RHK-10 (Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon, 10. versioon, ladina keeles Classificatio internationalis morborum, CIM-10) on rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide, epidemioloogia, sümptomite ja ebanormaalsete leidude ning kaebuste statistilise klassifikatsiooni 10. versioon.
Klassifikatsiooni eesmärk on võimaldada eri riikides eri aegadel kogutud suremuse ja haigestumuse andmete süstemaatilist registreerimist, analüüsimist, interpreteerimist ja võrdlemist.
Hetkel kehtiv klassifikatsioon (10. versioon) on kasutusel alates 1992. aastast.
Selles on: Ptk. V - Psüühika- ja käitumishäired (F00-F99), milles on klassifitseeritud psüühilise talitluse häired.
Mõiste "häire" on kasutusele võetud selleks, et vältida mõisteid "haigus" või "tõbi". Loobumine psüühilise haiguse mõiste kasutamisest tähendab seda, et on loobutud nosoloogilisest printsiibist, kuna teadmiste tase ei võimalda üheselt määratleda psüühikahäirete bioloogilist põhjust.
Aastal 2008 nenditi, et ei ole ühtegi psüühikahäiret, mille etioloogia ja patogenees oleks üheselt välja selgitatud.
Kui mõnede psüühikahäirete tekkepõhjus on selge (narkomaania, traumajärgse ajukahjustuse sündroom), siis nende häirete arengu seaduspärasused on selgusetud: miks erinevatel inimestel esinevad erinevad võõrutusseisundi nähud - osadel hallutsinoos, osadel deliirium; miks peatrauma järgselt osadel inimestel areneb dementsus, osadel mäluhäired, osadel peavalu, osadel isiksushäire jne?
Osade psüühikahäirete puhul on selgusetud nii tekkepõhjused kui ka arengu seaduspärasused. Siia alla kuulub üks tõsisemaid psüühikahäireid - skisofreenia.
Klassifikatsioon:
F00 - F09 Orgaanilised - kaasaarvatud sümptomaatilised - psüühikahäired.
F10 - F19 Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika - ja käitumishäired.
F20 - F29 Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired.
F30 - F39 Meeleoluhäired.
F40 - F49 Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired.
F50 - F59 Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja füüsiliste ehk somaatiliste teguritega seotud käitumissündroomid.
F60 - F69 Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired.
F70 - F79 Vaimne alaareng.
F80 - F89 Psühholoogilise arengu häired ehk psüühilise arengu spetsiifilised häired.
F81 Õpivilumuste spetsiifilised häired
F90 - F98 Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired
F99 Täpsustamata psüühikahäire
Allikas: Wikipedia, mis omakorda on kasutanud allikana: Psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioon RHK-10. Tartu Ülikool, 1995.
Artikkel: "Lastel diagnoositakse aina enam psüühikahäireid"
"Lastel diagnoositakse aina enam psüühikahäireid"
Liis Velsker. Postimehe portaal TERVIS, 9. sept 2014.
http://tervis.postimees.ee/2914087/lastel-diagnoositakse-aina-enam-psuuhikahaireid
Sissejuhatus:
"Kui aastaid vähenes lastel ja noorukitel psüühika- ja käitumishäiretesse haigestumine, siis nüüd on see pärast järjepidevat langust hakanud Eestis taas tõusma. «Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020» täitmise aruanne annab häirekella, et kuni 19-aastaste puhul on märgata psüühika- ja käitumishäirete esmashaigestumuskordaja kasvu."
Liis Velsker. Postimehe portaal TERVIS, 9. sept 2014.
http://tervis.postimees.ee/2914087/lastel-diagnoositakse-aina-enam-psuuhikahaireid
Sissejuhatus:
"Kui aastaid vähenes lastel ja noorukitel psüühika- ja käitumishäiretesse haigestumine, siis nüüd on see pärast järjepidevat langust hakanud Eestis taas tõusma. «Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020» täitmise aruanne annab häirekella, et kuni 19-aastaste puhul on märgata psüühika- ja käitumishäirete esmashaigestumuskordaja kasvu."
Karje ja melanhoolia
Edvard Munch (12. detsember 1863 - 23. jaanuar 1944) oli norra kunstnik, keda peetakse ekspressionismi rajajaks maalikunstis. Talle oli muuseas omane, et ta tegi ühel ja samal teemal mitu pildiversiooni eri tehnikates.
- - -
1891. aastal valmisid esimesed eskiisid kuulsast maalist "Karje", mis on üsna ilmselt äärmuslik näide Munchi fantastilistest nägemustest ning võib-olla ka pingelisest psüühilisest seisundist. /- - -/ "Karje" valmis väidetavalt lõplikult 1893. aastal.
“I was walking along the road with two friends.
The sun was setting.
I felt a breath of melancholy -
Suddenly the sky turned blood-red.
I stopped, and leaned against the railing, deathly tired -
looking out across the flaming clouds that hung like blood and a sword
over the blue-black fjord and town
My friends walked on – I stood there, trembling with fear.
And I sensed a great, infinite scream pass through nature.”
– Edvard Munch, written in his journal in 1892
- - -
Maalil „Melanhoolia. Laura” (1899) kujutas ta õhtupäikeses lõõmavat tuba, kuid aknast paistab rahulik ja jahe maastik. Seega on oletatud, et värvimäng toas väljendab kunstniku vaimuhaige õe Laura rahutust. Laura suri 1923. a.
Sellele maalile olid eelnenud mitmed muud Munchi melanhooliakujutised, mille tegelasteks olid tema õde ja sõber.
- - -
“I was walking along the road with two friends.
The sun was setting.
I felt a breath of melancholy -
Suddenly the sky turned blood-red.
I stopped, and leaned against the railing, deathly tired -
looking out across the flaming clouds that hung like blood and a sword
over the blue-black fjord and town
My friends walked on – I stood there, trembling with fear.
And I sensed a great, infinite scream pass through nature.”
– Edvard Munch, written in his journal in 1892
- - -
Maalil „Melanhoolia. Laura” (1899) kujutas ta õhtupäikeses lõõmavat tuba, kuid aknast paistab rahulik ja jahe maastik. Seega on oletatud, et värvimäng toas väljendab kunstniku vaimuhaige õe Laura rahutust. Laura suri 1923. a.
Sellele maalile olid eelnenud mitmed muud Munchi melanhooliakujutised, mille tegelasteks olid tema õde ja sõber.
Edvard Munch
"Melanhoolia"
(aastaarvu ei tea)
Edvard Munch
"Melanhoolia"
(1894)
Edvard Munch
"Melanhoolia"
(1892-1893)
Melanhooliat on peetud üheks depressioonitüübiks. Seega püüdis Munch oma maalidega süvitsi tungida depressiooni olemusse.
Subscribe to:
Posts (Atom)