Randolph M. Nesse ”Hea põhjus end halvasti tunda. Pilk evolutsioonilise psühhiaatria eesliinile"

Randolph M. Nesse "Good Reasons for Bad Feelings: Insights from the Frontier of Evolutionary Psychiatry" (2019).

Randolph M. Nesse ”Hea põhjus end halvasti tunda. Pilk evolutsioonilise psühhiaatria eesliinile" (eesti keeles 2020, kirjastus Argo, tlk Triin Olvet).

Raamatututvustusest:
"Ärevus, depressioon, sõltuvus, anoreksia, skisofreenia, bipolaarne häire, seksuaalelu probleemid, kõik need oleksid võinud loodusliku valiku käigus kaduda. Aga ei kadunud. Miks ometi? Sest need on ... kasulikud. Paraku mitte inimese õnnetundele, vaid geenidele."

Tsitaat:
"Samuti  on  kokku  varisenud  lootus  geneetikapõhisele  diagnoosimeetodile.  Skisofreenia,  bipolaarse  häire  või  autismi  põdemine  sõltub peaaegu  täielikult  inimese  geenidest,  mistõttu  sajandivahetusel  arvas enamik  meist,  kes  me  olime  hõivatud  psühhiaatria  teadustöödega,  et konkreetsed  geneetilised  süüdlased  leitakse  peagi. Paraku  on järgnenud uuringud näidanud, et nende haiguste puhul ei eksisteeri tugevat mõju avaldavaid sagedasi geenivariatsioone. Peaaegu kõik spetsiifilised variatsioonid  suurendavad  haigestumisriski  ühe  protsendi  võrra  või vähem.  See  on  psühhiaatria  ajaloo  kõige  tähtsam  ja  ühtlasi  kõige heidutavam  avastus.  Mida  see  tähendab  ja  mida  me  peaksime järgmiseks tegema, on suur küsimärk."

Laura raamatublogis: https://loemeraamatuid.ee/randolph-m-nesse-hea-pohjus-end-halvasti-tunda/

Randolph M. Nesse koduleht: http://randolphnesse.com

Artikkel filmi "Polaarpoiss" kohta

Artikkel: "Kommentaar. Haigusest teeb haiguse see, kui inimene ei suuda oma tegusid valitseda"
http://kultuur.err.ee/v/film/923075f5-22b8-4f90-813c-7c936202cbe2/kommentaar-haigusest-teeb-haiguse-see-kui-inimene-ei-suuda-oma-tegusid-valitseda

Mirjam Parve märkused psühhiaatrilise süsteemi kujutamise kohta, samuti vastuseisust ravimisele jne.

Tsitaat:
"Meeleoluhäire ei tähenda aga alati ja kohe tingimata teovõime ja vastutusvõime kaotust. Paljud bipolaarse häirega inimesed pingutavad ja töötavad, et oma haigusest üle olla, et nad võiksid ennast usaldada ja võimaldada teistel ennast usaldada. Pealegi on bipolaarsusel lõputult individuaalseid esinemisvorme. Bipolaarseid inimesi, nagu ka ühtki teist inimgruppi, ei tohiks filmivaataja seega enda jaoks lasta defineerida ühelainsal narratiivil. Üht filmi ei saagi aga ju süüdistada selles, et ta ei kajasta kõiki lugusid – seepärast tuleks lihtsalt lõpetada üleskutsega: rohkem lugusid! Kui lugusid on liiga vähe, on igaühe kaal ja stereotüpiseerimisoht liiga suur."

Artikli lõpus on lingid filmiga "Polaarpoiss" seotud kirjutistele.

"Polaarpoiss" (Eesti, 2016); stsenarist ja režissöör Anu Aun.

Skisofreenia esinemise ja sünniaja seosest

"Sünniaja mõju osas vaimuhaigustesse haigestumise tõenäosusse on teadlased üsna üksmeelel. Aastaaegade vaheldumine võib mõju avaldada juba enne sündi, näiteks päikesekiirguse hulga (D-vitamiin!), liikumisaktiivsuse, värske toidu kättesaadavuse, õhus leiduvate tolmulestade või viirushaiguste suurema leviku kaudu. Täiskasvanuhaiguste lootelise päritolu hüpoteesi kohaselt mõjutab väliskeskkond loote kudede struktuuri ja rakkude tegevust ning selle kaudu täiskasvanuea haigestumust. Seniajani on enamik uuringuid keskendunud skisofreenia esinemise ja sünniaja seosele ning eri maadest pärit tuhandete patsientide uuringud viitavad, et talvel ja kevade alguses sündinutel on suurem tõenäosus sellesse tõppe haigestuda. Samuti on sünniaastaajaga seostatud bipolaarset häiret, sügavat depressiooni ja suitsiidikäitumist.

Kevadelaste suuremat kalduvust suitsiidikäitumisele on tõestatud näiteks Inglismaa ja Walesi andmete põhjal, kus oli vaadeldud ligi 27 000 suitsiidijuhtu. Leiti, et aprillis, mai ja juunis sündinutel oli keskmiselt 17% suurem enesetapu tõenäosus kui muudel kuudel sündinud inimestel. Naiste puhul oli mõju veelgi tugevam – koguni 30%. Taas tuuakse põhjenduseks täiskasvanuhaiguste lootelise päritolu hüpotees."

Tsitaat on artiklist "Sünniaja mõju elukäigule. Horoskoobid vs. teadus". Tuul Sepp, Sirp. 6. mai 2016.
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/sunniaja-moju-elukaigule/

Zelda Fitzgerald (1900-1948)

Zelda Fitzgerald (sünd Sayre; 24. juuli 1900 - 10. märts 1948) oli Ameerika kirjanik, tantsijanna, seltskonnatäht, kunstnik ja tuntud kirjaniku F. Scott Fitzgeraldi abikaasa.

Ernest Hemingway on tema kohta kirjutanud:

"Oma hurmava kuldpruuni päevituse ning kaunite tumekuldsete juustega oli Zelda väga ilus ja pealegi väga sõbralik. Tema kullisilmad olid selged ja rahulikud. Ma arvasin kindlalt, et kõik ei ole veel kadunud ja kogu see lugu võib lõpuks heaks muutuda, kui Zelda korraga mu kõrva äärde kummardus ja mulle oma suure saladuse sosistas:

"Ernest, mis te arvate, kas Al Jolson on suurem kui Jeesus Kristus?"

Keegi ei pööranud sellele tol korral tähelepanu. See oli vaid Zelda saladus, mida ta minuga jagas, nagu võiks kull midagi inimesega jagada. Ent oma saaki kullid ei jaga.

Scott ei kirjutanud enam mitte midagi head, enne kui ta mõistis, et Zelda on vaimuhaige."
/Ernest Hemingway "Pidu sinus eneses", Tallinn 1965, tlk Enn Soosaar./

Ohjeldamatut ja äkilist Zeldat peeti F. Scott Fitzgeraldi alkoholismi ja paljude raamatute kirjutamata jätmise põhjuseks. 1930. a oli ta ravil Sheppard Pratti sanatooriumis Towsonis, Marylandis. Seejärel oli ta ravil Prantsusmaal ja Šveitsis, kus Euroopa tuntud psühhiaatrid nõustusid oma Ameerika kolleegidega ja Zelda sai skisofreenia diagnoosi. Praegu arvavad teadlased  ja arstid siiski enamasti, et Zelda ei olnud skisofreeniahaige, vaid kannatas bipolaarse häire all.

1932. a olles ravil ühes teises närvikliinikus kirjutas Zelda romaani "Save Me the Waltz". 1936. aastast oli ta taas pikemat aega ravil Põhja-Carolinas, kus püüdis asjatult lõpetada oma teist romaani ja maalis palju. 1948. a suri ta haiglas tulekahju ohvrina.

Mõned näited Zelda Fitzgeraldi andekatest maalidest (väidetavalt on tema autoportree pärit 1940ndatest aastatest, samuti tema teised tööd):

"Hullumeelne teejoomine"

"Tsirkus"

"Kaana pulm"

"Vähikadrill"

"Alice imedemaal"

"Kirjad"

"Washington Square"

"Triumfikaar (Arc de Triomphe)"

Zelda Fitzgeraldi kohta on internetis tohutult materjali. Ka siinsed reprod on internetist.

Bertha Antoinetta Mason - maailma kuulsamaid vaimuhaigeid

Üks maailma kuulsamaid vaimuhaigeid on Bertha Antoinetta Mason, abiellunult Rochester.

Kuulsaks on selle kirjandustegelase kirjutanud Charlotte Brontë (1816-1855) oma romaanis "Jane Eyre" (1847).

"Aeglaselt edasi kõndides kostis mulle äkki kõrvu hääl, millist ma siinses vaikuses kõige vähem ootasin: see oli naer, imelik naer - terav, kuiv, rõõmutu. Seisatasin. Naer lakkas, ent ainult silmapilguks. siis kõlas ta valjemini, ja läks üle lärmakaks naerulaginaks, mis näis igas üksikus tühjas kambris vastukaja äratavat." ("Jane Eyre", ERK, Tallinn 1959, tlk. E. Raidaru.)

Ent ainult verd tarretama paneva naeruga romaanis ei piirduta. Jamaikalt pärit kunagine kaunis kreoolitar Bertha on oma lähikondlastele ohtlik, vägivaldne ja panebki lõpuks mõisahoone põlema, hüpates ise katuselt alla surnuks. Lehekülgi tema kohta on masendav lugeda.

Teadlased, kirjanduskriitikud, arstid, psühhiaatrid jpt on läbi aegade püüdnud panna Bertha Masoni hullumeelsusele diagnoosi, kuid enamasti ikka tõdenud, et tema tõve ilmingud ei vasta ühelegi diagnoosile kuigi täpselt ja neis on palju kirjanduslikku fantaasiat, võib-olla ka autori hirmu hullude ja hullumeelsuse ees.

Üks arutlus Bertha  Antoinetta Masoni vaimuhaigusest on siin: "Bertha Mason's Madness in a Contemporary Context".
Mia Iwama (English 151, Brown University, 2003)
http://www.victorianweb.org/authors/bronte/cbronte/iwama8.html

Vt ka Wikipediast: http://en.wikipedia.org/wiki/Bertha_Mason

Ülal: Edmund Garretti illustratsioon
(1897)
All: F. H. Townsendi illustratsioon
(1847)

2014/2015

Siinsete Jackson Pollocki maalireprodega soovin kõigile meeldivat aastavahetust ja uut head 2015. aastat.

<<<<< "Kuunaine" - "The Moon-Woman" (1942; Peggy Guggenheim Collection, Venice).

Jackson Pollock (Paul Jackson Pollock; 28. jaan 1912 - 11. aug 1956)  - USA kunstnik, action painting'u tuntuim esindaja.

"Mitmed aastad raviti Pollockil alkoholismi ja depressiooni, ning sel ajal tutvus ta Carl Jungi teooriatega, mille alusel hakkas ta välja töötama oma isikupärast maalimisviisi." - Vikipeedia.

"Trying to deal with his established alcoholism, from 1938 through 1941 Pollock underwent Jungian psychotherapy with Dr. Joseph Henderson and later with Dr. Violet Staub de Laszlo in 1941-1942. Henderson engaged him through his art, encouraging Pollock to make drawings. Jungian concepts and archetypes were expressed in his paintings. Recently historians have hypothesized that Pollock might have had bipolar disorder." - Wikipedia.

"Number 8, 1949" (detail, 1949; Neuberger Museum, State University of New York).

Torquato Tasso (1544-1595)

Torquato Tasso (11. märts 1544 - 25. aprill 1595) oli 16. saj itaalia poeet, kelle tuntum teos on värsseepos "Vabastatud Jeruusalemm" (1581). Ta on mõjutanud väga paljusid pärast teda elanud luuletajaid ja mõtlejaid, kunsti- ja kultuuriinimesi. Allpool ei tule siiski juttu tema loomingust, vaid teda aastaid vaevanud vaimuhaigusest.

1570ndate aastate keskel ilmnesid tal jälitusmaania tunnused: kahtlused, hirm, et teenrid teda reedavad või mürgitavad, lisandus ka hirm inkvisitsiooni ees. 1577. a juunis tungis ta noaga kallale teenrile, vahistati ja põgenes. Läbi kogu Iaalia suundus ta Sorrentosse oma õe juurde, kuid ei jäänud sinna kauaks. Rändas ringi, pöördus tagasi õukonda, kuid tema 35. sünnipäeval tabas teda taas hullumeelsushoog, Ta ähvardas õukondlasi, võeti kinni, kuid ei pandud enam vangimajja, vaid aheldati Püha Anna vaimuhaiglasse Ferraras.

Eugène Delacroix' (1798-1863) maal

"Torquato Tasso Püha Anna vaimuhaiglas Ferraras" (1839).

St Anna hullumajas viibis Tasso niisiis aastatel 1579-1586. Sealt pääses ta välja 1586. a juulis. Kahtlemata oli vaimuhaigla õhkkond talle raske, kuigi ahelatest pääses ta üsna varsti. Teda kui õukonnale lähedalseisvat isikut püüti kohelda mitte nii karmilt nagu teisi nõdrameelseid. Tal oli muudest haigetest eraldi ruum, kus sõbrad tohtisid teda külastada. Ta võis pidada kirjavahetust ja tegelda loominguga. Ta olevat isegi saanud aeg-ajalt koos usaldatavate saatjatega välismaal käia.

Mõnikord lubati tal käia jalutamas, väidetavalt kohtus ta niisugustel jalutuskäikudel millalgi ka Michel de Montaigne'ga, kes käis Ferraras 1580.  novembris. Oma esseedes on Montaigne maininud suure itaalia poeedi Tasso haletsusväärset olukorda, kuid reisipäevikus ta sellest väidetavast kohtumisest ei kirjutanud.

Prantsuse kunstniku François Richard Fleury' (1777-1852) maal

"Montaigne Tassot kinnipidamiskohas külastamas" (1821).

Lyoni kaunite kunstide muuseum.

1586. a juulis viis üks hea sõber Tasso Mantovasse, kus tal olnuks võimalik rahulikult töötada, kuid Tassot tabas uus hullumeelsushoog. Taas tuli olla vaimuhaiglas, taas vaevas teda jälitusmaania.

Belgia kunstniku Leopold Joseph Flamengi (1831-1911)

maal (Eugène Delacroix järgi) "Torquato Tasso vaimuhaiglas" (1875).

1587. a oktoobris põgenes Tasso ravilast ja suundus esialgu Rooma, seejärel Napolisse, kus leidis peavarju ühes kloostris. Kuid eluvõõrad unistused ning võimetus mõõdukalt ja harmooniliselt elada ei jätnud teda endistviisi rahule.

1594. a novembris kutsus paavst Tassot Rooma, et teda kapitooliumi künkal suure poeedina austada. Rooma jõudes oli Tasso päris haige, kuid tema austamine lükkus edasi kardinal Aldobrandini haiguse tõttu. Vaimust vaevatud Tasso sai aprillis eluaseme Püha Onofrio kloostris Janiculumi mäe nõlval, kus ta arvas olevat kõige tervendavamat õhku.  Kuid oli juba hilja.

Suutmata oma kroonimist suurpoeediks ära oodata, suri Tasso 25. aprillil 51-aastasena. Tema elu viimased 20 aastat olid olnud talle rõhuvad ja laastavad. Väidetavalt suri ta samal päeval, kui paavst saatis talle kloostrisse järele tõlla, mis pidi teda kroonimistseremooniale sõidutama.

Saksa kunstniku Franz Ludwig Cateli (1778-1856)   

maal "Torquato Tasso surm".

Vaimuhaigust, mille all Torquato Tasso kannatas, peavad nüüdispsühhiaatrid bipolaarseks häireks. On arvatud ka, et tegemist oli skisofreeniaga.

Legendid suurest luuletajast kirjeldavad teda hullununa hulkumas Rooma tänavatel ja sageli puhkamas suure tamme all, mida on nimetatud Torquato Tasso tammeks. Aga see on juba mõne tulevase blogipostituse teema, seda enam, et ka selle blogi päisepildil on Torquato Tasso tamm.

Postituse avapildiks olev Torquato Tasso portree on tundmatu kunstniku töö u 1590. 
Illustratsioonid ja faktid on kokku otsitud internetist. 

Vaata ka "Torquato Tasso tamm"  -
http://skiso-praanik.blogspot.com/2014/12/torquato-tasso-tamm.html

Virginia Woolf (1882-1941)

Virginia Woolf (sünninimi Adeline Virginia Stephen; 25. jaanuar 1882 London - 28. märts 1941) oli briti kirjanik ja feminist, üks tähtsamaid modernistliku romaani esindajaid.

"Virginia Woolfi ema suri 1895 ja 18-aastane poolõde Stella 1897 ning sellest ajast peale kannatas Virginia kogu elu tasakaalutuse ja depressioonihoogude all. Aastal 1891 pandi tema 21-aastane poolõde Laura hullumajja, kus ta oli surmani 1945. Tema isa suri 1904. aastal. Virginia vaimset tasakaalutust süvendas ka tema ja ta 3 aastat vanema õe Vanessa seksuaalne väärkohtlemine 12 ja 14 aastat vanemate poolvendade poolt." - Wikipedia.

Virginia Woolfi vaimset tasakaalutust on kirjeldanud paljud tema elukäigu ja loomingu uurijad. Tema viimne kiri (abikaasale, märtsis 1941):

"Dearest,
 
I feel certain I am going mad again. I feel we can’t go through another of those terrible times. And I shan’t recover this time. I begin to hear voices, and I can’t concentrate. So I am doing what seems the best thing to do. You have given me the greatest possible happiness. You have been in every way all that anyone could be. I don’t think two people could have been happier till this terrible disease came. I can’t fight any longer. I know that I am spoiling your life, that without me you could work. And you will I know. You see I can’t even write this properly. I can’t read. What I want to say is I owe all the happiness of my life to you. You have been entirely patient with me and incredibly good. I want to say that – everybody knows it. If anybody could have saved me it would have been you. Everything has gone from me but the certainty of your goodness. I can’t go on spoiling your life any longer.
 
I don’t think two people could have been happier than we have been."
Allikas http://www.openculture.com/2013/08/virginia-woolfs-handwritten-suicide-note.html

Tsitaate:

"Tajudes seda paratamatult isegi, kandis ta ilu tõrvikuna endaga kõikjal kaasas; tõrvik valgustas silmapilk iga tuba, millesse ta astus; ning ükskõik kuidas ta seda kui tülikat kohustust varjata või vähendada püüdis, oli tema ilu silmanähtav." (“Tuletorni juurde”, 1927.)

"Hoopis parem on vaikus: kohvitass, laud. Hoopis parem on istuda omaette nagu üksik merelind, kes tiibu lehvitab. Las ma istun siin, ümber pelgad asjad, kohvitass, nuga, kahvel, asjad iseeneses, ja olen mina ise. Ärge tulge mind tüütama vihjetega, et on aeg pood kinni panna ja minna. Annaksin meeleldi kogu oma raha, et te mind ei häiriks, vaid laseksite mind üha üksi istuda ja vait olla." (“Lained”, 1931.)

"Kui väsinud olen ma lugudest, kui väsinud olen sõnadest, mis maanduvad ilusti jalgadele! Ja veel, kuidas ma umbusaldan puhtaid elujooniseid, mida visandatakse poolele märkmepaberilehele. Hakkan igatsema mõnd nappi keelt, nagu kasutavad armunud, murtud sõnu, ebaselgeid sõnu nagu jalgade lohin sillutisel. Hakkan otsima joonist, mis oleks paremas kooskõlas nende alanduse ja võidujoovastuse hetkedega, mis aeg-ajalt vääramatult tulevad." ("Lained", 1931.)

"Alles sõnadesse pannes muudan ma selle tervikuks, terviklikkus aga tähendab, et see on kaotanud võime mulle haiget teha; võib-olla seetõttu, et mu valu sellega kaob, panengi ma suure rõõmuga need murtud tükid uuesti kokku. See on võib-olla suurim nauding, mida olen kogenud. See on õndsuse tunne, mis saabub siis, kui ma kirjutades avastan, mis millega kokku kuulub." (“Olemise hetked. Märkmeid möödanikust”)

Fotol on Virginia Woolf 20aastasena.

Vincent van Gogh (1853-1890)

Vincent Willem van Gogh (30. märts 1853 - 29. juuli 1890) oli hollandi maalikunstnik.

Van Gogh oli postimpressionist. Kõik tema tööd (umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd) valmisid kõigest 10 aasta jooksul. Tema loomingus on palju autoportreesid, maastikumaale, natüürmorte lilledega, portreesid ning maale küpressidest, viljaväljadest ja päevalilledest.
/- - -/
Ta kannatas elu viimasel kümnel aastal psüühikahäirete all. Missugune haigus neid põhjustas, selle üle on vaieldud palju, aga selgust ei ole. Rohkem kui 150 psühhiaatrit on talle pakkunud umbes 30 erinevat diagnoosi. Kõige tähtsamad nendest on skisofreenia, bipolaarne häire, süüfilis, mürgistus allaneelatud värvidest, epilepsia ja porfüüria. Haigust süvendasid alatoitlus, ületöötamine, unetus ja alkoholism, eriti absindi liigne tarbimine. Kroonilise kõrvavalu tõttu lõikas ta ka endal vihahoos parempoolse kõrvalesta ära.
Hiljem on tema vaimuhaigust romantiseeritud, kuid tõelisus oli vastupidine: haigushoogude ägenedes van Goghi töövõime vähenes, paranedes suutis ta seevastu rohkem tööd teha.
(Kogu eelnev tekst on Wikipediast)
http://et.wikipedia.org/wiki/Vincent_van_Gogh

Soovitatav kirjandus: Irving Stone, “Elujanu. Jutustus Vincent van Goghist”. Inglise keelest tõlkinud Maria Hange. Kunst, Tallinn 1968.

Galerii: http://www.vggallery.com/

Postituse avapilt: Vincent van Gogh "Autoportree maaliraami ees" (1888, Amsterdami Van Goghi muuseum).

Väike pildivalik:

"Kaks rotti"
(1884 nov, erakogus.)

"Vaas gladioolidega"
(1886, varasuvel, Amsterdami Van Goghi muuseum.)

"Kolm paari saapaid"
(1886 dets, Harvardi Ülikooli muuseum.)

"Vaas rukkilillede ja moonidega"
(1887, suvel, Hollandi Tritoni fond.)

"Õitsvad aprikoosipuud"
(1888 apr, erakogus.)

"Rongivagunid"
(1888 aug, Angladon-Dubrujeaud' fond Prantsusmaal.)

"Tähisöö"
(1889 juuni, New Yorgi moodsa kunsti muuseum.)

"Õitsev roosipõõsas"
(1889 apr, Tokyo idakunstide rahvusmuuseum.)

"Joojad"
(1890 veebr, Chicago kunstiinstituut.)

"Vaas 12 päevalillega"
(1889 jaan, Philadelphia kunstimuuseum.)

"Päevalill on minu lill", tavatses van Gogh rõhutada.

Kirjadest:
"You know that Jeannin has the peony, Quost has the hollyhock, but I have the sunflower, in a way." (Letter 741) http://vangoghletters.org/vg/letters/let741/letter.html

"Thinking like this, but very far off, the desire comes over me to remake myself and try to have myself forgiven for the fact that my paintings are, however, almost a cry of anguish while symbolizing gratitude in the rustic sunflower. " (Letter 856) http://vangoghletters.org/vg/letters/let856/letter.html

Blogi "Depressioon - bipolaarne meeleoluhäire"

Blogi "Depressioon - bipolaarne meeleoluhäire"
Kogutud teemakohaseid artikleid meediast depressiooni ja bipolaarse meeleoluhäire kohta.
http://bipolaarne.blogspot.com/

Viimasel ajal pole selle blogi postitused küll täienenud, kuid mõnele huvitavale artiklile depressiooni kohta võib selle kaudu sattuda.