'

Kui olete kuskilt lugenud midagi huvitavat vaimse tervise ja skisofreenia kohta ning arvate, et teie loetust võiks selles blogis kirjutada, siis andke, palun, kommentaarides teada. Samuti siis, kui soovite, et teie vastavateemalist blogi või mõnda blogipostitust tutvustaksin.

Haruki Murakami "Norra mets"


Haruki Murakami (sünd 12. jaanuaril 1949) on Jaapani kirjanik. Kirjutanud üle kümne romaani, arvukalt lühijutte ja tõlkeid. Romaan "Norra mets" ilmus 1987. aastal. Eesti keeles ilmus 2006. a Kati Lindströmi tõlgituna. Selles imepärases romaanis on päris palju juttu vaimutervisest ja vaimuhaiglast. Mõned katked:

"Kui ma sellest ühel päeval oma raviarstile rääkisin, ütles ta, et see, mis sa tunned, on teatud mõttes õige. Ta ütleb, et meie, patsiendid, ei ela siin mitte selleks, et seda kiiksu sirgeks rihtida, vaid et sellega koos elama õppida. Et meie üheks probleemiks on see, et me ei suuda selle kiiksuga leppida. Nii nagu igal inimesel on oma ainuomane kõnnak, nii on igalühel ka ainuomane viis asju näha, mõelda ja tunda ning kui seda parandama hakata, ei pidavat see sugugi nii kiiresti käima, ja kui vägisi parandama hakata, võivat mõni teine koht paigast ära minna. Muidugi on see äärmiselt lihtsustatud seletus ja see on ainult üks osa nendest probleemidest, mis meid valdavad, aga sellegipoolest arvan ma, et ma mõistan, mis ta öelda tahtis."

"Väljaspool elavad paljud inimesed enesele oma kiikse teadvustamata, aga meie pisikeses maailmas on kiiksust saanud eeltingimus. Nii nagu indiaanlased ehivad enda päid sulgedega, mis väljendavad nende hõime, nii on meie küljes kiiksud. Ja elame vaikselt, ilma üksteisele haiget tegemata."

"Selle asutuse probleemiks on see, et kui korra siia oled sattunud, muutub siit väljaminemine keeruliseks või suisa hirmuäratavaks. Seni kuni me siin oleme, tunneme end rõõsalt ja rahulikult. Suudame oma kiiksudesse loomulikult suhtuda. Tunneme, et oleme taastunud. Aga meil puudub kindlustunne, et ka välismaailm meid samasugustena võtab, nagu meie end näeme."

"Vanasti ainult too maja oligi, sinna toodi siis kõik patsiendid kokku ja tehti grupiteraapiat. Ühesõnaga, miks see kõik alguse sai, oli see, et selle mehe pojal oli kalduvusi vaimuhaigusteks ja siis üks spetsialist tegi talle grupiteraapiat. Selle arsti teooria oli, et kui elatakse kõikidest asulatest eemal ja tehakse koos üksteist aidates füüsilist tööd, käib arst, annab nõu ja kontrollib olukorda, on võimalik teatud tüüpi haigustele lahendus leida. Nii saigi see asutus alguse."

"Sest tead, meie haiguse juures on kõige olulisem usaldus. Minu haigus ei löö välja, kui on olemas usaldustunne. Et selle inimese peale võib loota, kui mul jälle natukenegi halvem hakkab. See tähendab, kui kruvid logisema hakkavad, siis see inimene paneb seda kohe tähele ja ravib mu suure hoole ja kannatusega terveks – keerab kruvi jälle kõvasti kinni ja harutab sasipuntrad lahti. Kui ainult selline usaldus on, siis seda krõksu ei tule. Küll ma olin rõõmus! Mõtlesin, et küll see inimese elu on ikka ilus."

"„See, mis meist korralikud inimesed teeb,” ütles Reiko, „on see, et me taipame, et meil kõik korras pole.”"

"Pärast seda algasid vähehaaval hallutsinatsioonid. Kui ta maha istus, et kirja kirjutada, kõnetasid teda kõiksugu inimesed ja segasid kirjutamist. Tema üritas sõnu valida, aga nemad segasid. Aga kuni Sinu teistkordse külastuseni olid need haigusnähud üsna kerged ning kui aus olla, siis ei võtnud ka mina neid eriti tõsiselt. Meil käivad sellised haigusnähud vähem või rohkem tsükliliselt peal. Kuid pärast Sinu lahkumist muutusid need haigusnähud üsnagi tõsiseks. Isegi igapäevavestlus on tema jaoks praegu väga raske. Ta ei suuda sõnu valida. Peale selle on ta praegu hirmsas segaduses. Segaduses, hirmunud. Ka hallutsinatsioonid muutuvad järk-järgult hullemaks."

"Siinse asutuse eesmärk on luua keskkond, milles patsiendid õpiksid ise ennast ravima, nii et meditsiinilist poolt siia korralikult kaasatud ei ole. Seepärast, kui peaks juhtuma, et Naoko haigusnähud veelgi halvenevad, tuleb ta ilmselt üle viia teise haiglasse või raviasutusse."

"Nagu ma Sulle korra varem ütlesin, on kõige tähtsam olla kannatlik. Ei tohi lootust jätta, sassiläinud niidipundar tuleb niit niidi haaval lahti harutada. Ükskõik, kui lootusetu olukord ka ei paistaks, kuskil on kindlasti niit, millest pundar hargnema hakkab. Kui ümbrus on pime, tuleb mõnda aega paigal istuda, kuni silmad pimedusega harjuvad."

"Vahel üritad Sa elu liiga oma tahtmise järgi painutada. Kui Sa ei taha vaimuhaiglas lõpetada, siis katsu oma südant pisut rohkem avada ning ennast eluvoolu kätte usaldada."

Hukkus John Nash


USA matemaatik John Forbes Nash Jr, kelle elust räägib film "Piinatud geenius" ("A Beautiful Mind"), hukkus 23. mail 2015 autoõnnetuses.

Nii 86aastane Nash (sünd 13. juuni 1928) kui ka tema 82aastane naine Alicia hukkusid New Jersey's avarii teinud taksos.

John Nash sai 1994. aastal Nobeli majanduspreemia oma töö eest mänguteooria arendamisel. Film "Piinatud geenius" (2001) keskendus tema haigestumisele ja võitlusele skisofreeniaga. Filmis kehastas John Nashi Russell Crowe.

"'Beautiful Mind' mathematician John Nash killed in crash" - http://www.bbc.com/news/world-us-canada-32865248

Foto Wikipediast, © Peter Badge, 2000s.

Artikkel: ""Pealtnägija": iga viies üle 55aastane väikelinna naine elab rahustite peal"

Artikkel: ""Pealtnägija": iga viies üle 55aastane väikelinna naine elab rahustite peal"
http://uudised.err.ee/v/eesti/ca535eb6-beac-4a9c-87fb-fc9fe7734aaa

Mihkel Kärmas tutvustab 20. mail 2015 kavas olnud telesaate "Pealtnägija" avalugu rahusti- ja antidepressandisõltuvusest.

Depressioon on Eestis 88 000 inimesel. Eriti hämmastavad on just rahustite kasutamise numbrid - sisuliselt iga viies üle 55aastane väikelinna naine on rahustite peal.

"Peamiselt Lõuna-Eestis tegutsev psühhiaatria erialakomisjoni liige psühhiaater Peeter Jaanson selgitas, et tüüpiline depressiooniga patsient kurdab seda, et tal on kadunud rõõmustamise võime, tema meeleolu on püsivalt alanenud, tal on väga raske keskenduda, oma mõtteid koondada, ta tunneb jõuetust, sageli lisanduvad unehäired, isutus ja ülemäärane süütunne.

Levinud arusaama järgi ja lihtsalt öeldes põhjustab depressiooni serotoniini ehk nn õnnehormooni puudus ajus ja moodsad antidepressandid – näiteks Prozac – reguleerivad just seda. Aastaid Inglismaal töötanud ja praegu Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus töötav psühhiaater Eduard Maron märkis, et depressioon on maailmas üks levinumaid probleeme ning et umbes 20 protsenti inimestest võib elu jooksul sellesse haigestuda. Peale selle võib umbes 25 protsenti inimestest haigestuda kas ühte või teise ärevushäiresse."


Edasi vaata viidatud artiklist.

Artikkel: "Tundsin, et mind jälgitakse"

Artikkel:  ""Tundsin, et mind jälgitakse". Skisofreenia aitas inimesena kasvada"
Kaire Talviste, ajakiri Psühholoogia Sinule, juuni 2014.

http://www.vaimnetervis.ee/wp-content/uploads/2014/04/Artikkel-Ps%C3%BChholoogia-Sinule.pdf

Paranoidset skisofreeniat põdenud Annikast (nimi muudetud), kes aitab Tallinna Vaimse Tervise keskuses inimestel psüühikahäiretest taastuda ja tööturule naasta. Annika ise haigestus 20aastasena. Praegu on ta 34aastane, kasvatab teismelist tütart, käib tööl, on ühiskondlikult aktiivne ja lõpetab ülikooli. Viis aastat tagasi pandi talle skisofreenia diagnoos...

Uuring "Vaimse tervise häirega inimesed tööturul"

Sotsiaalministeeriumi tellimusel on Poliitikauuringute Keskusel Praxis valminud uuring "Vaimse tervise häirega inimesed tööturul" - uuringu mahukas tekst (158 lk) on aadressil
http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Toovaldkond/tp_f-too_loppraport_praxis_v_1505.pdf

Muu hulgas on uuringus käsitletud vaimse tervise häirete problemaatikat tööelus, vaadeldes eraldi tavalisi vaimse tervise häireid ning raskeid psüühika- ja käitumishäireid. Raskete häirete hulgas on skisofreenia, teised skisotüüpsed ja luululised häired, isiksusehäired.
Tavaliste vaimse tervise häiretena käsitletakse depressiooni, muid meeleoluhäireid, ärevushäireid, muid neurootilisi, stressiga seotud ja somatoformseid häireid ning kerget vaimset alaarengut.

Sotsiaalministeeriumi pressiteatest 15.05.2015:
"Psüühika- ja käitumishäiretega inimesed moodustavad suure rühma osalise töövõimega või töövõimeta inimestest, kes saaksid tööd teha. Seega on nad töövõimereformi käivitudes reformi oluliseks sihtrühmaks. Uuringust selgus, et muudatused, mida töövõimereformiga kavandatakse, sobivad ka vaimse tervise häirega inimeste tööellu aitamiseks.

2014. aasta alguses oli Eestis 32 498 püsiva töövõimetusega inimest, kelle töövõime puudus või oli osaline psüühika- või käitumishäire tõttu. Sotsiaalkindlustusameti andmetel töötas 2013. aastal neist inimestest kolmandik.

Töövõimereformi käivitudes hakatakse alates 1. juulist 2016 senise püsiva töövõimetuse asemel hindama inimese töövõimet ning töövõimetuspensioni asemel maksma töövõimetoetust. Alates järgmise aasta teisest poolaastast hindab uute taotlejate töövõimet Töötukassa. 1. juulist 2016 hakkab Töötukassa maksma töövõimetoetust uutele süsteemiga liituvatele inimestele, kelle töövõime on hinnatud osaliseks või puuduvaks. Tänaste töövõimetuspensionäride töövõimet hakatakse uutel alustel Töötukassas hindama 1. jaanuarist 2017. 

Uuringu põhjal annab Poliitikauuringute Keskus Praxis soovitusi psüühika- ja käitumishäirete ennetamiseks ja vaimse tervise probleemidega inimeste töötamise võimaluste edendamiseks. Tehtud ettepanekutega on arvestatud töövõimereformi tööturu- ja sotsiaalteenuste pakkumisel, mis algab Töötukassas ja Sotsiaalkindlustusametis 1. jaanuarist 2016. Samuti on vaimse tervise häirega inimeste vajadustega arvestatud tulevase inimeste töövõime hindamise metoodika täiustamisel, kus hindamisse kaasatakse kliiniline psühholoog." 

Film: "Take These Broken Wings - recovery from schizophrenia without drugs".


Kommentaarides juhiti tähelepanu ühele huvitavale videole, "mis küll tund aega pikk. Kuid seal räägitakse asjadest, millest muidu ei räägita. Oleks huvitav teada, mida professionaalid sellest arvavad." Aitäh, Cätlyn!

Panen viite sellele videole ka siia.
http://beyondmeds.com/2014/04/09/take-these-broken-wings-3/

Samuti saab seda vaadata YouTube'ist. Tegemist on Daniel Mackleri filmiga "Take These Broken Wings - recovery from schizophrenia without drugs".

Pärit on see leheküljelt "Beyond Meds. Alternatives to Psychatry", mille sisulise väärtuse kohta pole ma pädev hinnangut andma, kuid millega on huvitav tutvuda.
http://beyondmeds.com/

Daniel Mackleri koduleht "Wild Truth. Healing from Childhood Trauma" on siin: http://wildtruth.net/

Eelpool viidatud filmi "Take These Broken Wings" kohta kirjutab Daniel Mackler ka oma kodulehel: http://wildtruth.net/dvd/brokenwings/

Raadiosaade: Meediatund. Vaimne tervis ja ajakirjandus

Meediatund "Vaimne tervis ja ajakirjandus" oli eetris 4. mail 2015.

Kuivõrd on vaimse tervise avalik käsitlemine tabuteema? Kuidas vähendada häbimärgistamist ja leida edulugusid?
Stuudios on Anneli Ammas ajalehest Postimees ja Airi Mitendorf Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudist. Saatejuht on ERRi ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk.
Kuulata saab siit: http://vikerraadio.err.ee/v/meediatund/saated/24f953b2-7d78-4520-95fd-670e343ae33e

Lühidalt räägitust:

Vaimse tervise probleemid on 10 protsendil inimestest.

Inimesse suhtumine peab ikka olema delikaatne ja hell.

Vaimse tervise probleem on olnud avalikkuses tõsine tabuteema.

Positiivne vaimne tervis võib olla ka inimesel, kellel on diagnoos - kui tal on tugev heaoluseisund, mis on alus positiivsele vaimsele tervisele.

Kuidas nendest inimestest rääkida? Need inimesed ei ole ise süüdi. See on inimene, kellel on tekkinud mingi haigus.

Oluline on, milline foon luuakse kogu loole. Oluline on positiivne foon, mitte haige ja tema perekonna märgistamine ja halvustamine.

Vaimse tervise probleemidega laste kaitse probleemid seoses ajakirjanduses nendest kirjutamisega.

Meedia peab aitama kaasa, et inimene pöörduks arsti või sotsiaaltöötaja poole Kui ei pöörduta, siis see võib viia järjest suuremate probleemideni.

Vaimne tervis ja heaolu on komplekt inimese isiksuslikest, psühholoogilistest jm omadustest.

Mitte kirjeldada suitsiidimeetodeid - ajakirjandus peaks ikkagi enesetapukatsetest vaikima, meetodi kirjeldust mitte sisse panna. Loos peaks olema antud abikontaktid.

Hiljuti Alpides toimunud Saksa lennukatastroofi puhul jäi palju küsimusi avamata, liiga kiiresti keskenduti depressiooni diagnoosile. Depressioon üksi ei too kaasa sellist suurt katastroofi. Liiga palju oli spekulatsioone.

25-40 protsenti inimestest võivad oma elu jooksul kokku puutuda depressiooniga. Nad peaksid pöörduma abi saama, et mitte sattuda sellesse kui süvenevasse haigusse.

Vaimupuudega lauljatest Eurovisiooni lauluvõistlusel. Kuidas nad tulevad toime järelmõjudega, kuidas neid toetab kaasas olev võrgustik ja eestkostjad. Nende saatjate ja juhendajate vastutus on suur.

Kokkuvõtteks:
Anneli Ammas: olla väga salliv, kõikide teistsuguste suhtes.
Airi Mitendorf: depressioon ei küsi, kelle juurde ta järgmisena läheb...
Tarmu Tammerk: ajakirjanduses avaldatu peab sisaldama informatsiooni, kus abi saada:
  • Eluliin http://www.eluliin.ee/
  • lahendus.net
  • peaasi.ee
  • perearst

Uurida, kelle poole inimene on pöördunud abisaamiseks, enne kui pöördub ajakirjanduse poole.

Saate lõpuminutitel on juttu inimestest, kes soovivad enda kohta käivaid andmeid internetist kustutada.