"Sünniaja mõju osas vaimuhaigustesse haigestumise tõenäosusse on teadlased üsna üksmeelel. Aastaaegade vaheldumine võib mõju avaldada juba enne sündi, näiteks päikesekiirguse hulga (D-vitamiin!), liikumisaktiivsuse, värske toidu kättesaadavuse, õhus leiduvate tolmulestade või viirushaiguste suurema leviku kaudu. Täiskasvanuhaiguste lootelise päritolu hüpoteesi kohaselt mõjutab väliskeskkond loote kudede struktuuri ja rakkude tegevust ning selle kaudu täiskasvanuea haigestumust. Seniajani on enamik uuringuid keskendunud skisofreenia esinemise ja sünniaja seosele ning eri maadest pärit tuhandete patsientide uuringud viitavad, et talvel ja kevade alguses sündinutel on suurem tõenäosus sellesse tõppe haigestuda. Samuti on sünniaastaajaga seostatud bipolaarset häiret, sügavat depressiooni ja suitsiidikäitumist.
Kevadelaste suuremat kalduvust suitsiidikäitumisele on tõestatud näiteks Inglismaa ja Walesi andmete põhjal, kus oli vaadeldud ligi 27 000 suitsiidijuhtu. Leiti, et aprillis, mai ja juunis sündinutel oli keskmiselt 17% suurem enesetapu tõenäosus kui muudel kuudel sündinud inimestel. Naiste puhul oli mõju veelgi tugevam – koguni 30%. Taas tuuakse põhjenduseks täiskasvanuhaiguste lootelise päritolu hüpotees."
Tsitaat on artiklist "Sünniaja mõju elukäigule. Horoskoobid vs. teadus". Tuul Sepp, Sirp. 6. mai 2016.
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/sunniaja-moju-elukaigule/
Blogi: "Mina ja depressioon"
Blogi "Mina ja depressioon"
http://minajadepressioon.blogspot.com
Blogija nimi on Annika ja ta alustas hiljuti blogipidamist, et kirjeldada igapäevaelus hakkamasaamist ja võitlust depressiooniga.
Tsiteerin esimest postitust:
"Miks ma seda teen???
Esiteks sellepärast, et tunnen hetkel, et sellest võiks mulle minu olukorras abi olla - nii, et täiesti isekad põhjused algatuseks ja justkui mingi õlekõrs, millest haarata.
Teiseks sellepärast, et olgugi, et depressioon on väga levinud meeleoluhäire, ei mõista paljud inimesed selle olemust ja selle all kannatavaid inimesi. Rõhutan, et depressioon ei ole lihtsalt halb tuju. Osad inimesed on mulle öelnud: "mõtle, et kõik on hästi". Kui depressioon oleks hallatav on/off nupuga, siis ma oleksin seda nuppu juba ammu vajutanud!!! Ma ei hakka siinkohal üles loetlema depressiooni sümptomeid - internet on vastavat informatsiooni täis. Mainin vaid, et 15-20 % täiskasvanud inimestest on sellega kimpus. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) admetel kannatab üle 350 miljoni erinevas vanuses inimese üle maailma selle all. Nii, et väga suure tõenäosusega puutume me kõik oma elus mingil hetkel depressiooni all kannatavate inimestega kokku.
Ehk suudab mu blogi aidata paremini mõista depressiooni alla kannatavat inimest ning võib-olla leiab keegi siit endale mõne näpunäite, kuidas käituda kui su lähedane, sõber, töökaaslane jne kannatab depressiooni all.
Kolmandaks sellepärast, et jagada oma lugu ja kogemusi teistele depressiooniga võitlejatele."
Blogist selgub ka, et Annika on loonud FBsse grupi depressiooniteemade käsitlemiseks. Aga sellest ja muidugi sellest, kuidas Annikal läheb, lugege juba tema blogist.
http://minajadepressioon.blogspot.com
Blogija nimi on Annika ja ta alustas hiljuti blogipidamist, et kirjeldada igapäevaelus hakkamasaamist ja võitlust depressiooniga.
Tsiteerin esimest postitust:
"Miks ma seda teen???
Esiteks sellepärast, et tunnen hetkel, et sellest võiks mulle minu olukorras abi olla - nii, et täiesti isekad põhjused algatuseks ja justkui mingi õlekõrs, millest haarata.
Teiseks sellepärast, et olgugi, et depressioon on väga levinud meeleoluhäire, ei mõista paljud inimesed selle olemust ja selle all kannatavaid inimesi. Rõhutan, et depressioon ei ole lihtsalt halb tuju. Osad inimesed on mulle öelnud: "mõtle, et kõik on hästi". Kui depressioon oleks hallatav on/off nupuga, siis ma oleksin seda nuppu juba ammu vajutanud!!! Ma ei hakka siinkohal üles loetlema depressiooni sümptomeid - internet on vastavat informatsiooni täis. Mainin vaid, et 15-20 % täiskasvanud inimestest on sellega kimpus. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) admetel kannatab üle 350 miljoni erinevas vanuses inimese üle maailma selle all. Nii, et väga suure tõenäosusega puutume me kõik oma elus mingil hetkel depressiooni all kannatavate inimestega kokku.
Ehk suudab mu blogi aidata paremini mõista depressiooni alla kannatavat inimest ning võib-olla leiab keegi siit endale mõne näpunäite, kuidas käituda kui su lähedane, sõber, töökaaslane jne kannatab depressiooni all.
Kolmandaks sellepärast, et jagada oma lugu ja kogemusi teistele depressiooniga võitlejatele."
Blogist selgub ka, et Annika on loonud FBsse grupi depressiooniteemade käsitlemiseks. Aga sellest ja muidugi sellest, kuidas Annikal läheb, lugege juba tema blogist.
Artikkel: "Kes vastutab vaimuhaige ravimise eest?"
Artikkel: "Kes vastutab vaimuhaige ravimise eest?"
Postimees, 18. apr 2016.
http://www.postimees.ee/3659973/kes-vastutab-vaimuhaige-ravimise-eest
Küsimustele vastab Lääne-Tallinna Keskhaigla psühhiaatriakeskuse juhataja doktor Andres Lehtmets.
Tsitaat:
"Kes vastutab täisealise inimese eest, kellel on psüühikahäire?
Kui täiskasvanu teovõimet pole piiratud, siis vastutab ta enda eest ise. Teisisõnu - lähedane sellisel juhul täiskasvanu eest ei vastuta.
Kuidas inimene teab, et ta peab ravile minema?
Psühhiaatriline ravi on enamikel juhtudel vabatahtlik - kui inimene tunneb, et tal on vajadus ravi järele, siis ta pöördub arsti poole. Probleem on selles, et mõningate psüühikahäirete puhul puudub inimesel haigusteadvus ehk ta ei tunne, et on haige."
Postimees, 18. apr 2016.
http://www.postimees.ee/3659973/kes-vastutab-vaimuhaige-ravimise-eest
Küsimustele vastab Lääne-Tallinna Keskhaigla psühhiaatriakeskuse juhataja doktor Andres Lehtmets.
Tsitaat:
"Kes vastutab täisealise inimese eest, kellel on psüühikahäire?
Kui täiskasvanu teovõimet pole piiratud, siis vastutab ta enda eest ise. Teisisõnu - lähedane sellisel juhul täiskasvanu eest ei vastuta.
Kuidas inimene teab, et ta peab ravile minema?
Psühhiaatriline ravi on enamikel juhtudel vabatahtlik - kui inimene tunneb, et tal on vajadus ravi järele, siis ta pöördub arsti poole. Probleem on selles, et mõningate psüühikahäirete puhul puudub inimesel haigusteadvus ehk ta ei tunne, et on haige."
Subscribe to:
Posts (Atom)