Karmen Kozma "Hull. Otse ja ausalt"

Karmen Kozma
"Hull. Otse ja ausalt"
JES Kirjastus, 2021.

Raamatututvustusest: "HULL. Jah, ma olen HULL. Ning tänu sellele, et julgen seda välja öelda, olen ka üldse siiamaani elus. Nüüdseks tunnen ennast jällegi noore ja enesekindla naisena. Ma liigun kindla järjepidevusega oma visioonide ning unistuste suunas, olenemata sellest, et mul on tõsised psüühikahäired.
Kuus aastat tagasi tabas mind noore arstitudengina skisofreeniline episood. Edukast noorest naisest sai ülekaaluline depressiooni põdev inimvare. Lõpetasin ravil hullumajas, akuutosakonnas. Jah, lugesid õigesti – hullumajas.
Tollal tegi mulle metsikult haiget, kui kuulsin, et „Karmen on hullumajas“ või „Ta oli ju nii edukas, nüüd on aga täiesti hull“. Kuid enam see mind ei häiri ja tänu sellele saad ka sina nüüd lugeda minu lugu. Just nii, nagu see juhtus."

Karmeni sõnul on see raamat üks osa tema tervenemisteekonnast. Et ühiskonnas hakkaks vaimse tervise probleemidesse suhtumise osas midagi muutuma, peab asjadest otse ja ausalt rääkima.

Karmeni blogi:
https://murramestigma.blogspot.com/

Karmeni blogipostitus selle raamatu kohta:
https://murramestigma.blogspot.com/2021/05/hull-otse-ja-ausalt.html

Ma ei ole seda raamatut lugenud, seetõttu ei oska ka teistele lugemiseks soovitada.

Alisa Verde "Sinuga ühes palatis"

Alisa Verde
"Sinuga ühes palatis"
Kirjastus Paradiis,  2020.

Raamatututvustusest: "Telesaate „Selgeltnägijate tuleproov 2017“ võitja Alisa Verde kirjutab selles raamatus oma psühhiaatriahaiglas veedetud päevadest ning inimestest, keda seal kohtas. Mis toimub, mida mõeldakse ja tehakse nende seinte taga? Miks on üks või teine sinna jõudnud? Sellest kõigest ja palju enamastki räägib Alisa kohati jõhkralt avameelne raamat „Sinuga ühes palatis“."

„Lõppude lõpuks, ainus, millel on tähtsust, on see, kui ilus on sinu viimane tegu. Iga päev.“

Raamatu kohta Alisa kodulehel:
https://heavymeditation.com/2020/11/30/sinuga-uhes-palatis/
ja
https://heavymeditation.com/2020/12/19/sinuga-uhes-palatis-2/

Ma ei ole seda raamatut lugenud, seetõttu ei oska ka teistele lugemiseks soovitada.

Blogi: "Vaimse tervise heaks"

Blogi: "Vaimse tervise heaks"
murramestigma.blogspot.com

Korra olen seda blogi Skiso-präänikus juba tutvustanud, kuid mingil ajal kadus see ära ja võtsin tutvustuse maha. Aga nüüd on mitu blogijat märkinud, et blogiauhindade hääletusel on just see blogi neile silma jäänud, neilt hääle saanud ja üldse huvi äratanud vaimse tervise probleemide vastu.

Niisiis: blogi nimeks on "Vaimse tervise heaks" (murramestigma.blogspot.com) ja seda peab noor naine, kes teab, mis on skisofreenia, ja oskab oma läbi- ja üleelamisi paeluvalt kirjeldada.

Võib-olla on tema kogemustest ja soovitustest teistelegi kasu, sest arstiks õppides tunnetab ta üsna täpselt, mis vaimse tervise probleemidega seoses oluline on.

Kunsti osast isa ja poja võitluses skisofreeniaga

Artikkel: "On Schizophrenia: Father and son discuss battling mental illness and the art it inspires"
Independent, 11. sept 2017.
http://www.independent.co.uk/news/long_reads/schizophrenia-henry-cockburn-mental-illness-father-son-patrick-art-folkestone-triennial-art-festival-a7940126.html

Patrick Cockburni poeg Henry on põdenud skisofreeniat viimased 16 aastat. Selles pikas ja põhjalikus kirjutises tutvustavad nad oma võitlust skisofreeniaga, Näha on ka Henry maale.

Henry sai skisofreenia diagnoosi 20-aastaselt, kui ta oli kunstiüliõpilane Brightonis. Kaheksa aastat viibis ta ravil erinevates vaimuhaiglates, põgenedes neist korduvalt, kuid oli ikkagi sunnitud tagasi pöörduma. 2007. aastast oli siiski märgata paranemise märke.

Koos isaga kirjutas Henry raamatu "Henry’s Demons: Living with Schizophrenia, a Father and Son’s Story", mis kujunes pärast ilmumist 2011. a bestselleriks.

Siin viidatud artikli esimese poole on kirjutanud isa, teises pooles räägib Henry oma kunstist, mille kohta ta ütleb, et selles väljendub tema vabadusetunne ja see ilu, mida ta maailmas näeb sestsaati, kui maailm tema vastu lahkemaks on muutunud.

Henry Cockburni kodulehekülg:
http://www.henrycockburn.com
Sisaldab rohkesti tema loomingut. Sealt on pärit ka tema töö "I'm back"  - "Ma olen tagasi" (2017):

Artiklid: "Asekantsler: skisofreenikute lähedased peaksid ise abi leidma" ja "Arust ära meie seas"

Artikkel: "Asekantsler: skisofreenikute lähedased peaksid ise abi leidma"
https://pluss.postimees.ee/4340643/asekantsler-skisofreenikute-lahedased-peaksid-ise-abi-leidma?_ga=2.94715733.83358462.1513957102-835109246.1513957102
Hanneli Rudi. Postimees. 20. dets 2017.

Justiitsministeeriumi asekantsler Kai Härmand leiab, et kui inimeste õiguste üle hakkab otsustama vaid raviasutus või tema lähedased, siis ei oleks see kooskõlas õigusriigi ja vaba ühiskonna põhitõdedega.
Kohus tegeleb tahtest olenematu ravi küsimusega, kui inimene ise ei ole võimeline oma tegevuse üle vaimutegevuse ajutise häire tõttu otsustama.

Sama teemaderingi käsitleb ka teine sama päeva artikkel, päevakomm Postimehes:

"Hanneli Rudi: arust ära meie seas"
https://arvamus.postimees.ee/4350855/hanneli-rudi-arust-ara-meie-seas?_ga=2.92552020.83358462.1513957102-835109246.1513957102

Tsitaat sellest:
"Ministeeriumiametnik on veendunud, et nii ravivõimalused kui ka ühiskonna suhtumine paraneksid, kui skisofreeniahaiged julgeksid välja tulla ja näidata, et tegelikult suudab lõviosa neist õigeaegse ravi ja tõhusa tugisüsteemi korral oma eluga ise hakkama saada, tööl käia ja igati normaalset elu elada. Skisofreeniahaige noormehe ema pidas seda mõtet rumalaks. "Kui keegi julgeks Eestis avalikult välja öelda, et ta põeb skisofreeniat, siis tehakse ta elu põrguks," oli ta veendunud."

Nõuandevideod: "Kuidas pöörduda erivajadusega inimese poole?"

Nõuandevideod: "Kuidas pöörduda erivajadusega inimese poole?"
www.tegijad.ee

Sellel leheküljel on mitu nõuandevideot, Skisoprääniku teemaderingi kuulub neist Madis Laos'e oma.

See on osa sotsiaalministeeriumi tänavusest septembrikuisest reklaamikampaaniast "Ära põe", mis toob välja kolm peamist nõuannet, kuidas asjatuid arusaamatusi vältida ja edukalt inimestega suhelda arvestades nende erivajadust:

    Küsi alati, kas ja kuidas saad aidata. Kui tegemist on inimesega, kel on kuulmis- või kõnepuue, siis kirjuta oma küsimus paberile või mobiili sõnumiaknasse.

    Kui abistad, siis ära tee seda ootamatult, sest see võib ehmatada või osutuda mittevajalikuks, aga ka ohtlikuks.

    Abipakkumisega ei tasu liialdada, sest tegelikult saavad erivajadustega inimesed tihtipeale ise väga edukalt hakkama ja ei vajagi abi.

Artikkel: "Ära helista mulle"

Artikkel: "Ära helista mulle"
http://feministeerium.ee/ara-helista-mulle/
Hedvig Madisson, blogis Feministeerium, 10. mai 2017.

Sisukas tekst sellest, kuidas krooniliselt vaimse häirega inimene (ja mitte ainult tema, vaid ka tervemad) ei soovi telefonikõnesid vastu võtta, eelistades meilisuhtlust, mis aga pole alati võimalik. Kirjutaja nendib, et sotsiaalne ärevus on tänapäeva levinumaid probleeme.

Blogi: "Pilt minust"

Märkus 9. märtsil 2017: Blogija andis Skiso-präänikule veebruari alguses loa oma blogist kirjutamiseks, kuid on praeguseks blogi sulgenud. 

Blogi: "Pilt minust"
https://piltminust.blogspot.com

Blogi alapealkirjaks on: "Mõtted, nagu nad mul on" ning see kajastab ühe noormehe elu ja võitlust skisofreeniaga.

Märt kirjutab:
"Kuigi ma ei ole päris veendunud, et minu teekonna järsk pööre, mis mu siia tõi on just päris õige, aga täisväärtuslikum elu elamine see on igaljuhul ja mingitel tasanditel ongi oluline ainult see, et inimene siia sündides saaks elada võimalikult täisväärtuslikku elu."

Kokkuvõttes igati tubli  noormehe optimistlik blogi eluga toimetulekust ja oma tee otsingutest.

Veebikeskkond: The Mighty

Veebikeskkond: The Mighty.
We face disability, disease and mental illness together.
https://themighty.com/

"We publish real stories by real people facing real challenges. We are building a brand and a community around them. Having a disability or disease doesn’t have to be isolating. That’s why The Mighty exists."

Rohkem kui 170 miljoni lugejaga ingliskeelne veebikeskkond õpetab lapsevanemaks olemist probleemidega lapse puhul, käsitleb autismi, muid haigusi, sealhulgas ka vaimuhaigusi, pakub lugemist tegeliku elu juhtumitest ja nendega toimetulekust.

Vaimuhaiguste loend:
https://themighty.com/category/mental-illness/

Nii võib juhtuda igas peres...

Kui keegi peres on skisofreeniahaige, mõjub see raskelt kogu perele ja tuleb tunnustada lähedaste vaprust. Nii võib juhtuda igas peres, sõltumata selle rikkusest või vaesusest, kuulsusest või tundmatusest ja veel paljudest muudest asjaoludest.

Maalehes rääkis maaeluminister Martin Repinski oma peremurest. Minister ütles, et tal on kaks vanemat venda, kellest üks õppis infotehnoloogiat ja ei suhtle perega. "Teine vend õppis kunstiakadeemias, ta on andekas, algul läkski kõik väga hästi, aga hiljem tulid ööklubid, ta hakkas pidutsema, erinevaid aineid tarbima ja selle mõjul vallandus tal skisofreenia.
Ta on püüdnud endalt kolmel korral elu võtta, olnud ravil, sealt põgenenud… tuleb väga halvasti toime. Arst seletas, et ta ei taju maailma nagu teised inimesed. See on olnud hästi raske. Ta on elus ainult tänu sellele, et saab farmis töötada.
Tegelemine loomadega on ainus asi, mis teda aidanud on, seal pole stressi, keegi ei naera tema üle, ei kiusa. Tal on paremad ja halvemad ajad. Paremal ajal ei saa keegi aru, et temaga midagi halvasti on."

Allikas: "Uusi paljastusi ennetades: Repinski räägib ise kõik ära"
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/uusi-paljastusi-ennetades-repinski-raagib-ise-koik-ara?id=76480537
Bianca Mikovitš. Maaleht. 3. dets 2016.

Telesaade "Iseolemine", 3/10

Telesaade "Iseolemine", 3/10.
http://etv.err.ee/v/elusaated/iseolemine/saated/1cfd065b-5b5c-474a-9009-49dd5c422f9b/iseolemine-subtiitritega-310
ETV, 2016.
28 minutit.

Margus Saar räägib Madis Laosega, kes täisealiseks saades sai diagnoosiks skisofreenia. Saade sisaldab ka Tallinna Vaimse Tervise Keskuse psühhiaatri ja kulturismitreeneri kommentaare.

Kursus hoolitsemisest psühhoosi- või skisofreeniahaige eest

10. oktoobril 2016 algab avatud ülikoolis FutureLearn tasuta online kursus "Caring for People with Psychosis and Schizophrenia".

Kursuse sisust saab ülevaate ja kursusele saab registreerida siin:
https://www.futurelearn.com/courses/caring-psychosis-schizophrenia

Kursus kestab neli nädalat (on ingliskeelne) ja selles õpetatakse, kuidas hoolitseda psühhoosi ja/või skisofreeniasse haigestunud sugulase eest.

Mõned võtmeküsimused:

• Why is schizophrenia described as psychosis?
• How can we best understand psychosis and its key symptoms such as hearing voices?
• What are the links between cannabis use and developing psychosis?
• Can psychosis affect physical health?
•  How do medications in psychosis work and what effects can they have?
•  In what ways are siblings of people with psychosis affected?
•  How can psychosis affect a carer’s health and their relationships?

Praegu on just õige aeg end kursusele kirja panna, kui muidugi huvi on.

Blogi: "L'ombre des souvenirs"

Blogi "L'ombre des souvenirs" kirjutas skisofreenia- ja depressiooniblogidest:
http://varjestamine.blogspot.com.ee/2016/04/skisofreenia-ja-depressiooni-blogid.html?view=classic

Samas blogis on juttu noore neiu skisofreeniailmingutest, haiglas olemisest ja skisofreenia diagnoosist priiks saamisest.

Blogi: "Mina ja depressioon"

Blogi "Mina ja depressioon"
http://minajadepressioon.blogspot.com

Blogija nimi on Annika ja ta alustas hiljuti blogipidamist, et kirjeldada igapäevaelus hakkamasaamist ja võitlust depressiooniga.

Tsiteerin esimest postitust:
"Miks ma seda teen???

Esiteks sellepärast, et tunnen hetkel, et sellest võiks mulle minu olukorras abi olla - nii, et täiesti isekad põhjused algatuseks ja justkui mingi õlekõrs, millest haarata.

Teiseks sellepärast, et olgugi, et depressioon on väga levinud meeleoluhäire, ei mõista paljud inimesed selle olemust ja selle all kannatavaid inimesi. Rõhutan, et depressioon ei ole lihtsalt halb tuju. Osad inimesed on mulle öelnud: "mõtle, et kõik on hästi". Kui depressioon oleks hallatav on/off nupuga, siis ma oleksin seda nuppu juba ammu vajutanud!!! Ma ei hakka siinkohal üles loetlema depressiooni sümptomeid - internet on vastavat informatsiooni täis. Mainin vaid, et 15-20 % täiskasvanud inimestest on sellega kimpus. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) admetel kannatab üle 350 miljoni erinevas vanuses inimese üle maailma selle all. Nii, et väga suure tõenäosusega puutume me kõik oma elus mingil hetkel depressiooni all kannatavate inimestega kokku.
Ehk suudab mu blogi aidata paremini mõista depressiooni alla kannatavat inimest ning võib-olla leiab keegi siit endale mõne näpunäite, kuidas käituda kui su lähedane, sõber, töökaaslane jne kannatab depressiooni all.

Kolmandaks sellepärast, et jagada oma lugu ja kogemusi teistele depressiooniga võitlejatele."

Blogist selgub ka, et Annika on loonud FBsse grupi depressiooniteemade käsitlemiseks. Aga sellest ja muidugi sellest, kuidas Annikal läheb, lugege juba tema blogist.

Blogid: mõtteid depressioonist

Blogijate mõtteid depressioonist (koos rohkete kommentaaridega mitmest mastist):

Mallukas, 3. märts 2016
http://www.mallukas.com/2016/03/03/vastus-lugejakirjale/

Rents, 3. märts 2016
https://rameshwar.wordpress.com/2016/03/03/ma-tahaksin-vaga-tosisest-teemast-kirjutada-tana/

Kristallist elu, 4. märts 2016
https://kristallkuul.wordpress.com/2016/03/04/depressioonist/

Vaata ka: "Depressioon luubi alla"
Blogist "Kadi+Kaarel", 27. sept 2015. Sisaldab märkmeid psühholoog Karina Laasi loengust depressiooni ja sellega seotud (väär)arusaamade kohta.
http://kadiplusskaarel.blogspot.com.ee/2015/09/depressioon-luubi-alla.html

Artikkel: "Ärge peljake oma sisemist häält!"

Artikkel: "Ärge peljake oma sisemist häält!"
Lühendatult ajalehest The Observer.
Eesti Ekspress, 21. juuni 2000.
Eesti Päevaleht, 22. juuni 2000.
http://epl.delfi.ee/news/melu/arge-peljake-oma-sisemist-haalt?id=50832069

Tsitaate:
"Tavaliselt peavad psühhiaatrid häälte kuulmist vaimuhaiguse, enamasti skisofreenia tunnuseks, mis tuleb iga hinna eest medikamentide abil lõpetada. Nad väidavad, et pikaajaline "võõrale jõule" allumine on ohtlik ning keelduvad kindlalt arutamast seda, mida häälel on öelda, kartuses, et nii tunnistatakse selle mõistuspärasust. Ometi kogub näiteks Inglise ametlikus meditsiinisüsteemis jõudu mõtteviis, mis õpetab inimesi kontrollima oma peas kostvaid sosinaid.
Selle meetodi võttis esimesena kasutusele Hollandi psühhiaater professor Marius Romme koos oma ajakirjanikust abilise Sandra Escheriga. Nad kohtasid 1980. aastate lõpus inimesi, kes küll kuulsid oma peas hääli, ei olnud aga kunagi saanud psühhiaatrilist ravi ning elasid nende "häältega" üsna üksmeelselt. Ajaloost on teada terve hulk isikuid, kes väitsid end olevat kuulnud mingisuguseid hääli. Nende hulgas on näiteks Sokrates (talle heiastus kurat, kes juhatas, kuhu tuleb liikudes astuda), Galileo (kuulis oma surnud tütre häält), Pythagoras ning Jeanne d'Arc.
Hollandlased leidsid, et tihti saab häälte kuulmine alguse lapsepõlves. Kui suhtumine lapse perekonnas on mõistev, tulevad inimesed selle "võõra jõuga" tulevikus kergemini toime. Romme ja Eschler tegid hämmastava järelduse, et mitte häälte kuulmine ei ole probleem, stressi tekitab hoopis inimese enda ja ühiskonna võimetus selle nähtusega toime tulla. Hollandlased hakkasid häälte kuuljatele õpetama nendega toimetulekut. Selle tulemusena sai alguse ühendus Hearing Voices Network, kuhu nüüd kuulub 80 väiksemat inimeste rühma."

"Uuringud näitavad, et häälte kuulmine on äärmiselt levinud nähtus. Arvatavasti puudutab see 0,5 kuni 4 protsenti inimestest. Järelikult ei saa nähtust mitte kuidagi ebanormaalseks pidada."

"Peaaegu pooled neist, kellel hiljuti on surnud mõni lähedane inimene, väidavad, et nad näevad hukkunut või tunnetavad tema lähedust.
Hollandi psühhiaater Marius Romme oletab, et ainult üks kolmandik hääli kuulvatest inimestest otsib arsti juurest abi.
Tavapärane psühhiaatria peab häälte kuulmist üldiselt vaimuhaiguse (kõige sagedamini skisofreenia) tunnuseks."

"Võib-olla näitab skisofreenia, kui lõpmata kasulik on terviklik illusioon „minast”."

"Achilleus ja kõik teised Trooja sõja kangelased, nagu „Ilias” neid kirjeldab, ei tundnud veel oma tahet ja otsustusvabadust, vaid neid suunasid kaugjuhtimise teel Olümpose jumalad. Need juhatusi jagavad hüüded, mida nad pidasid jumalate häälteks, olid akustilised hallutsinatsioonid, arvab Jaynes. Trooja kangelased aga tajusid neid signaale, mida tegelikult vahendati ajus, niisama reaalsetena nagu helisid väljastpoolt. Sest ka erinevust seesmise ja välimise vahel toonased inimesed veel ei tundnud. Alles Homerose teise, hilisema eepose Odüsseusel oli aimu sellest, et ta ise oli oma kavaluste algatajana oma tegutsemise eest vastutav. Sellest ajastust peale, spekuleerib Jaynes, toimis minateadvuse konstrukt. Hüüded, mis Mükeene aja inimestel veel kõrvus kajasid, meenutavad neid hääli, mida kuuleb iga mina lõhestumise all kannatav skisofreenik. Tõepoolest võis selline pettekujutlus anda teavet ka normaalse oma mina korralduse kohta, arvab aju-uurija Singer. Ta avastas, et skisofreenikute „hääli” töödeldakse nendessamades ajupiirkondades nagu tegelikult kuuldut.
 
„Äkki on skisofreenikutel õigus,” arutleb ta, „äkki kogevad nad oma aju sellisena, nagu see tegelikult on – ilma mina konstruktita.” Ja võib-olla näitab skisofreenia, kui lõpmata kasulik on terviklik illusioon „minast”.

Milleks see konstrukt hea on, sai teada üks patsient, keda Magdeburgi neuroteadlase Hans-Jochen Heinze kartoteek tunneb L-i nime all. L ei ole skisofreenik, vaid õnnetuse ohver. Ta oli 33-aastane, edukas insener ja kaheaastase tütre armastav isa, kui tema jalgrattale sõitis otsa auto ja tema eesaju sai vigastada. Kuus päeva pärast õnnetust ärkas ta koomast, paar nädalat hiljem olid kõik kehalised kaebused kadunud. L, kes õnnetuse-eelsest ajast suutis meenutada veel vaid paari seika, lasti paranenuna haiglast välja. Alles paar aastat hiljem torkas arstidele järelkontrollis silma L-i veidralt muutunud isiksus. Patsient rääkis, et kõigel, mida ta on õnnetusest saati kogenud, ei ole tegelikult temaga mingit pistmist – mille üle ta ka ise imestas. Tema ajukahjustuste täpsem uurimine andis tulemuseks, et üks teatud kulgla paremas eesaju pooles on õnnetuse tagajärjel lõhestunud. See vigastus võttis L-ilt ilmselt igasuguse võime mäletada oma tegemisi ja seega ka enesetajumise. L-ist jääb mulje, nagu juhitaks teda väljastpoolt. Ehkki tema mõistus on terve, puudub tal igasugune oma tegevuse tagajärgede tunnetus. Naisega pani ta paika kindlad reeglid, et ta kodus oma päevaga toime tuleks. Arstid tuvastasid veel ühe asja: aeg on L-i silmis oma tähenduse kaotanud. Ta ei suuda ei minevikuga tegelda ega tulevikku plaanida. Ta ei suuda vaagida ega valida; elu tundub talle nagu üksteise kõrvale reastatud hetkede jada. „Ta on hetke vang,” nendib Heinze. Kas nende kahe defekti vahel on seos? Või vastupidi: kas inimene on endale soetanud mina, et ületada sellega aja piirid? Peaaegu kõik aju-uurijad on ühel meelel, et inimaju üks oluline tegevus seisneb selles, et klopsida endale kokku vaated tegelikkuse kohta."
Stefan Klein "Loomise päevikud" (Varrak, 2013, lk 149).

Blogi "Viharavi"

Blogi "Viharavi. Minu teekond"
https://blondiinielu.wordpress.com/

Sisaldab muude hulgas silti "Hullumaja lood":
https://blondiinielu.wordpress.com/tag/hullumaja-lood/
Üldse kirjutab blogija sageli vaimsest tervisest ja psüühikahäiretest, arutledes oma kogemuste üle.

Link: portaal "Mad in America"

Portaal: Mad in America
http://www.madinamerica.com/

Portaali eesmärk on info jagamine ning nende inimeste liitmine, keda huvitab USA psühhiaatriasüsteemi arendamine ja muutmine. Sisaldab palju huvitavat ingliskeelset lugemist nii blogides kui ka foorumeis. Portaalis kirjutavad inimesed, kellel on kogemusi psüühikahäiretega, spetsialistid, psühhiaatrid, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, ajakirjanikud, juristid jt.

Artikkel: "Tundsin, et mind jälgitakse"

Artikkel:  ""Tundsin, et mind jälgitakse". Skisofreenia aitas inimesena kasvada"
Kaire Talviste, ajakiri Psühholoogia Sinule, juuni 2014.

http://www.vaimnetervis.ee/wp-content/uploads/2014/04/Artikkel-Ps%C3%BChholoogia-Sinule.pdf

Paranoidset skisofreeniat põdenud Annikast (nimi muudetud), kes aitab Tallinna Vaimse Tervise keskuses inimestel psüühikahäiretest taastuda ja tööturule naasta. Annika ise haigestus 20aastasena. Praegu on ta 34aastane, kasvatab teismelist tütart, käib tööl, on ühiskondlikult aktiivne ja lõpetab ülikooli. Viis aastat tagasi pandi talle skisofreenia diagnoos...