Artikkel: "Ärge peljake oma sisemist häält!"

Artikkel: "Ärge peljake oma sisemist häält!"
Lühendatult ajalehest The Observer.
Eesti Ekspress, 21. juuni 2000.
Eesti Päevaleht, 22. juuni 2000.
http://epl.delfi.ee/news/melu/arge-peljake-oma-sisemist-haalt?id=50832069

Tsitaate:
"Tavaliselt peavad psühhiaatrid häälte kuulmist vaimuhaiguse, enamasti skisofreenia tunnuseks, mis tuleb iga hinna eest medikamentide abil lõpetada. Nad väidavad, et pikaajaline "võõrale jõule" allumine on ohtlik ning keelduvad kindlalt arutamast seda, mida häälel on öelda, kartuses, et nii tunnistatakse selle mõistuspärasust. Ometi kogub näiteks Inglise ametlikus meditsiinisüsteemis jõudu mõtteviis, mis õpetab inimesi kontrollima oma peas kostvaid sosinaid.
Selle meetodi võttis esimesena kasutusele Hollandi psühhiaater professor Marius Romme koos oma ajakirjanikust abilise Sandra Escheriga. Nad kohtasid 1980. aastate lõpus inimesi, kes küll kuulsid oma peas hääli, ei olnud aga kunagi saanud psühhiaatrilist ravi ning elasid nende "häältega" üsna üksmeelselt. Ajaloost on teada terve hulk isikuid, kes väitsid end olevat kuulnud mingisuguseid hääli. Nende hulgas on näiteks Sokrates (talle heiastus kurat, kes juhatas, kuhu tuleb liikudes astuda), Galileo (kuulis oma surnud tütre häält), Pythagoras ning Jeanne d'Arc.
Hollandlased leidsid, et tihti saab häälte kuulmine alguse lapsepõlves. Kui suhtumine lapse perekonnas on mõistev, tulevad inimesed selle "võõra jõuga" tulevikus kergemini toime. Romme ja Eschler tegid hämmastava järelduse, et mitte häälte kuulmine ei ole probleem, stressi tekitab hoopis inimese enda ja ühiskonna võimetus selle nähtusega toime tulla. Hollandlased hakkasid häälte kuuljatele õpetama nendega toimetulekut. Selle tulemusena sai alguse ühendus Hearing Voices Network, kuhu nüüd kuulub 80 väiksemat inimeste rühma."

"Uuringud näitavad, et häälte kuulmine on äärmiselt levinud nähtus. Arvatavasti puudutab see 0,5 kuni 4 protsenti inimestest. Järelikult ei saa nähtust mitte kuidagi ebanormaalseks pidada."

"Peaaegu pooled neist, kellel hiljuti on surnud mõni lähedane inimene, väidavad, et nad näevad hukkunut või tunnetavad tema lähedust.
Hollandi psühhiaater Marius Romme oletab, et ainult üks kolmandik hääli kuulvatest inimestest otsib arsti juurest abi.
Tavapärane psühhiaatria peab häälte kuulmist üldiselt vaimuhaiguse (kõige sagedamini skisofreenia) tunnuseks."