'

Kui olete kuskilt lugenud midagi huvitavat vaimse tervise ja skisofreenia kohta ning arvate, et teie loetust võiks selles blogis kirjutada, siis andke, palun, kommentaarides teada. Samuti siis, kui soovite, et teie vastavateemalist blogi või mõnda blogipostitust tutvustaksin.

Artikkel: "Haigus, mis avaldub alles täiskasvanueas"

Artikkel: "Haigus, mis avaldub alles täiskasvanueas".
Sandra Saar, Tartu Ülikool.
ERR/Novaator 11. dets 2018.
https://novaator.err.ee/883706/haigus-mis-avaldub-alles-taiskasvanueas

Artikkel tutvustab Tartu Ülikooli psühholoogiatudengi Triin Kesküla bakalaureusetööd skisofreeniast.

Skisofreenia puudutab maailmas 26 miljonit inimest ja Eestis umbes 13 000 peret.

Tsitaate:
"Enamasti avaldub haigus esimest korda 20. eluaastates noortel, täiskasvanuks küpsemise eas. Meestel võib skisofreenia avalduda veidi varem kui naistel."

"Dopamiini ülemäärane hulk tekitab tajuhäireid, mis võivad avalduda paranoiana, põhjustades meelepetteid ja häälte kuulmist. Puudujääk aga põhjustab apaatiat, üksindustunnet ja motivatsioonipuudust. Põhjused, miks dopamiinitasakaal paigast ära läheb, ei ole täielikult teada."

"Haigust kirjeldas esimesena Saksa psühhiaater Emil Kraepelin 1896. aastal ja nimetas selle
dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse "skisofreenia" võttis 1908. aastal kasutusele Šveitsi psühhiaater Eugen Bleuler, tuletades selle ladinakeelsetest sõnadest schizo (killustumine, lõhestumine) ja phren (hing) ning liitest -ia."

Artikkel käsitleb skisofreenia positiivseid, negatiivseid ja kognitiivseid sümptomeid, samuti haigestunu sotsiaalset toimetulekut.

Artiklile on ERR-i portaalis lisatud ka teade sellest, et Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi neuroteadlased avastasid hiljuti koostöös vaimse tervise keskustega ajutegevuse mustri, mis seostub skisofreenia arenemisega ja võimaldab skisofreenia senisest varasemat diagnoosimist.

Blogi: „RIKKI – taidetta mielenterveydestä“


Blogi: „RIKKI – taidetta mielenterveydestä“.
https://rikkiproject.wordpress.com/

Soome kultuuriblogi, mis iseloomustab end nii: „RIKKI-projektin ylläpitämä blogi, jossa julkaistaan mielenterveyteen liittyviä postauksia eri alojen taiteilijoilta.”

RIKKI-projekti blogis on rohkesti huvitavat soomekeelset lugemist.

RIKKI on Soome kunstiprojekt, mis koosneb näitustest, töötubadest jm, ka sellest blogist, millele eespool viitasin. RIKKI käsitleb vaimutervise tugevdamise ja parandamise kogemusi kunstide kaudu ja püüab anda tuge ja abi neile, kellel on vaimse tervise probleeme. Räägitakse vaimsetest probleemidest, vaimuhaigustest jms ning kunstide kaudu on avatud loov terapeutiline kanal kõigile huvilistele. RIKKI-projekti kodulehekülg on aadressil: http://rikkiproject.com/
Sellelt leiab ka paljude erinevate kunstnike pilte.

Artikkel: "He Got Schizophrenia. He Got Cancer. And Then He Got Cured."

Artikkel: "He Got Schizophrenia. He Got Cancer. And Then He Got Cured."
"A bone-marrow transplant treated a patient’s leukemia — and his delusions, too. Some doctors think they know why."
Moises Velasquez-Manoff, teaduskirjanik.
The New York Times. Sunday Review. 29. sept 2018.
https://www.nytimes.com/2018/09/29/opinion/sunday/schizophrenia-psychiatric-disorders-immune-system.html

Huvitav teaduslik arvamusartikkel sellest, kuidas ühe raske haiguse ravimine võib teisest raskest haigusest terveks teha. Võib, aga ei pruugi alati...

Artikkel valedest soovitustest

Artikkel: KSA Silmakeskuses käinud skisofreenik sai kaasa soovituse ravimitest loobuda"
https://www.err.ee/856587/ksa-silmakeskuses-kainud-skisofreenik-sai-kaasa-soovituse-ravimitest-loobuda
Merilin Pärli, ERR-i portaal, 28. aug 2018.

Ma ei pane seda viidet siia mitte seoses selle juhtumiga konkreetselt, vaid sellepärast, et selles tekstis on üks väga oluline meeldetuletus:

"Noormees, kellel dr Haavel soovitas ravimite asemel oma skisofreeniat jooga ja toitumisega ravida, funktsioneerib igapäevaste psühhotroopsete ravimite abil, mis ajukeemia tasakaalus hoiavad, täisväärtuslikult. Ent varasemalt, kui ta on omal käel ravimite tarvitamise mõnel korral ajutiselt lõpetanud, on see kaasa toonud haiguse ägenemise. Need korrad lõppesid tema jaoks haiglas. Ta ei või päevagi ravimeid vahele jätta."

Kui skisofreeniahaigel tekib kahtlus, et ravimit pole vaja võtta, tuleb tal ikka pöörduda psühhiaatri poole. Enamasti on ka /oma/ psühhiaater kõige pädevam raviskeemi muutma või ravimidoosi vähendama või suurendama.

Jooga ja toitumisega tegelemine tuleb kasuks üldisele tervislikule seisundile, konkreetselt skisofreenia osas tuleks aga konsulteerida psühhiaatritega. Iga vaimuhaige olukord on erinev ja spetsialistid oskavad enamasti sellega arvestada.

Marusja Klimova „Majake Bois-Colombes’is“


Marusja Klimova 
„Majake Bois-Colombes'is“.
Vene keelest tõlkinud Ilona Martson.
Loomingu Raamatukogu 34-37, 2016.

Vene kirjaniku skisofreeniline raamat väga skisofreeniliste tegelastega ja vaimuhaiglakirjeldustega. Marusja Klimova on Tatjana Kondratovitši varjunimi.

Tsitaate:
„Pierre veetis hullumajas kaks aastat. Seal hakkas ta luuletama, talle anti isegi kirjutusmasin, ja tennist mängima, temast sai oma osakonna tšempion. Haiglas tehti Pierre’ile kaheksa elektrišokki, ja see oli kõige hullem. Pierre ei armastanud seda meenutada, ütles vaid, et kui sa hiljem toibud, pole sul eluisu.“

„Kuid selle asemel viidi ta hullumaja vastuvõttu, mida Pariisis hüütakse
IPPP (mis lahti kirjutatuna tähendab Infirmerie Psychiatrique de la Prefecture et de la Police, prefektuuri ja politsei psühhiaatriakliinik). Seal paigutati ta erilisse kambrisse, mille seinad olid targu mingi pehme materjaliga üle löödud – mis osutus vägagi õigeks ettevaatusabinõuks, kuna selleks hetkeks oli Kostja erutus paisunud nii suureks, et ta jooksis peaga vastu seinu. Talle tehti mitu süsti ja pärast kohutavaid piinu saabus mõningane selgusehetk. Ta astus trellitatud akna juurde ja talle näis, et naaberaknast keegi lehvitas talle. Ja selles kohutavas olukorras – talle tundus, et on sattunud põrgusse, ja kui akna ees poleks trelle olnud, oleks ta jalamaid välja hüpanud – sai see naaberaken talle viimaseks sidemeks tegelikkusega, nagu keegi veel armastaks ja ootaks teda, ja see mõte pakkus talle veidi lohutust. Seejärel vajus kõik ära ja pilt kadus lõplikult.“

„Kuid Maison Blanche’is ei antud talle peaaegu üldse ravimeid, hommikuti pakuti kohvi ja isegi kooke ning tunti huvi, mida ta lõunaks soovib. Ta võis televiisorit vaadata, voodis vedelda, aias kesk haljaid puid ringi jalutada. Keegi ei karjunud tema peale, ei kupatanud palatist välja, ta võis teha kõike, mida tahtis. Kostjale näis, et ta on sattunud paradiisi...“

„Igas inimeses, kui tahes edukas ja menukas ta esmapilgul ka ei paistaks, võib lähemal uurimisel alati avastada jälgi mingeist hälvetest, mis, nagu sädemed või hõõguvad söed, peidavad eneses alati suure tulekahju ohtu, on võimelised transformeeruma tõeliseks hullumeelsuseks. Ja mida tungivamalt üks või teine indiviid kaldub ennast liigitama n.-ö. normaalseks inimeseks, seda suuremat ohtu kujutab ta minu kogemuse põhjal ümbruskonnale. Ainult iseenda hullust teadvustades on iga indiviid võimeline sellega kuidagiviisi toime tulema.“

Vsevolod Garšin „Punane lill“

Ilja Repini maal
„Vsevolod Garšini portree“ (1884)
Täna 130 aastat tagasi suri vene kirjanik Vsevolod Garšin (14. veebr 1855 - 5. aprill 1888). Aadlisuguvõsast pärit Garšin on paljude tuntud jutustuste autor.

1883. a avaldati tema suurepärane ja meeldejääv jutustus „Punane lill“ – „Красный цветок“, mille peategelane on hullumeelne.

Hullumeelsus tabas ka Garšinit, nõnda kirjutas ta mingil määral oma kogemustest. Väga tundliku inimesena reageeris ta raskelt ühiskonnas valitsevale ebaõiglusele. 1880. a nägi ta noore revolutsionääri hukkamist ja see mõjus talle niivõrd, et ta haigestus ja oli kaks aastat vaimuhaiglas, kuid päriselt enam ei tervenenudki.

Ühe haigushoo ajal 31. märtsil 1888 hüppas ta trepisüvikusse ja suri teadvusele tulemata viis päeva hiljem.

„Punane lill“ on ilmunud ka eesti keeles, vt V. M. Garšin „Jutustused“, kirjastus Eesti Raamat 1966, lk 182-196.

Tsitaat:
„Ta mõistis, et on hullumajas; ta mõistis isegi seda, et on haige. Nii nagu esimeselgi ööl, ärkas ta vahel vaikuses pärast terve päeva kestnud metsikut liikumist, tundes, et kõik luud-liikmed valutavad ja pea on hirmus raske, kuid ta oli täie mõistuse juures. Võib-olla muljete puudus öövaikuses ja hämaruses, võib-olla äsja ülesärganud inimese nõrk peaajutöö tegid seda, et neil hetkil sai ta selgesti aru oma olukorrast ja oli justkui terve. Kuid saabus päev. Koos valguse ja elu tärkamisega haigemajas haaras teda uuesti muljetevoog. Haige peaaju ei suutnud nendega toime tulla, ja ta oli taas hullumeelne. Tema olukord oli  õigete otsustuste ja totruste veider segu. Ta sai aru, et tema ümber on kõik haiged, kuid samal ajal nägi ta igaühes neist mingit salaja ennast peitvat või peidetud nägu, mida ta oli varem tundnud või millest oli lugenud või kuulnud...“

Kunsti osast isa ja poja võitluses skisofreeniaga

Artikkel: "On Schizophrenia: Father and son discuss battling mental illness and the art it inspires"
Independent, 11. sept 2017.
http://www.independent.co.uk/news/long_reads/schizophrenia-henry-cockburn-mental-illness-father-son-patrick-art-folkestone-triennial-art-festival-a7940126.html

Patrick Cockburni poeg Henry on põdenud skisofreeniat viimased 16 aastat. Selles pikas ja põhjalikus kirjutises tutvustavad nad oma võitlust skisofreeniaga, Näha on ka Henry maale.

Henry sai skisofreenia diagnoosi 20-aastaselt, kui ta oli kunstiüliõpilane Brightonis. Kaheksa aastat viibis ta ravil erinevates vaimuhaiglates, põgenedes neist korduvalt, kuid oli ikkagi sunnitud tagasi pöörduma. 2007. aastast oli siiski märgata paranemise märke.

Koos isaga kirjutas Henry raamatu "Henry’s Demons: Living with Schizophrenia, a Father and Son’s Story", mis kujunes pärast ilmumist 2011. a bestselleriks.

Siin viidatud artikli esimese poole on kirjutanud isa, teises pooles räägib Henry oma kunstist, mille kohta ta ütleb, et selles väljendub tema vabadusetunne ja see ilu, mida ta maailmas näeb sestsaati, kui maailm tema vastu lahkemaks on muutunud.

Henry Cockburni kodulehekülg:
http://www.henrycockburn.com
Sisaldab rohkesti tema loomingut. Sealt on pärit ka tema töö "I'm back"  - "Ma olen tagasi" (2017):


Artikkel: "Psüühikahäirega patsiente iseloomustab D-vitamiini puudus"

Artikkel: "Psüühikahäirega patsiente iseloomustab D-vitamiini puudus".
https://tervis.postimees.ee/4403659/psuuhikahairega-patsiente-iseloomustab-d-vitamiini-puudus
Postimees/Tervis, 11. veebr 2018.

Tsitaat:
"Austraalia teadlased leidsid, et esmase psühhoosiepisoodiga patsientidel on oluliselt madalam D-vitamiini tase kui tervetel kontrollisikutel, piiratud tõendus viitab ka madalamale C-vitamiini tasemele.
Varasematest uuringutest on teada, et skisofreeniat pikaaegselt põdenud patsientidel on mitmete mikrotoitainete, näiteks foolhappe, B12-, C-, D- ja E-vitamiini defitsiit."


Veel tsitaat:
"Ühes töös leiti, et värskelt diagnoositud skisofreeniaga patsientidel tõi suurtes annustes C-vitamiini manustamine kaheksa nädala jooksul kaasa suurema sümptomite paranemise."