Aleksandra Zavjalova oli nägus nõukogude filminäitlejanna, keda aga viimasel 45 aastal peaaegu ei filmitud.
Tänavu 4. veebruaril oleks ta saanud 80aastaseks. Oma kõige tuntuma rolli mängis Zavjalova 1971. a seriaalis "Varjud kaovad keskpäeval". Varasemast on meeles "Aljoša armastus" ja "Inimesed sillal".
Kui ta hakkas kurameerima USA ärimehega, endise mereväelasega, saadeti too Nõukogude Liidust välja, Zavjalovat hakkas KGB aga kahtlustama...
Näitlejannat tabas tugev depressioon. Kuude kaupa oli ta psühhiaatriahaiglas. Seal teda ei ravitud, pigem piinati omamoodi. Anti unerohtu, aga magama jääda ei lastud. Tema karjeid ei peetud millekski. Vähemalt ta ise arvas, et tema ravi on tema karistus.
Kolleegid pidasid teda siiski haigeks, sest aeg-ajalt kadus ta pikkadeks kuudeks, koguni aastaks. Talle ei saanud kindel olla. Talle ei saanud ka uusi rolle pakkuda. Kui aga taheti korraldada tema kohtumisi publikuga, ei tulnud ta lihtsalt kohale. Tema talent haihtus, pudenes olematuks...
3. veebruaril 2016 leiti Zavjalova oma kodust surnuna. Tapmises kahtlustatakse tema poega. Ajakirjanduse väitel on poeg tunnistanud, et oli purjus ja lõi oma ema noaga.
Tekst on tehtud venekeelsete internetimaterjalide põhjal. Postkaart u 1970. aastast.
No comments:
Post a Comment
Kommentaarid on oodatud, kuid ma ei luba, et kõigile vastan.