10 müüti skisofreenia ja psüühikahäirete kohta

See tekst on kopeeritud EPRÜ (MTÜ Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühing) veebilehelt, mille moto on "Sa pole üksinda! Ulata oma käsi, et me saaksime näidata Sulle väljapääsu..." http://www.epry.ee/myydid/

10 MÜÜTI SKISOFREENIA JA PSÜÜHIKAHÄIRETE KOHTA

Skisofreeniale on omased terve rida kindlaid sümptome, kuid kunagi ei sarnane haiged tajude, mõtete või käitumuslike avalduste poolest täielikult, seega on iga haigusjuht unikaalne.

Skisofreensetele häiretele on iseloomulikud mõtlemise ja tajumise häired, muutunud on inimese tundeelu ja käitumine.

Skisofreenia on haigus, mille kohta on palju müüte ja eksiarvamusi. See on haigus, mis põhjustab tihti inimestes hirmu ja häbi.

1. müüt: Psüühikahäired ja skisofreenia on väga haruldane ja harva esinev.

Ei skisofreenia ega meeleoluhäired ei ole midagi uut ega haruldast. Skisofreenia avaldub umbes 1% elanikkonnast. Erinevad kergemaid ja raskemaid vaimsed tervise häireid sh depressiooni esineb ligi 12-15 % elanikkonnast. On tõsiasi, et vaimse tervise teemad, teenused ja kampaaniad ei ole Eestis aastate jooksul leidnud sama suurt kõlapinda kui teised tervishoiu teemad.

2. müüt: Skisofreenia tähendab kahestunud/ lõhestunud isiksust.

Skisofreenia on vaimse tervise häire, mida aetakse sageli segamini isiksuse lõhenemisega. Skisofreenia ei tähenda lõhenenud isiksust, lõhenenud isiksuse puhul on tegemist omaette ja väga harva esineva psüühikahäirega. Selle häire oluline tunnus on kahe või enama täielikult erineva isiksuse olemasolu ühes inimeses, kusjuures korraga esineb vaid üks, kes ei ole teadlik teise olemasolust.

3. müüt: Vaimselt haiged inimesed on ohtlikud ja vägivaldsed, nad peaksid olema isoleeritud.

Statistika näitab, et vägivaldsust ei esine vaimselt haigete ja skisofreeniahaigete hulgas rohkem kui ühiskonnas tervikuna. Vägivaldsus ei ole tüüpiline sümptom. See väga levinud müüt on osutanud karuteene inimestele, kes põevad skisofreeniat ning kellest enamik on vaiksed ja enesessetõmbunud ning tunnevad pigem hirmu, segadust ja lootusetust kui on vägivaldsed. Paljudel vaimsete häiretega inimestel on küll raske toime tulla oma igapäeva eluga, kuid sildistamine teeb ainult haiget ja hoiab inimesi tagasi abi otsimast.

4. müüt: Vaimselt haiged inimesed on pahad ja õelad, neist peaks eemale hoidma.
Inimesed, kes haigestuvad vaimuhaigusesse, ei ole pahad ja õelad. Fakt, et inimene kannatab vaimuhaiguse all, ei tähenda, et tema või tema perekond on teinud midagi valesti või et nad on halvad inimesed. Haigestumine psüühikahäiresse on pigem halb õnn, nagu seda on ka haigestumine suhkruhaigusesse või vähki. Ei ole mingit põhjust tunda häbi või süütunnet, kui peres on keegi vaimselt haigestunud.

5. müüt: Vaimselt haiged inimesed on lihtsalt (vaimselt)nõrgad.

Haigestumine vaimuhaigusesse ei ole märk isiksuse nõrkusest. Psüühikahäirega inimesed ei saa mõjutada haiguse sümptomeid tahtejõuga või kõvasti pingutades, samuti nagu halva kuulmisega inimene ei kuule paremini pingutusest hoolimata.

6. müüt: Inimesed, kellel on vaimuhaigus, on loovad isiksused või geeniused.

Tõsiasi on, et tarkus ja intelligentsus ei kaitse vaimuhaiguse eest, kuid ka vaimuhaigus ei välista intelligentsust ega arukust. Vaimset haigust põdevate inimeste seas on sama protsent üle keskmise intelligentseid inimesi kui mittehaigete seas. Sama kehtib kunstikalduvuste, loovate ja tehniliste võimete ning kõigi teiste annete kohta.

7. müüt: Vaimuhaigus ja psüühikahäire on raske isiksusehäire, mitte tavapärane haigus ja seda ei saa ravida.

Skisofreeniast ja psühhoosist võib taastuda aktiivse ravi abil. Ravi koosneb nii medikamentoosest ravist kui ka erinevatest psühhoteraapiatest. Tänu tänapäevasele efektiivsele ravile võib skisofreeniasse haigestunud taastudes jälle õppida, tööl käia, suhelda ja rajada pere samamoodi nagu teisedki. Sageli on skisofreeniahaigel vajadus tarvitada ravimeid väga pikka aega, täpselt nagu iga teise kroonilise haigusega. Hästi oluline on järjepidev ravi ning koostöö raviarstiga. Haigestunud inimesel peaks samuti olema oma rehabilitatsiooniplaan, milles arvestatakse õppimis- ja tööprobleemidega. Lisaks on erinevad sotsiaalhoolekandeasutused, mis pakuvad erinevaid toetavaid vaimse tervise teenused eluga toimetulekuks psüühilise erivajadusega inimestele.

8. müüt: Skisofreeniahaige ei saa ise aru, et ta on haige.

Skisofreeniasse, nagu ka teistesse psüühilistesse ja füüsilistesse haigustesse võib haigestuda sellest ise aru saamata, kuid üha sagedamini pöördub vastuvõtule inimesi, kes kahtlustavad, et on haigestunud. Psüühikahäirega inimesel võib olla ka eriti hea haigusteadlikkus ja sellel võib olla oluline mõju patsiendi haiguse prognoosiks ning õnnestunud raviks. Haigusteadlikkus e haiguskriitika tekib tavaliselt ravi käigus.

9. müüt. Mind psüühikahäire ega vaimuhaigus ei ohusta.

Psüühikahäired on üllatavalt laialt levinud ning nendel ei ole soosikuid, psüühikahäired võivad tabada igaüht. (vt müüt 1). Psüühikahäire võib avalduda hoolimata kasvatusest, haridusest, sotsiaalmajanduslikust seisust, soost jm teguritest.

10. müüt: Skisofreenia on kindlasti pärilik haigus.

Skisofreenia ei ole omaenda valikute tagajärg. Selle vallandumiseks on vaja nii pärilikku või varases arengujärgus tekkinud soodumust haigestuda, kui ka kindlasti haigust käivitavaid tegureid nagu tugev stress, rängad kaotused - tragöödiad elus või ka lihtsalt täisealiseks saamise raskused. Seetõttu haigestutakse skisofreeniasse tavaliselt murdeea lõpus või täiskasvanuea alguses. Põhjuseid ei teata veel nii hästi, et skisofreeniat oleks võimalik ennetada.
Allikas: http://www.epry.ee/myydid/

Illustratsioon: Henri Matisse (1969-1954) "Ikaros" (1947).