostatud.
Geenivaramu vanemteaduri Tõnu Esko sõnul kirjeldavad leitud DNA järjestusvariatsioonid umbes 7 protsenti skisofreenia tekkeriskist. Võrdluseks – inimese kehapikkuse muutlikkust suudavad geneetikud sarnaste uuringute põhjal selgitada umbes 16 protsendi ulatuses. Gluteenitalumatuse puhul ulatub see juba üle 50 protsendi.
7 protsenti võib tunduda tühisena. Paljude teadlaste koostöös tehtud avastus on siiski erakordne. Nimelt saab leitud lookuseid hakata rühmitama vastavalt sellele, milliseid biokeemilisi radasid need mõjutavad. Esko kinnitusel aitab see paremini mõista skisofreenia tekkimise bioloogilisi põhjuseid, riskifaktoreid ja haiguse kujunemise patofüsioloogiat."
2. Paremate ravimite lootus.
"Uurimus annab lootust, et kunagi võiksid müügil olla tõhusamad skisofreeniaravimid."
Artikkel: "Kas skisofreenikud elavad paralleelsetes universumites?"
Detsembris 2013 küsis dr Joseph Valks Psychology Tomorrow Magazine'i blogis, kas skisofreenikud elavad paralleelsetes universumites. Tegu on hüpoteesiga, mida ta püüdis põhjendada stringi- ja multiversumi teooria abil.
http://www.psychologytomorrowmagazine.com/dr-joseph-valks-schizophrenics-live-parallel-universes/
19. jaan 2014 avaldas selle kirjutise tõlke Telegram.ee pealkirja all: "Teooria: vaimuhaigus kui pilk paralleelsetesse universumitesse?"
http://www.telegram.ee/maavaline/teooria-vaimuhaigus-kui-pilk-paralleelsetesse-universumitesse#.U6L8t3aFut8
Tsitaate: "Stringiteooria järgi on universum nagu mull, mis eksisteerib kõrvuti teiste, paralleelsete universumitega, mis võivad sattuda üksteisega kontakti. Inimesed ei ole füüsiliselt küll teiste universumite olemasolust teadlikud, kuid füüsikud on tõestanud, et kvantobjektid saavad eksisteerida erinevates olekutes, mille põhjal on ka oletatud, et iga erinev olek kuulub erinevasse maailma. /- - -/
Paljud teadlased ei usu multiversumi teooriat, samas kui paljude jaoks on korrektne väide, et iga maailm, mis on matemaatiliselt sidus, saab tõesti eksisteerida. Teised universumid ei alluks küll samadele matemaatilistele alusprintsiipidele mis meie maailm, kuid ometi on tõenäosus nende maailmade eksisteerimiseks sama suur, kui meile teadaoleva maailma eksistents. /- - -/
Uus psühholoogiaalane idee kvanthüpetest pakub välja enda paralleelse mina kohtamise võimaluse paralleelsetes universumites. /- - -/
Kui inimesel on paralleelses universumis oma teise minaga suhtlemise kogemus, siis suure tõenäosusega diagnoositakse tal skisofreenia. Ometi on need kogemused inimese enda jaoks tõelised, isegi kui seda ei ole võimalik objektiivsete faktidega tõestada."
Teadlased tegid kindlaks, et skisofreenikutel on ainulaadne mälu
Teadlased tegid kindlaks, et skisofreenikutel on ainulaadne mälu
Uusimate meditsiinitehnoloogiate abil tegid Vanderbildti ülikooli (USA) teadlased /2008. a/ kindlaks skisofreenia all kannatajate mälu unikaalsed iseärasused.
Spetsialistid tegid nii skisofreenikute kui ka tervete inimestega mäletamist uurivaid katseid. Kasutati kaht meetodit: funktsionaalset magnet-resonants tomograafiat ja infrapunase ala spektroskoopiat (NIRS), mis seisneb aju uurimises tema elektromagnetilise kiirguse kaudu.
Katsest selgus, et tervete inimeste puhul osalevad meeldejätmise protsessis tunduvalt väiksemad ajukoore alad kui skisofreenikutel. Näiteks kui suhteliselt normaalse mälutöö puhul on aktiivne üks ajupoolkera, siis skisofreenia puhul mõlemad.
Teadlased täheldasid veel üht huvitavat asja. Kui terve inimene unustab, siis muutub tema ajukoore aktiivsus samasuguseks nagu ebaõige meeldetuleku ajal. Skisofreenikutel aga ajukoore aktiivsus ei muutu, seda niihästi unustamise kui ka õige või ebaõige meenutamise puhul.
Teadlased loodavad, et see iseärasus saab aluseks skisofreenia veelgi põhjalikumale uurimisele.
Allikas: Ученые выявили, что шизофреники обладают уникальной памятью. Science Blog.ru 24. märts 2008.
http://scienceblog.ru/2008/03/24/uchenyie-vyiyavili-chto-shizofreniki-obladayut-unikalnoy-pamyatyu/
Uudise autorid on aluseks võtnud Vanderbildti ülikooli teate selle kohta, et ajupiirkondade erinev kasutamine võib selgitada skisofreenikute mäluprobleeme. Originaali tekst on mõnevõrra põhjalikum, vaata:
http://news.vanderbilt.edu/2008/03/different-use-of-brain-areas-may-explain-memory-problems-in-schizophrenics-58218/
Uusimate meditsiinitehnoloogiate abil tegid Vanderbildti ülikooli (USA) teadlased /2008. a/ kindlaks skisofreenia all kannatajate mälu unikaalsed iseärasused.
Spetsialistid tegid nii skisofreenikute kui ka tervete inimestega mäletamist uurivaid katseid. Kasutati kaht meetodit: funktsionaalset magnet-resonants tomograafiat ja infrapunase ala spektroskoopiat (NIRS), mis seisneb aju uurimises tema elektromagnetilise kiirguse kaudu.
Katsest selgus, et tervete inimeste puhul osalevad meeldejätmise protsessis tunduvalt väiksemad ajukoore alad kui skisofreenikutel. Näiteks kui suhteliselt normaalse mälutöö puhul on aktiivne üks ajupoolkera, siis skisofreenia puhul mõlemad.
Teadlased täheldasid veel üht huvitavat asja. Kui terve inimene unustab, siis muutub tema ajukoore aktiivsus samasuguseks nagu ebaõige meeldetuleku ajal. Skisofreenikutel aga ajukoore aktiivsus ei muutu, seda niihästi unustamise kui ka õige või ebaõige meenutamise puhul.
Teadlased loodavad, et see iseärasus saab aluseks skisofreenia veelgi põhjalikumale uurimisele.
Allikas: Ученые выявили, что шизофреники обладают уникальной памятью. Science Blog.ru 24. märts 2008.
http://scienceblog.ru/2008/03/24/uchenyie-vyiyavili-chto-shizofreniki-obladayut-unikalnoy-pamyatyu/
Uudise autorid on aluseks võtnud Vanderbildti ülikooli teate selle kohta, et ajupiirkondade erinev kasutamine võib selgitada skisofreenikute mäluprobleeme. Originaali tekst on mõnevõrra põhjalikum, vaata:
http://news.vanderbilt.edu/2008/03/different-use-of-brain-areas-may-explain-memory-problems-in-schizophrenics-58218/
Subscribe to:
Posts (Atom)