Tuntuim psühhootiliste häirete uurija Eestis on olnud saksa psühhiaater Emil Wilhelm Magnus Georg Kraepelin (15. veebr 1856 - 7. okt 1926), kes töötas Tartu Ülikooli psühhiaatriakateedri ja teraapiakliiniku närvi- ja vaimuhaiguste osakonna (1882. aastast närvi- ja vaimuhaiguste kliiniku /praegu psühhiaatrikliinik/) juhatajana 1886-1891. a.
Pildilt on näha, milline nägi Emil Kraepelin välja Tartus töötades. Umbes 1886. a tehtud foto allservas on kirjas Jurjew. - Foto Wikipediast.
Teoses "Tartu Ülikooli ajalugu II, 1798-1918" (Eesti Raamat. Tallinn 1982, lk 244-245) kirjutatakse professor Emil Kraepelini kohta, et ta oli sajandivahetuse suurimaid psühhiaatreid.
"Tartus hakkas ta looma psüühiliste haiguste kliinilis-nosoloogilist klassifikatsiooni, viljeldes eriti eksperimentaalpsühholoogiat, samuti uuris ta alkoholi, kofeiini ja tee toimet inimese psüühilistele protsessidele. Uurimistulemused võttis ta kokku töös (1892), mis on maailmakirjanduses esimene inimese psühhofarmakoloogiaalane monograafia."
Ka avaldas Emil Kraepelin Tartu perioodil psühhiaatria õpperaamatu (1887) kahes väljaandes, hiljem käsiraamatu, mis ilmus paljudes väljaannetes ja tõlgiti mitmesse keelde.
Samas ajaloouurimuses (lk 156-157) nimetatakse Kraepelinit nüüdispsühhiaatria rajajaks ja meenutatakse, et ta oli töötanud maailma esimeses eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumis Wilhelm Wundti juures. Tsiteeritakse Jüri Saarma ja Vaino Vahingu artiklit "E. Kraepelini psühhofarmakoloogilistest uurimistest Tartus" (1976), nentides, et "Kraepelini psühhofarmakoloogilises ja eksperimentaalpsühholoogilises tegevuses on kõige viljakam just Tartu periood nii oma haardeulatuselt kui ka uurimiste sügavuselt. /- - -/ E. Kraepelini järeldused ning üldistatud käsitlused sel ajal ei ole oma väärtust minetanud."
Nii öeldi siis hulk aastaid tagasi ilmunud raamatus. Mida arvatakse Emil Kraepelini kohta praegu, saab igaüks soovi korral juba ise vaadata internetis väga paljudest kohtadest.
Näiteks kirjutab www.kliinikum.ee psühhootilisi seisundeid käsitleval leheküljel, et Emil Kraepelin vaatles teiste teadlaste poolt varem kirjeldatud seisundeid ühtse haigusena - dementia praecox'i ehk varajase nõdrameelsusena, mida ta eristas maniakaal-depressiivsest psühhoosist ja paranoiast.
Uurides sama haigust võttis Eugen Bleuler (1857-1939) kasutusele mõiste skisofreenia (1908). Huvitav on ka fakt, et Carl Gustav Jung (1875-1961) oli Bleuleri assistent.
Kraepelini hilisemast tööelust on silmapaistev 1902. a alanud koostöö Alois Alzheimeriga (1864-1915), kellega koos identifitseeriti Alzheimeri tõbi.
Et aga blogilugejat tõsiteadusesse kalduva kirjatükiga rohkem mitte väsitada, piirdun üksnes Wikipedia linkidega; neist venekeelne tekst on kõige põhjalikuma sisuga:
Emil Kraepelin eestikeelses Wikipedias.
Emil Kraepelin ingliskeelses Wikipedias.
Эмиль Крепелин - Материал из Википедии.
No comments:
Post a Comment
Kommentaarid on oodatud, kuid ma ei luba, et kõigile vastan.