Artikkel: "Mida näitavad vägivallajuhtumid, mille keskmes on vaimselt haige inimene?"

Artikkel: "Mida näitavad vägivallajuhtumid, mille keskmes on vaimselt haige inimene?"
http://sakala.postimees.ee/3946899/mida-naitavad-vagivallajuhtumid-mille-keskmes-on-vaimselt-haige-inimene
Sakala, 15. dets 2016.
Karl-Eduard Salumäe.

Käsitlus viimase aasta jooksul Eestis aset leidnud juhtumitest, mille puhul ründajate vaimne tervis ei olnud korras.

Tsitaate:
1. "...psühhiaatrilise abi seaduseni, mis sõnastab tahtevastase ravi rakendamise kolm alust: isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; haiglaravita jätmise korral ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Tahtevastase ravi kohaldamiseks peavad kõik need kriteeriumid täidetud olema.
Haigla tohib tahtest olenematut ravi teha 48 tundi. Selle jätkamiseks peab teine arst patsiendi 24 tunni jooksul üle vaatama ja otsustama, kas valvearsti otsus oli õigustatud. Kui otsus on heakskiitev, läheb Eesti seaduste kohaselt asi edasi kohtusse, kus kohtunik langetab otsuse, kas esitatud argumentidest inimese ravil hoidmiseks piisab."

2. "Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ingrid Ots-Vaik tõi välja statistikat ja teaduslikke allikaid, ilmestamaks, et psüühikahäiretega inimestest saavad harva kurjategijad. Näiteks mullu panid süüdivad inimesed Eestis vägivallakuritegusid toime jämedalt öeldes üle tuhande korra rohkem kui süüdimatud.
"Psüühikahäirega isik ei ole automaatselt ohtlik ning ohtlik isik ei põe automaatselt psüühikahäiret. Enamik inimesi, kes on ohtlikud, ei põe psüühikahäireid," resümeeris Ots-Vaik.
Psühhiaatrilist sundravi kohaldati süüdimatus seisundis kuriteo toime pannud inimeste suhtes mullu 61 korral. See arv on aastate jooksul stabiilselt 60 ja 70 vahel püsinud."