Juhan Liiv oma vaimuhaigusest

Siinsed tsitaadid on Juhan Liivi raamatust "Enesest ja teistest: Juhan Liivi kogutud teoksed. I" - Noor-Eesti Kirjastus Tartus, 1921, milles leidub üsna palju tema ülestähendusi oma vaimuhaigusest.

Sissejuhatuses ütleb raamatu koostanud Friedebert Tuglas: "...nagu teada, algasid ta vaimuelu korratused 1892. a. paiku, ja ta suri a. 1913. Siin ilmuvad Liivi autobiograafilised katked on lootuseta närvihaige inimese eneseavaldused."

Üks haiglasseviimine:
"Kas nüüd nendel minu kohta nõu enne peetud oli, mind hullumajaga kiusata või koguni sinna sisse viia, või tõi neid sellele mõttele tuttav tuulepill ja selle mõju teel inimeste kohta – nende küsimuste pääle ei või ma praegu kosta, – lühidalt, hobune peatas hullumaja ukse ees, ilma, et ma oleksin teadnud, et ta see on. Seda maja olin ma üksi jõe poolt silmitsenud ja aimasin umbes, et ta sääl küljes on."
/- - -/
"Nad juhatasid mulle saali, viie või kuue haige voodi vahele ühe tühja voodi, mida ma vastu võtsin. Kajakõne kuuldus jälle, üks haigetest hõõrus hambaid. Alles nüüd märkasin ma, mis oli sündinud: Mina olin Tartu hullumaja vang."

Raamatu koostaja märkustest:
"Mina olin Tartu hullumaja vang... Ma olin sääl kolm kuud. Ometi on Liivi esimene kliinikuravitsus üle aasta ja kolme kuu kestnud, 8. märtsist 1893 kuni 21. juunini 1894. Selle kohta kirjutab Dr. J. Luiga „Päevalehes” nr. 44, 1914: „8. märtsil 1893 leiame Juhan Liivi Tartu närvikliinikus vaimuhaigena. Kliiniku haigeloos loeme: „Kolm nädalat enne kliinikut põles tema korter ära, sellega ühes kiri (tsensori poolt trükis lubatud), raamat luuletusi ja 1 raamat jutukesi. Pääle kaotuse – hakkas L. märatsema – haigena. ,,1894. märtsi- ja aprillikuul teeb Liiv kliinikus oma haiguse edenemisel raskema järgu läbi. Ta on nädalate viisi sõnalausumata voodis. Ta ei võta toidu ivagi. Teda peab toru läbi vägisi toitma. Ta asetatakse kõige raskemate haigete hulka. Ükskord ärkab ta nagu unest, kipub uksest välja jooksma: „Surnuid üles äratama,” on ta ainukesed sõnad, mida ta kauaaegse, mitu nädalat kestva vaikuse – muta-cismuse – järele lausub.”"

"Nagu teada, pidas Liiv end elu lõpu poole aeg-ajalt Aleksander III-da ja Koidula pojaks ning nõudis uuesti asutatava Poola riigi trooni enesele. Nagu esilolevat kirjutust võib mõista, on ta ette kujutanud, et Aleksander III mitte polnud surnud, vaid veel 1911. aastal Tolstoina edasi elas."

Juhan Liivi "Enesest ja teistest: Juhan Liivi kogutud teoksed. I" on raamatukauplustes müügil nullhinnaga e-raamatuna. >>>>>

Saab ka siit: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:200628

Kaks jõulukaarti Louis Wainilt

Vist ei kirjuta ma sel aastal siia rohkemat. Seepärast panen kaks internetist leitud jõulukaarti kassidega, keda joonistas oma elu viimasel 15 aastal skisofreeniahaige kunstnik Louis Wain.

Louis Waini kohta selles blogis veel.
http://skiso-praanik.blogspot.com.ee/2014/06/louis-wain.html

Matthew Quick "Õnneteraapia"

Matthew Quicki romaan "Õnneteraapia" (2008; e. k kirjastus Tänapäev, 2013, tõlkija: Mai Tõnisoo) räägib kahest noorest inimesest, kes ei ole vaimselt stabiilsed, kuid suudavad teineteist aidata. Vaimuhaiglas olnud Pat loodab, et tema abikaasa Nikki tuleb tagasi, tundliku loomuga Tiffany aga unistab tantsuvõistluse võidust.

Paar katket:

„Määran sulle pisut kangemad rohud,” ütleb dr Patel. „Võid end pisut uimasena tunda, aga see peaks vägivaldsuse vastu aitama. Sa pead teadma, et saad heaks inimeseks tänu tegudele, mitte soovile. Ja kui hood jätkuvad, pean ehk soovitama, et läheksid tagasi vaimse tervise asutusse, et saada veelgi intensiivsemat ravi..."

"Kui on aeg võtta hommikusi rohtusid, leian ema köögist mune praadimas. Minu taldrik on hommikusöögilaual ja viis tabletti salvrätikul reas. „Vaata,” ütlen ja hoian üleval seda, mida isa mulle andis. „Spordileheküljed, mis?” ütleb ema üle praadivate munade prõgina. „Jep.” Istun toolile ja pistan kõik viis tabletti suhu ning püüan otsustada, mitu täna alla neelan. „Aga miks?” Ema lükkab praetud munad mulle otse pannilt taldrikule.Ta naeratab ja ütleb: „Sinu isa tõesti üritab, Pat. Aga ma ei esitaks sinu asemel liiga palju küsimusi.Võta see vastu, mida ta sulle pakub, ja ole õnnelik – sellised me juba oleme, eks?” Ta naeratab mulle lootusrikkalt ja ma otsustan just tol hetkel, et neelan alla kõik viis tabletti, ning võtan lonksu vett..."

Matthew Quicki (s 1973) esikromaani originaalpealkiri on "The Silver Linings Playbook", See sai kiiresti New York Times'i bestselleriks ja selle põhjal on valminud samanimeline film (2012), kus mängisid Bradley Cooper ja Jennifer Lawrence, kellest viimane pälvis ka Oscari parima naispeaosa eest, samuti Robert De Niro, Jacki Weaver ja Chris Tucker.

Blogi: "simo77"

Blogi: "simo77"
http://runnelsimo.blogspot.com.ee/

Katkend postitusest "Terrorist ja muust"
(Simo Runnel, 17. nov 2015):
http://runnelsimo.blogspot.com.ee/2015/11/terrorist-ja-muust.html

"Eilsed lehelugejad pahandasid "Postimehes" avaldatud artikliga, kus olevat öeldud, et moslemi mõrtsukaski on rohkem eurooplane kui eestlane. Seda artiklit ma ise ei lugenud, aga mulle ei meeldinud ühes teises samas lehes avaldatud kirjutises, kui katoliku vaimulik ütles, et inimesi ei tapa usklikud, vaid skisofreenikud. Miks ei või skisofreeniat põdev inimene olla heas mõttes usklik või miks ei või teist inimest tappa keegi, kes skisofreeniat ei põe? Mul on sellenimeline haigus diagnoositud, aga ma ei mõtle inimeste tapmisest, vaid nende elude päästmisest. Aastal 2000 olin psühhiaatriahaiglas ravil, siis kartsin samuti, et kaaspatsiendid võivad agressiivsed olla. Psühhiaater vastas, et lahtises osakonnas agressiivseid patsiente ei ole. Tal oli õigus, ma pole seal majas kohanud muud vägivalda, kui üksikuid kergelt halvustavaid märkusi, mida võib tulla ette ka igal pool mujal. Usklikuks ma ennast ei nimetaks, sest mul puudub veendumus üleloomulike jõudude olemasolus, kuigi ma seda ka ei välista. Aga ma usun oma põhimõtetesse ja neid põhimõtteid on mõjutanud ka Piibel. Esimene põhimõte on headus, kuigi alati pole kindel, milline tegu on kõige parem.

Lahmiva intervjuu andnud vaimulik ei ole vist ühtegi psühhiaatria raamatut lugenud. Ma olen, samuti olen lugenud mõne uskliku arvamust, et kõik haigused tulevad pattudest. Seda ma ei usu, sest kui sünnib haige laps, siis võib haigus tulla küll tema vanemate, aga mitte tema enda pattudest. Ajaleht ei peaks üldse sellist lahmimist avaldama, et tapab - skisofreenik, ei tapa - ei ole skisofreenik. Skisofreenik võib olla intelligentne ja haritud inimene, aga selline jutt on rumal. Rumalate müütide levitamise tagajärg on vist, et inimesed ei taha olla minu feisbuki kontaktide nimekirjas, mul tekib raskusi töö leidmisega ja pahandatakse minu isaga, et ta mulle tööd annab."

Artikkel: "Kas skisofreenia on keha, hinge või vaimu haigus?"

Artikkel: "Kas skisofreenia on keha, hinge või vaimu haigus?"
21. sept 2015.
http://visioonid.ee/blog/2015/9/21/158-kas-skisofreenia-on-keha-hinge-voi-vaimu-haigus

Visioonid.ee keskonnas avaldatud esseed on inspireeritud Kim Michaels'i kirjutistest.

Kuidas tehti filmi "Hullumeelsus" (Tallinnfilm, 1968)

Video sellest, kuidas tehti filmi "Hullumeelsus".

"Kaadris: "Hullumeelsus""
Tallinnfilmi mängufilm, 1968.
Stsenaarium Viktors Lorenc.
Lavastaja Kaljo Kiisk.

Raamatutest ja filmidest: selle blogi uued leheküljed

Täiendasin seda blogi kahe leheküljega.

Ühel on loetelu eestikeelsetest raamatutest, mille tegevus toimub vaimuhaiglas.
http://skiso-praanik.blogspot.com.ee/p/raamatud-mille-tegevus-toimub.html

Teisel on nimistu filmidest, mille tegelased põevad skisofreeniat.
http://skiso-praanik.blogspot.com.ee/p/filmid-mille-tegelased-poevad.html

Nimekirju täiendan vastavalt võimalustele ja vajadusele.

Kui keegi soovib midagi nendele loeteludele lisada, nimekirju täiendada või mõnest filmist või raamatust kirjutada, siis on kommentaarid ja täiendused oodatud (näiteks selle postituse all).

Pierre Michon "Pisikesed elud"

Pierre Michon (sünd 28. märtsil 1945) on prantsuse kirjanik. Oma esimeses romaanis "Pisikesed elud" (1984, e. k 2015, Anti Saare tõlge) kirjutab ta muuhulgas ka vaimsest tervisest ja La Ceylette'i vaimuhaiglast, mida nimetab üheks "neist moodsatest, omal kombel isegi võluvaist psühhiaatriahaiglatest, mis on rajatud maale ja millel pole müüre", ja kuhu kirjanik sattus joomahulluna.

Paar lõiku:

"Sest vaimuhaiglas veelgi enam kui mujal, on maailm teater: kes teeskleb? kes on päris? kes ahvib metslooma urinat, et puhkeks puhtamana loodetav inglilaul? kes uriseb igavesti, uskudes, et ükspäev laulab? Ja küllap teesklevad kõik - kui võtta omaks, et lõpuleviidud, täielik ja jampsiv hullumeelsus on teesklus, mis on oma eesmärgist kaugemale jõudnud."

"Ühel jaanuarikuu pühapäeval ajas ere koiduvalgus aknal mu varakult üles; sama koidupäikese valgel kohtusid söögitoas oma auravate kausside taga skisofreenikud ja simulandid ja kõik need, kes olid nii ühte kui teist; ning istudes, päeva tühjusest rusutuna, liigutasid pikalt suud kausi poole ja eemale..."

"Rongad ja metssead liigutasid idioote - need puhkesid naerma, haarasid kinni abee juhuslikust sõnast, kordasid seda erineval toonil; põetaja kärkis nendega; mõned söakad skisofreenikud jäid selles tohuvabohus nagu ikka endasse süüvinuks, oma ingellikesse atribuutidesse - äraolekusse ja mõistatusse - mattunuks."

Artikkel: "Maailma vaimse tervise päev: väärikus vaimses tervises"

Artikkel: "Maailma vaimse tervise päev: väärikus vaimses tervises"
Jaanika Pael, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud. Õhtuleht, 8. okt 2015.
http://tervispluss.ohtuleht.ee/698021/maailma-vaimse-tervise-paev-vaarikus-vaimses-tervises

10. oktoobril on maailma vaimse tervise päev. Sel aastal on päeva moto: "Väärikus vaimses tervises".

Tsitaate:
"2006. aasta Eurobaromeetri järgi on Eestis võrrelduna Euroopa Liidu keskmisega oluliselt enam inimesi, kes arvavad, et psüühikahäiretega inimesed on oma terviseprobleemides ise süüdi (vastavalt 24% ja 14%) ning ohuks teistele inimestele (60% ja 37%)."

"Tänavuse vaimse tervise päeva tegevustes keskendutakse sellele, kuidas ühiskonna eri liikmed saaksid võidelda psüühikahäiretega inimeste märgistamise vastu. Üheks olulisemaks alustalaks on siinkohal isikukeskne vaatepunkt. Tervishoiu kvaliteedist rääkides on aastaid rõhutatud patsiendikeskset vaatepunkti, sotsiaaltöös kliendikeskset lähenemist. Aga kas toimides patsiendikesksena oleme ka isikukesksed? Kahtlemata on mõlema puhul esiplaanil inimese tervisevajadused, aga isikukeskse lähenemise korral on võtmekohal patsiendi soov ja isiklikud eelistused."

"Aga milline oleks siis isikukeskne lähenemine? Vajalik oleks jagatud otsustusprotsess, igakülgne informeeritus ja tarbetute valikuvariantide vähendamine."

Artikkel: "Eesti naisteadlased: Airi Värniku teadlaseks kasvamise tee ja triibuline elufilosoofia"

Artikkel: "Eesti naisteadlased: Airi Värniku teadlaseks kasvamise tee ja triibuline elufilosoofia"
http://novaator.err.ee/v/9bf706d7-7bfa-47cb-8683-a0ec593c839b
Marju Himma, ERR/Novaator, 6. juuli 2015.

Intervjuu Tallinna ülikooli vaimse tervise professori ja Eesti-Rootsi vaimse tervise ja suitsidoloogia instituudi asutaja ning juhataja Airi Värnikuga.

Sisaldab ka paari lõiku skisofreenia diagnoosimise kohta.

Oliver Sacksi surma puhul

Mälestuskirjutis "Suri neuroloog ja kirjanik Oliver Sacks"
ERR-i portaal 30. aug 2015
http://kultuur.err.ee/v/8d5253e5-1dcd-4f8e-9591-6ec17a1d6a91

Samal leheküljel on TED-video (2009) sellest, kuidas Oliver Sacks rääkis Charles Bonnett' sündroomi põdevatest patsientidest, kes näevad selgeid hallutsinatsioone.

Samas on viidatud ka The New York Times'i kirjutisele "My Own Life" (19. veebr 2015), milles Oliver Sacks kirjutas oma maksavähist.
http://www.nytimes.com/2015/02/19/opinion/oliver-sacks-on-learning-he-has-terminal-cancer.html

Tsit.: "It is up to me now to choose how to live out the months that remain to me. I have to live in the richest, deepest, most productive way I can."

Foto: Adam Scourfield/BBC/AP

Kunstnik joonistab vaimuhaigusekoletisi

"Depressiooni on sageli kujutatud musta koerana, kuid nüüd on üks kunstnik joonistanud vaimuhaigusekoletisi."

Nii algas Daily Mail'i artikkel kunstnik Toby Allenist 8. oktoobril 2013:
"The mental illness monsters: Artist visualizes what illnesses would look like if they were mythical creatures"
http://www.dailymail.co.uk/health/article-2449864/Artist-Toby-Allen-imagines-mental-illness-monsters.html

Toby Allen on kujutanud depressiooni, ärevushäiret, mille all ta ise kannatab, isiksusehäireid, anoreksiat, unehäiret, paranoiat, skisofreeniat jne.

Nii kujutab Toby Allen skisofreeniakoletist:

Ja nii paranoiat:

Kunstniku kohta saab veidi lugeda ja tema psüühikahäirekoletiste pilte rohkem vaadata veel näiteks neilt linkidelt:

"Artist Suffering From Anxiety Illustrates Mental Illnesses As Real Monsters"
http://www.boredpanda.com/mental-illnesses-illustrated-by-monsters-by-toby-allen/

"Mental Illnesses Taking The Form Of Real Monsters"
http://www.buzzfeed.com/hzwonder/mental-illnesses-take-the-form-of-real-life-monste-fc1u#.coZZP8gaPp

Zelda Fitzgerald (1900-1948)

Zelda Fitzgerald (sünd Sayre; 24. juuli 1900 - 10. märts 1948) oli Ameerika kirjanik, tantsijanna, seltskonnatäht, kunstnik ja tuntud kirjaniku F. Scott Fitzgeraldi abikaasa.

Ernest Hemingway on tema kohta kirjutanud:

"Oma hurmava kuldpruuni päevituse ning kaunite tumekuldsete juustega oli Zelda väga ilus ja pealegi väga sõbralik. Tema kullisilmad olid selged ja rahulikud. Ma arvasin kindlalt, et kõik ei ole veel kadunud ja kogu see lugu võib lõpuks heaks muutuda, kui Zelda korraga mu kõrva äärde kummardus ja mulle oma suure saladuse sosistas:

"Ernest, mis te arvate, kas Al Jolson on suurem kui Jeesus Kristus?"

Keegi ei pööranud sellele tol korral tähelepanu. See oli vaid Zelda saladus, mida ta minuga jagas, nagu võiks kull midagi inimesega jagada. Ent oma saaki kullid ei jaga.

Scott ei kirjutanud enam mitte midagi head, enne kui ta mõistis, et Zelda on vaimuhaige."
/Ernest Hemingway "Pidu sinus eneses", Tallinn 1965, tlk Enn Soosaar./

Ohjeldamatut ja äkilist Zeldat peeti F. Scott Fitzgeraldi alkoholismi ja paljude raamatute kirjutamata jätmise põhjuseks. 1930. a oli ta ravil Sheppard Pratti sanatooriumis Towsonis, Marylandis. Seejärel oli ta ravil Prantsusmaal ja Šveitsis, kus Euroopa tuntud psühhiaatrid nõustusid oma Ameerika kolleegidega ja Zelda sai skisofreenia diagnoosi. Praegu arvavad teadlased  ja arstid siiski enamasti, et Zelda ei olnud skisofreeniahaige, vaid kannatas bipolaarse häire all.

1932. a olles ravil ühes teises närvikliinikus kirjutas Zelda romaani "Save Me the Waltz". 1936. aastast oli ta taas pikemat aega ravil Põhja-Carolinas, kus püüdis asjatult lõpetada oma teist romaani ja maalis palju. 1948. a suri ta haiglas tulekahju ohvrina.

Mõned näited Zelda Fitzgeraldi andekatest maalidest (väidetavalt on tema autoportree pärit 1940ndatest aastatest, samuti tema teised tööd):

"Hullumeelne teejoomine"

"Tsirkus"

"Kaana pulm"

"Vähikadrill"

"Alice imedemaal"

"Kirjad"

"Washington Square"

"Triumfikaar (Arc de Triomphe)"

Zelda Fitzgeraldi kohta on internetis tohutult materjali. Ka siinsed reprod on internetist.

"Võib-olla näitab skisofreenia, kui lõpmata kasulik on terviklik illusioon „minast”."

"Achilleus ja kõik teised Trooja sõja kangelased, nagu „Ilias” neid kirjeldab, ei tundnud veel oma tahet ja otsustusvabadust, vaid neid suunasid kaugjuhtimise teel Olümpose jumalad. Need juhatusi jagavad hüüded, mida nad pidasid jumalate häälteks, olid akustilised hallutsinatsioonid, arvab Jaynes. Trooja kangelased aga tajusid neid signaale, mida tegelikult vahendati ajus, niisama reaalsetena nagu helisid väljastpoolt. Sest ka erinevust seesmise ja välimise vahel toonased inimesed veel ei tundnud. Alles Homerose teise, hilisema eepose Odüsseusel oli aimu sellest, et ta ise oli oma kavaluste algatajana oma tegutsemise eest vastutav. Sellest ajastust peale, spekuleerib Jaynes, toimis minateadvuse konstrukt. Hüüded, mis Mükeene aja inimestel veel kõrvus kajasid, meenutavad neid hääli, mida kuuleb iga mina lõhestumise all kannatav skisofreenik. Tõepoolest võis selline pettekujutlus anda teavet ka normaalse oma mina korralduse kohta, arvab aju-uurija Singer. Ta avastas, et skisofreenikute „hääli” töödeldakse nendessamades ajupiirkondades nagu tegelikult kuuldut.
 
„Äkki on skisofreenikutel õigus,” arutleb ta, „äkki kogevad nad oma aju sellisena, nagu see tegelikult on – ilma mina konstruktita.” Ja võib-olla näitab skisofreenia, kui lõpmata kasulik on terviklik illusioon „minast”.

Milleks see konstrukt hea on, sai teada üks patsient, keda Magdeburgi neuroteadlase Hans-Jochen Heinze kartoteek tunneb L-i nime all. L ei ole skisofreenik, vaid õnnetuse ohver. Ta oli 33-aastane, edukas insener ja kaheaastase tütre armastav isa, kui tema jalgrattale sõitis otsa auto ja tema eesaju sai vigastada. Kuus päeva pärast õnnetust ärkas ta koomast, paar nädalat hiljem olid kõik kehalised kaebused kadunud. L, kes õnnetuse-eelsest ajast suutis meenutada veel vaid paari seika, lasti paranenuna haiglast välja. Alles paar aastat hiljem torkas arstidele järelkontrollis silma L-i veidralt muutunud isiksus. Patsient rääkis, et kõigel, mida ta on õnnetusest saati kogenud, ei ole tegelikult temaga mingit pistmist – mille üle ta ka ise imestas. Tema ajukahjustuste täpsem uurimine andis tulemuseks, et üks teatud kulgla paremas eesaju pooles on õnnetuse tagajärjel lõhestunud. See vigastus võttis L-ilt ilmselt igasuguse võime mäletada oma tegemisi ja seega ka enesetajumise. L-ist jääb mulje, nagu juhitaks teda väljastpoolt. Ehkki tema mõistus on terve, puudub tal igasugune oma tegevuse tagajärgede tunnetus. Naisega pani ta paika kindlad reeglid, et ta kodus oma päevaga toime tuleks. Arstid tuvastasid veel ühe asja: aeg on L-i silmis oma tähenduse kaotanud. Ta ei suuda ei minevikuga tegelda ega tulevikku plaanida. Ta ei suuda vaagida ega valida; elu tundub talle nagu üksteise kõrvale reastatud hetkede jada. „Ta on hetke vang,” nendib Heinze. Kas nende kahe defekti vahel on seos? Või vastupidi: kas inimene on endale soetanud mina, et ületada sellega aja piirid? Peaaegu kõik aju-uurijad on ühel meelel, et inimaju üks oluline tegevus seisneb selles, et klopsida endale kokku vaated tegelikkuse kohta."
Stefan Klein "Loomise päevikud" (Varrak, 2013, lk 149).

"Depressioonide vastu on soovitav midagi ette võtta võimalikult kähku."

"Oma rasketes vormides on depressioon haigus, mida peaks ravima arst. Ja nagu hambavalu puhul, on ka depressioonide vastu soovitav midagi ette võtta võimalikult kähku. Sest mida kauem meeleheide takistamatult maad võtab, seda rohkem aega kulub enamasti ka sellest vabanemiseks; seda hullemat kahju võib see teha; ja seda suurem on tõenäosus hiljem jälle depressiivsesse faasi libastuda. Kes tunneb end kauem kui kaks nädalat enamiku ajast väärtusetuna, on tujutu, kannatab pideva väsimuse või unetuse all ning on ehk koguni korduvalt oma surmast mõelnud, peaks seepärast tingimata sellest arstiga rääkima. See ei ole põhjus ei häbenemiseks ega meeleheiteks. Igal kaheksandal inimesel on see kogemus olemas või kogeb ta seda veel millalgi oma elu jooksul. Depressioonid on rahvahaigus, mis pole sugugi vähem levinud kui kõrge vererõhk või reuma. Ent erinevalt neist hädadest on depressioonid hästi ravitavad. Võimalus jälle naerma õppida on äärmiselt suur. Parem hakkab ravi järel peaaegu kõigil, ja üle kaheksakümne protsendi inimestest saab oma hingelise tasakaalu koguni täiel määral tagasi."
Stefan Klein "Lihtsalt õnnelik. Õnne valem igaks päevaks" (Varrak, 2012, lk 99).

Geeniteraapia ja skisofreenia

„Seni on geeniteraapia sihtmärgiks olnud üheainsa mutatsiooni põhjustatud haigused. Neile leitakse ravi kõigepealt. Kuid paljusid haigusi põhjustavad mitmetes geenides olevad mutatsioonid, koosmõjus keskkonnas olevate päästikutega. Neid on palju keerulisem ravida, kuid nende seas on olulised haigused nagu suhkurtõbi, skisofreenia, Alzheimeri tõbi ja Parkinsoni tõbi ning südamehaigused. Kõik neist ilmutavad kindlaid geenimustreid, kuid süüdi ei ole üksainus geen. Näiteks on võimalik, et skisofreeniku identne kaksik on terve. Neid haigusi on palju keerulisem ravida. Aastate jooksul oleme kuulnud palju teateid, et teadlased on teatud suguvõsade geneetilist ajalugu uurides suutnud leida skisofreeniaga seotud geeni. Ning samas tekitab piinlikkust, et teised sõltumatud uurimused ei ole nende tulemusi tihti kinnitanud. Need tulemused on puudulikud või on skisofreeniaga seotud palju geene. Lisaks avaldavad mõju teatud keskkonnategurid. Seeõttu on multigeensete haiguste alal progress aeglane.“
Dr Michio Kaku „Tulevikufüüsika: kuidas teadus aastal 2100 kujundab inimsaatust ja meie igapäevast elu“ (Pilgrim, 2013, lk 167).

Blogi "Viharavi"

Blogi "Viharavi. Minu teekond"
https://blondiinielu.wordpress.com/

Sisaldab muude hulgas silti "Hullumaja lood":
https://blondiinielu.wordpress.com/tag/hullumaja-lood/
Üldse kirjutab blogija sageli vaimsest tervisest ja psüühikahäiretest, arutledes oma kogemuste üle.

Link: portaal "Mad in America"

Portaal: Mad in America
http://www.madinamerica.com/

Portaali eesmärk on info jagamine ning nende inimeste liitmine, keda huvitab USA psühhiaatriasüsteemi arendamine ja muutmine. Sisaldab palju huvitavat ingliskeelset lugemist nii blogides kui ka foorumeis. Portaalis kirjutavad inimesed, kellel on kogemusi psüühikahäiretega, spetsialistid, psühhiaatrid, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, ajakirjanikud, juristid jt.

Artikkel: "Suitsetamine võib tõsta skisofreenia avaldumisriski"

Artikkel: "Suitsetamine võib tõsta skisofreenia avaldumisriski"

10. juuli 2015.
http://novaator.err.ee/v/psyyhika/626a0c89-3ec8-4842-a649-86a0bf2ec369

Tuleb mainida, et ingliskeeles originaalis on pealkiri mitte kindla väitena, vaid küsimärgiga: "Kas suitsetamine põhjustab psühhoose?"

"Does tobacco use cause psychosis? Systematic review and meta-analysis"
The Lancet Psychiatry.
http://www.thelancet.com/journals/lanpsy/article/PIIS2215-0366%2815%2900152-2/abstract

Saul Bellow "Mister Sammleri planeet"

Saul Bellow (1915-2005) "Mister Sammleri planeet" (Mr. Sammler's Planet, 1970, e.k 1973, inglise keelest tlk Enn Soosaar).

* "... paranoikud on kirglikumad puhta tõe nõudlejad kui teised vaimuhaiged."

* "Väga palju tänapäeva intellektuaalid on avastanud, et hullumeelsus on tarkuse kõrgem aste. /---/ Igaüks teab, et võim ja raha ajavad inimese hulluks. Miks ei võiks siis inimene sellega, et ta hull on, võimu ja jõukust saavutada. Need asjad peaksid kokku klappima."

* "Kui me pühakud ei ole, oleme hullud, ja pühakud oleme ainult siis, kui me hullumeelsusest kõrgemale tõuseme. Hullumeelsuse raskustung veab pühadust katastroofilise kokkupõrke poole."

* "Niisiis, kas meie liik on vaimuhaige? Jah, tõenäoliselt. Kuigi hullumeelsus on samal ajal ka maskeraad, sügavama mõistuse plaanitsus, selle meeleheite tagajärg, mida me infiniitsuste ja igavikkude pärast tunneme. Hullumeelsus on diagnoos või kohtuotsus, mille on langetanud mitmed meie kõige suuremad õpetajad ja geeniused - ning nende pettumus inimsoos."

* ""Sa oled kindlasti näinud, kuidas Shula aias lilledega sosistab? /---/ Mis keelt ta nendega räägib? Kas poola keelt?"
Tõenäoliselt skisofreenia keelt.
"Ma lugesin talle omal ajal "Alice imedemaal". Seal olid rääkivad lilled. Elavate lillede aed.""

* "Mul tuleb praegu meelde üks vana anekdoot vaimuhaigest mehest. Talle öeldi: "Aga kulla mees, sa oled ju paranoik," mispeale tema vastas: "Võib-olla tõesti, aga ega see ei keela teisi mind taga kiusamast." Väga tähendusrikas valgusesähvatus pimedusest."

Blogi "Ravimid. Antidepressandid, rahustid, unerohud, antipsühhootikumid, meeleolu stabilisaatorid jmt"

Blogi "RAVIMID. Antidepressandid, rahustid, unerohud, antipsühhootikumid, meeleolu stabilisaatorid jmt"
https://ravimid.wordpress.com/

"Käesoleva lehe eesmärgiks on jagada tasakaalustatud infot tõenduspõhise psühhiaatria ja psühhiaatriliste ravimite kohta, selleks et ravimite tarbijad saaksid teha teadlikumaid valikuid ja vältida pikaaegsest ravimisõltuvusest tuleneda võivaid tervisekahjustusi. Me mõistame ja mööname, et paljude keerulises olukorras inimeste jaoks on psühhiaatriliste ravimite kasutamine põhjendatult ainuvõimalik ja sobivaim valik, kuid ka neile kulub ära teadmine võimalike ohtude kohta, mis ravimite võtmisega kaasnevad. Kuna ravimitest võõrutamise ja looduslike alternatiivide kohta leidub väga vähe eestikeelset infot, siis püüame ka seda lünka täita omapoolse panusega. Loodame, et suurem informeeritus aitab ravimivallas orienteerumisvõime kaotanutel enesekindlust ja otsustusvõimet suurendada ja astuda mõni vajalik samm õnnelikuma elu suunas."
Allikas: https://ravimid.wordpress.com/eesmargid/

Sisaldab kirjutisi psühhiaatriliste ravimite uudistest, vähetuntud faktidest nende mõju kohta, võõrutusest, alternatiividest, varsti tõenäoliselt ka lugejate kogemustest. Enamasti on tegu ajakirjanduses ilmunud ja tõlkematerjalidega. On ulatuslikud loetelud teemakohastest raamatutest, videotest jm linke.

Haruki Murakami "Norra mets"

Haruki Murakami (sünd 12. jaanuaril 1949) on Jaapani kirjanik. Kirjutanud üle kümne romaani, arvukalt lühijutte ja tõlkeid. Romaan "Norra mets" ilmus 1987. aastal. Eesti keeles ilmus 2006. a Kati Lindströmi tõlgituna. Selles imepärases romaanis on päris palju juttu vaimutervisest ja vaimuhaiglast. Mõned katked:

"Kui ma sellest ühel päeval oma raviarstile rääkisin, ütles ta, et see, mis sa tunned, on teatud mõttes õige. Ta ütleb, et meie, patsiendid, ei ela siin mitte selleks, et seda kiiksu sirgeks rihtida, vaid et sellega koos elama õppida. Et meie üheks probleemiks on see, et me ei suuda selle kiiksuga leppida. Nii nagu igal inimesel on oma ainuomane kõnnak, nii on igalühel ka ainuomane viis asju näha, mõelda ja tunda ning kui seda parandama hakata, ei pidavat see sugugi nii kiiresti käima, ja kui vägisi parandama hakata, võivat mõni teine koht paigast ära minna. Muidugi on see äärmiselt lihtsustatud seletus ja see on ainult üks osa nendest probleemidest, mis meid valdavad, aga sellegipoolest arvan ma, et ma mõistan, mis ta öelda tahtis."

"Väljaspool elavad paljud inimesed enesele oma kiikse teadvustamata, aga meie pisikeses maailmas on kiiksust saanud eeltingimus. Nii nagu indiaanlased ehivad enda päid sulgedega, mis väljendavad nende hõime, nii on meie küljes kiiksud. Ja elame vaikselt, ilma üksteisele haiget tegemata."

"Selle asutuse probleemiks on see, et kui korra siia oled sattunud, muutub siit väljaminemine keeruliseks või suisa hirmuäratavaks. Seni kuni me siin oleme, tunneme end rõõsalt ja rahulikult. Suudame oma kiiksudesse loomulikult suhtuda. Tunneme, et oleme taastunud. Aga meil puudub kindlustunne, et ka välismaailm meid samasugustena võtab, nagu meie end näeme."

"Vanasti ainult too maja oligi, sinna toodi siis kõik patsiendid kokku ja tehti grupiteraapiat. Ühesõnaga, miks see kõik alguse sai, oli see, et selle mehe pojal oli kalduvusi vaimuhaigusteks ja siis üks spetsialist tegi talle grupiteraapiat. Selle arsti teooria oli, et kui elatakse kõikidest asulatest eemal ja tehakse koos üksteist aidates füüsilist tööd, käib arst, annab nõu ja kontrollib olukorda, on võimalik teatud tüüpi haigustele lahendus leida. Nii saigi see asutus alguse."

"Sest tead, meie haiguse juures on kõige olulisem usaldus. Minu haigus ei löö välja, kui on olemas usaldustunne. Et selle inimese peale võib loota, kui mul jälle natukenegi halvem hakkab. See tähendab, kui kruvid logisema hakkavad, siis see inimene paneb seda kohe tähele ja ravib mu suure hoole ja kannatusega terveks – keerab kruvi jälle kõvasti kinni ja harutab sasipuntrad lahti. Kui ainult selline usaldus on, siis seda krõksu ei tule. Küll ma olin rõõmus! Mõtlesin, et küll see inimese elu on ikka ilus."

"„See, mis meist korralikud inimesed teeb,” ütles Reiko, „on see, et me taipame, et meil kõik korras pole.”"

"Pärast seda algasid vähehaaval hallutsinatsioonid. Kui ta maha istus, et kirja kirjutada, kõnetasid teda kõiksugu inimesed ja segasid kirjutamist. Tema üritas sõnu valida, aga nemad segasid. Aga kuni Sinu teistkordse külastuseni olid need haigusnähud üsna kerged ning kui aus olla, siis ei võtnud ka mina neid eriti tõsiselt. Meil käivad sellised haigusnähud vähem või rohkem tsükliliselt peal. Kuid pärast Sinu lahkumist muutusid need haigusnähud üsnagi tõsiseks. Isegi igapäevavestlus on tema jaoks praegu väga raske. Ta ei suuda sõnu valida. Peale selle on ta praegu hirmsas segaduses. Segaduses, hirmunud. Ka hallutsinatsioonid muutuvad järk-järgult hullemaks."

"Siinse asutuse eesmärk on luua keskkond, milles patsiendid õpiksid ise ennast ravima, nii et meditsiinilist poolt siia korralikult kaasatud ei ole. Seepärast, kui peaks juhtuma, et Naoko haigusnähud veelgi halvenevad, tuleb ta ilmselt üle viia teise haiglasse või raviasutusse."

"Nagu ma Sulle korra varem ütlesin, on kõige tähtsam olla kannatlik. Ei tohi lootust jätta, sassiläinud niidipundar tuleb niit niidi haaval lahti harutada. Ükskõik, kui lootusetu olukord ka ei paistaks, kuskil on kindlasti niit, millest pundar hargnema hakkab. Kui ümbrus on pime, tuleb mõnda aega paigal istuda, kuni silmad pimedusega harjuvad."

"Vahel üritad Sa elu liiga oma tahtmise järgi painutada. Kui Sa ei taha vaimuhaiglas lõpetada, siis katsu oma südant pisut rohkem avada ning ennast eluvoolu kätte usaldada."

Hukkus John Nash

USA matemaatik John Forbes Nash Jr, kelle elust räägib film "Piinatud geenius" ("A Beautiful Mind"), hukkus 23. mail 2015 autoõnnetuses.

Nii 86aastane Nash (sünd 13. juuni 1928) kui ka tema 82aastane naine Alicia hukkusid New Jersey's avarii teinud taksos.

John Nash sai 1994. aastal Nobeli majanduspreemia oma töö eest mänguteooria arendamisel. Film "Piinatud geenius" (2001) keskendus tema haigestumisele ja võitlusele skisofreeniaga. Filmis kehastas John Nashi Russell Crowe.

"'Beautiful Mind' mathematician John Nash killed in crash" - http://www.bbc.com/news/world-us-canada-32865248

Foto Wikipediast, © Peter Badge, 2000s.

Artikkel: ""Pealtnägija": iga viies üle 55aastane väikelinna naine elab rahustite peal"

Artikkel: ""Pealtnägija": iga viies üle 55aastane väikelinna naine elab rahustite peal"
http://uudised.err.ee/v/eesti/ca535eb6-beac-4a9c-87fb-fc9fe7734aaa

Mihkel Kärmas tutvustab 20. mail 2015 kavas olnud telesaate "Pealtnägija" avalugu rahusti- ja antidepressandisõltuvusest.

Depressioon on Eestis 88 000 inimesel. Eriti hämmastavad on just rahustite kasutamise numbrid - sisuliselt iga viies üle 55aastane väikelinna naine on rahustite peal.

"Peamiselt Lõuna-Eestis tegutsev psühhiaatria erialakomisjoni liige psühhiaater Peeter Jaanson selgitas, et tüüpiline depressiooniga patsient kurdab seda, et tal on kadunud rõõmustamise võime, tema meeleolu on püsivalt alanenud, tal on väga raske keskenduda, oma mõtteid koondada, ta tunneb jõuetust, sageli lisanduvad unehäired, isutus ja ülemäärane süütunne.

Levinud arusaama järgi ja lihtsalt öeldes põhjustab depressiooni serotoniini ehk nn õnnehormooni puudus ajus ja moodsad antidepressandid – näiteks Prozac – reguleerivad just seda. Aastaid Inglismaal töötanud ja praegu Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus töötav psühhiaater Eduard Maron märkis, et depressioon on maailmas üks levinumaid probleeme ning et umbes 20 protsenti inimestest võib elu jooksul sellesse haigestuda. Peale selle võib umbes 25 protsenti inimestest haigestuda kas ühte või teise ärevushäiresse."

Edasi vaata viidatud artiklist.

Artikkel: "Tundsin, et mind jälgitakse"

Artikkel:  ""Tundsin, et mind jälgitakse". Skisofreenia aitas inimesena kasvada"
Kaire Talviste, ajakiri Psühholoogia Sinule, juuni 2014.

http://www.vaimnetervis.ee/wp-content/uploads/2014/04/Artikkel-Ps%C3%BChholoogia-Sinule.pdf

Paranoidset skisofreeniat põdenud Annikast (nimi muudetud), kes aitab Tallinna Vaimse Tervise keskuses inimestel psüühikahäiretest taastuda ja tööturule naasta. Annika ise haigestus 20aastasena. Praegu on ta 34aastane, kasvatab teismelist tütart, käib tööl, on ühiskondlikult aktiivne ja lõpetab ülikooli. Viis aastat tagasi pandi talle skisofreenia diagnoos...

Uuring "Vaimse tervise häirega inimesed tööturul"

Sotsiaalministeeriumi tellimusel on Poliitikauuringute Keskusel Praxis valminud uuring "Vaimse tervise häirega inimesed tööturul" - uuringu mahukas tekst (158 lk) on aadressil
http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Toovaldkond/tp_f-too_loppraport_praxis_v_1505.pdf

Muu hulgas on uuringus käsitletud vaimse tervise häirete problemaatikat tööelus, vaadeldes eraldi tavalisi vaimse tervise häireid ning raskeid psüühika- ja käitumishäireid. Raskete häirete hulgas on skisofreenia, teised skisotüüpsed ja luululised häired, isiksusehäired.
Tavaliste vaimse tervise häiretena käsitletakse depressiooni, muid meeleoluhäireid, ärevushäireid, muid neurootilisi, stressiga seotud ja somatoformseid häireid ning kerget vaimset alaarengut.

Sotsiaalministeeriumi pressiteatest 15.05.2015:
"Psüühika- ja käitumishäiretega inimesed moodustavad suure rühma osalise töövõimega või töövõimeta inimestest, kes saaksid tööd teha. Seega on nad töövõimereformi käivitudes reformi oluliseks sihtrühmaks. Uuringust selgus, et muudatused, mida töövõimereformiga kavandatakse, sobivad ka vaimse tervise häirega inimeste tööellu aitamiseks.

2014. aasta alguses oli Eestis 32 498 püsiva töövõimetusega inimest, kelle töövõime puudus või oli osaline psüühika- või käitumishäire tõttu. Sotsiaalkindlustusameti andmetel töötas 2013. aastal neist inimestest kolmandik.

Töövõimereformi käivitudes hakatakse alates 1. juulist 2016 senise püsiva töövõimetuse asemel hindama inimese töövõimet ning töövõimetuspensioni asemel maksma töövõimetoetust. Alates järgmise aasta teisest poolaastast hindab uute taotlejate töövõimet Töötukassa. 1. juulist 2016 hakkab Töötukassa maksma töövõimetoetust uutele süsteemiga liituvatele inimestele, kelle töövõime on hinnatud osaliseks või puuduvaks. Tänaste töövõimetuspensionäride töövõimet hakatakse uutel alustel Töötukassas hindama 1. jaanuarist 2017. 

Uuringu põhjal annab Poliitikauuringute Keskus Praxis soovitusi psüühika- ja käitumishäirete ennetamiseks ja vaimse tervise probleemidega inimeste töötamise võimaluste edendamiseks. Tehtud ettepanekutega on arvestatud töövõimereformi tööturu- ja sotsiaalteenuste pakkumisel, mis algab Töötukassas ja Sotsiaalkindlustusametis 1. jaanuarist 2016. Samuti on vaimse tervise häirega inimeste vajadustega arvestatud tulevase inimeste töövõime hindamise metoodika täiustamisel, kus hindamisse kaasatakse kliiniline psühholoog." 

Film: "Take These Broken Wings - recovery from schizophrenia without drugs".

Kommentaarides juhiti tähelepanu ühele huvitavale videole, "mis küll tund aega pikk. Kuid seal räägitakse asjadest, millest muidu ei räägita. Oleks huvitav teada, mida professionaalid sellest arvavad." Aitäh, Cätlyn!

Panen viite sellele videole ka siia.
http://beyondmeds.com/2014/04/09/take-these-broken-wings-3/

Samuti saab seda vaadata YouTube'ist. Tegemist on Daniel Mackleri filmiga "Take These Broken Wings - recovery from schizophrenia without drugs".

Pärit on see leheküljelt "Beyond Meds. Alternatives to Psychatry", mille sisulise väärtuse kohta pole ma pädev hinnangut andma, kuid millega on huvitav tutvuda.
http://beyondmeds.com/

Daniel Mackleri koduleht "Wild Truth. Healing from Childhood Trauma" on siin: http://wildtruth.net/

Eelpool viidatud filmi "Take These Broken Wings" kohta kirjutab Daniel Mackler ka oma kodulehel: http://wildtruth.net/dvd/brokenwings/

Raadiosaade: Meediatund. Vaimne tervis ja ajakirjandus

Meediatund "Vaimne tervis ja ajakirjandus" oli eetris 4. mail 2015.

Kuivõrd on vaimse tervise avalik käsitlemine tabuteema? Kuidas vähendada häbimärgistamist ja leida edulugusid?
Stuudios on Anneli Ammas ajalehest Postimees ja Airi Mitendorf Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudist. Saatejuht on ERRi ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk.
Kuulata saab siit: http://vikerraadio.err.ee/v/meediatund/saated/24f953b2-7d78-4520-95fd-670e343ae33e

Lühidalt räägitust:

Vaimse tervise probleemid on 10 protsendil inimestest.

Inimesse suhtumine peab ikka olema delikaatne ja hell.

Vaimse tervise probleem on olnud avalikkuses tõsine tabuteema.

Positiivne vaimne tervis võib olla ka inimesel, kellel on diagnoos - kui tal on tugev heaoluseisund, mis on alus positiivsele vaimsele tervisele.

Kuidas nendest inimestest rääkida? Need inimesed ei ole ise süüdi. See on inimene, kellel on tekkinud mingi haigus.

Oluline on, milline foon luuakse kogu loole. Oluline on positiivne foon, mitte haige ja tema perekonna märgistamine ja halvustamine.

Vaimse tervise probleemidega laste kaitse probleemid seoses ajakirjanduses nendest kirjutamisega.

Meedia peab aitama kaasa, et inimene pöörduks arsti või sotsiaaltöötaja poole Kui ei pöörduta, siis see võib viia järjest suuremate probleemideni.

Vaimne tervis ja heaolu on komplekt inimese isiksuslikest, psühholoogilistest jm omadustest.

Mitte kirjeldada suitsiidimeetodeid - ajakirjandus peaks ikkagi enesetapukatsetest vaikima, meetodi kirjeldust mitte sisse panna. Loos peaks olema antud abikontaktid.

Hiljuti Alpides toimunud Saksa lennukatastroofi puhul jäi palju küsimusi avamata, liiga kiiresti keskenduti depressiooni diagnoosile. Depressioon üksi ei too kaasa sellist suurt katastroofi. Liiga palju oli spekulatsioone.

25-40 protsenti inimestest võivad oma elu jooksul kokku puutuda depressiooniga. Nad peaksid pöörduma abi saama, et mitte sattuda sellesse kui süvenevasse haigusse.

Vaimupuudega lauljatest Eurovisiooni lauluvõistlusel. Kuidas nad tulevad toime järelmõjudega, kuidas neid toetab kaasas olev võrgustik ja eestkostjad. Nende saatjate ja juhendajate vastutus on suur.

Kokkuvõtteks:
Anneli Ammas: olla väga salliv, kõikide teistsuguste suhtes.
Airi Mitendorf: depressioon ei küsi, kelle juurde ta järgmisena läheb...
Tarmu Tammerk: ajakirjanduses avaldatu peab sisaldama informatsiooni, kus abi saada:

• Eluliin http://www.eluliin.ee/
• lahendus.net
• peaasi.ee
• perearst

Uurida, kelle poole inimene on pöördunud abisaamiseks, enne kui pöördub ajakirjanduse poole.

Saate lõpuminutitel on juttu inimestest, kes soovivad enda kohta käivaid andmeid internetist kustutada.

Mai on USA-s vaimse tervise kuu

Mai on USA-s vaimse tervise kuu.

Vaata:
https://www.facebook.com/hashtag/mentalhealthmonth
Mental illness affects 1 in 4 American adults.

Artikkel: "A Look Inside the Mind of Schizophrenia"

Artikkel: "A Look Inside the Mind of Schizophrenia"
Margarita Tarkovsky, World of Psychology.
http://psychcentral.com/blog/archives/2011/06/04/a-look-inside-the-mind-of-schizophrenia/

Artiklis analüüsitakse E. Fuller Torrey raamatut Surviving Schizophrenia: A Manual for Families, Patients and Providers, mis võtab kokku skisofreenia kohta käivad eel- ja valearvamused.

Tsitaate:
"As Torrey writes, schizophrenia isn’t like a flood that washes away your possessions or a cancer with a growing tumor. We can empathize with people in such situations. Instead it’s “madness” — making it especially hard for people to make sense of what’s going on in the first place."

"Most people associate schizophrenia with hallucinations and delusions, which are indeed common. But actually, they’re not necessary for the diagnosis. As Torrey writes, “…no single symptom is essential for the diagnosis of schizophrenia. There are many people with schizophrenia who have a combination of other symptoms, such as thought disorder, disturbances of affect, and disturbances of behavior, who have never had delusions or hallucinations.”"

"So, again, imagine that you’re unable to trust your own brain and what it’s telling you. One patient described it as the problem of using a “self-measuring ruler.” Torrey writes that “you must use your malfunctioning brain to assess the malfunction of your brain.”
Torrey says that people with schizophrenia are “heroic in their attempts to keep a mental equilibrium,” considering their disordered brain functioning. The proper response from us should be one of “patience and understanding.”"

"Sõber/sõbranna jääb sõbraks/sõbrannaks ka haigestumise korral!"

Kuidas käituda skisofreenikuga?
27.02.09 / Psühhiaatria

Tere!
Minu endine sõbranna põeb kroonilist skisofreeniat. Tal on väga veidrad tõekspidamised ja ta räägib väga lolli juttu juba mitu aastat järjest. Minu jaoks on temaga suhtlemine vastik ja ma tahaks selle üldse lõpetada, aga kuidas seda teha? Isegi siis, kui ütlen, et mul aega pole, helistab ta mulle kogu aeg ja räägib oma luulusid.
Lugupidamisega,
Kati

Vastab:
Jüri Ennet
Psühhiaater

Endise sõbranna ema las organiseerib tema (sõbranna) tohtri juurde saatmise. Endist sõbrannat tuleb ka hea sõnaga toetada ja julgustada, et ta ikka rohtu korralikult võtaks (juba väga head rohud olemas), tervislikke eluviise igapäevaselt rakendaks. Teda julgustada ja toetada! Ta austab sind ja sellepärast sinu poole pöördubki.
Kindlasõnaliselt öelda, et olen praegu oma tegemistega suuresti hõivatud ja üle kolme-viie minuti sinuga hetkel vestelda ei saa. Helistame jälle homme kell...
Elu mõnikord vaid nende "veidrate" ja uute mõtete varal edasi arenebki. Kui me kõik ühtmoodi mõtleme, siis me oleksime ju robotid.
Aita sõbrannat, julgusta ja siis tegele aktiivselt oma tegemistega.
Sõber/sõbranna jääb sõbraks/sõbrannaks ka haigestumise korral!
Kõike head teile mõlemile soovides,
Tohtrionu Jüri

Allikas: https://www.kliinik.ee/psuhhiaatria/id-7/noustamine/question-55294&useful_submit=true&question_id=55294&useful=1

Bertha Antoinetta Mason - maailma kuulsamaid vaimuhaigeid

Üks maailma kuulsamaid vaimuhaigeid on Bertha Antoinetta Mason, abiellunult Rochester.

Kuulsaks on selle kirjandustegelase kirjutanud Charlotte Brontë (1816-1855) oma romaanis "Jane Eyre" (1847).

"Aeglaselt edasi kõndides kostis mulle äkki kõrvu hääl, millist ma siinses vaikuses kõige vähem ootasin: see oli naer, imelik naer - terav, kuiv, rõõmutu. Seisatasin. Naer lakkas, ent ainult silmapilguks. siis kõlas ta valjemini, ja läks üle lärmakaks naerulaginaks, mis näis igas üksikus tühjas kambris vastukaja äratavat." ("Jane Eyre", ERK, Tallinn 1959, tlk. E. Raidaru.)

Ent ainult verd tarretama paneva naeruga romaanis ei piirduta. Jamaikalt pärit kunagine kaunis kreoolitar Bertha on oma lähikondlastele ohtlik, vägivaldne ja panebki lõpuks mõisahoone põlema, hüpates ise katuselt alla surnuks. Lehekülgi tema kohta on masendav lugeda.

Teadlased, kirjanduskriitikud, arstid, psühhiaatrid jpt on läbi aegade püüdnud panna Bertha Masoni hullumeelsusele diagnoosi, kuid enamasti ikka tõdenud, et tema tõve ilmingud ei vasta ühelegi diagnoosile kuigi täpselt ja neis on palju kirjanduslikku fantaasiat, võib-olla ka autori hirmu hullude ja hullumeelsuse ees.

Üks arutlus Bertha  Antoinetta Masoni vaimuhaigusest on siin: "Bertha Mason's Madness in a Contemporary Context".
Mia Iwama (English 151, Brown University, 2003)
http://www.victorianweb.org/authors/bronte/cbronte/iwama8.html

Vt ka Wikipediast: http://en.wikipedia.org/wiki/Bertha_Mason

Ülal: Edmund Garretti illustratsioon
(1897)
All: F. H. Townsendi illustratsioon
(1847)

Artikkel: "Isiksusi ja kultuure kujundav parasiit"

Artikkel: "Isiksusi ja kultuure kujundav parasiit.
Kui suurel määral on käitumine meie enda kontrolli all või meiega manipuleerivate parasiitide võimuses?"
Tuul Sepp ja Elin Sild.
Sirp/Teadus, 27. märtsil 2015.
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/isiksusi-ja-kultuure-kujundav-parasiit/

Osast "Toksoplasma ja skisofreenia":
"Juba 1950. aastatel märgati, et toksoplasmanakkuse esinemine skisofreeniahaigetel on märkimisväärselt levinud. Hiljem tõestati ka selle seose põhjuslikkus: toksoplasmanakkus põhjustab skisofreeniat, mitte skisofreeniahaiged pole toksoplasmale vastuvõtlikumad. Nimelt suurendab toksoplasma ajus närvisignaalide edastaja dopamiini kontsentratsiooni, suurendades selle aine tootmist peremehe rakkudes ning kandes ka ise dopamiini eellasmolekulide geene.11 Dopamiini suurenenud hulk kindlates ajupiirkondades on teadaolevalt skisofreenia tekke üks peamisi põhjusi ning enamik skisofreeniaravimeid mõjutabki just ajurakkudes dopamiini retseptoreid. Peale suurenenud tõenäosuse haigestuda skisofreeniasse suurendab toksoplasmoos mõne uuringu järgi ka suitsiidiriski."

Vatslav Nižinski (1889-1950)

Täna 126 aastat tagasi ehk 12. märtsil 1889 sündis Kiievis poola balletiartistide perekonnas Vatslav Nižinski (Wacław Niżyński). 1896. a asus poiss õppima tantsu Peterburi keiserlikus balletikoolis. Pärast kooli lõpetamist sai temast esitantsija Peterburi Maria Teatris, kus tema partneriteks olid kuulsad tantsijannad Matilda Kšessinskaja,  Anna Pavlova jt.

1907. - 1913. aastal oli Nižinski esitantsijaks Pariisis Sergei Djagilevi "Vene hooaegadel". Ta oli peaosades ballettides "Petruška", "Seherezade", "Daphnis ja Chloe" jt. 1912. a lavastas ta ise balleti "Fauni pärastlõuna", kus tantsis ka peaosa. Järgmisel aastal lavastas ta veel kaks balletti ja lahkus Djagilevi juurest. Üheks lahkumise põhjuseks olnud ka nende intiimsuhte katkemine. 1914. a moodustas Nižinski oma tantsutrupi Londonis, kuid 1916. a pöördus Djagilevi truppi tagasi.

Austajatel ja kriitikutel tuli Nižinski tantsuoskuse, -stiili ja -maitse kirjeldamisel sõnadest puudus, nii julge oli ta koreograafina ja võluv tantsijana. Kümne lava-aastaga suutis ta tantsukunsti tohutult täiustada. Tema hüppeid lavalaudadel võrreldi lendamisega. Hinnati ka tema ümberkehastumisoskust. Igapäevaelus aga olnud ta pigem tagasihoidlik, häbelik ja püüdnud suhtlemist vältida.

1917. a, pärast abiellumist tantsijanna Romolaga  diagnoositi tal vaimuhaigus ja Nižinski pidi lavalt lahkuma. Üheks haigestumise põhjuseks lisaks keerulisele isiklikule elule on peetud ka tema innustumist tolstoilusest, mis oli vene kultuuriemigrantide hulgas populaarne ja mille kohaselt näitleja elukutse tähendas patustamist.

Nižinski elas mõnda aega Šveitsis, kus näis, et kuulsa psühhiaatri Eugen Bleuleri ravi andis tulemusi. Ta püüdis luua uut tantsu jäädvustamise süsteemi, unistas oma tantsukoolist ja kirjutas raamatu "Nižinski päevik", mis anti välja Pariisis 1953. a.

Kuid skisofreenia teravnes uuesti ja Nižinski veetis oma elu ülejäänud aastad vaimuhaiglates. 8. või 11. aprillil 1950 suri ta Londonis, 1953. a maeti tema põrm ümber Montmartre'i kalmistule Pariisis.

Pildid internetist: ülal Vatslav Nižinski prints Albertina balletis "Giselle" (1910), keskel peaosas balletis "Seherezade".

Elyn Saks: "Olemuselt oleme me samasugused nagu teie."

"Ajakirjanik Gareth Cook: Mida tahaksite, et ühiskond teaks skisofreeniast?
Elyn Saks: Mõtlen, et skisofreenia kohta on palju müüte. Kõige rohkem tahaksin, et ühiskond teaks: olemuselt oleme me samasugused nagu teie - me tahame, nagu ütles Sigmund Freud, "armastada ja töötada". On müüdid selle kohta, et me ei suuda armastada ja töötada, kuid need on ainult müüdid. Vaimse tervise professionaalid peavad kohemaid lakkama rääkimast patsientidele, et neil tuleb järsult madaldada oma ootusi. Vastavate ressursside ja vastava hoolitsuse (care) puhul suudavad need inimesed oma potentsiaali ellu viia. On olemas ka müüt, et skisofreeniahaiged on ohtlikumad kui elanikkond tervikuna. Tegelikult peaksid inimesed pigem rohkem kartma narkomaane, kelle diagnoos on rohkem seotud vägivallaga kui vaimuhaigused. "

Originaaltekst inglise keeles:
"What do you wish the public knew about schizophrenia?
Elyn Saks: I think there are a lot of myths about schizophrenia. What I most wish the public knew is that, at bottom, we are really just like you: we want, in the words of Sigmund Freud, “to love and to work.” There are myths out there that we can’t do this, but they are just that: myths. Mental health professionals should stop immediately telling patient to drastically lower their expectations. With proper resources and proper care, people can live up to their potential. Finally, it is a myth that people with schizophrenia are more dangerous than the general public. The people really to fear are substance abusers, a diagnosis far more highly correlated with violence than mental illness."
Diary of a High-Functioning Person with Schizophrenia. Legal scholar Elyn Saks talks about her struggles with, and surprising triumphs over, mental illness. "Scientific American", 29. dets 2009
http://www.scientificamerican.com/article/diary-of-a-high-function/

Vene keeles:
"Что вы хотели бы, чтобы общественность знала о шизофрении?
Элин Сакс: Я думаю, что существует много мифов о шизофрении. Что я больше всего хотела бы, чтобы общественность знала: что, по сути, мы такие же как и вы: мы хотим, по словам Зигмунда Фрейда, «любить и работать». Есть мифы о том, что мы не можем этого делать, но они всего лишь мифы. Профессионалы в области психического здоровья должны немедленно прекратить говорить пациенту о том, что они должны решительно снизить свои ожидания. При надлежащих ресурсах и надлежащей заботе (care) люди могут соответствовать своему потенциалу. Наконец, миф о том, что люди с шизофренией более опасны, чем население в целом. Людям в действительности надо бояться (скорее) наркоманов, диагноз гораздо более отдаленно связан с насилием при психическом заболевании."
Дневник высоко функционирующего человека с шизофренией. Ученый-юрист рассказывает о своей борьбе, и об удивительных победах, над психическим заболеванием. 29 декабря 2009 г
http://schizonet.ru/forum/viewtopic.php?f=26&t=3119

Eelnenud tsitaat ja järgbnev tekst on Skiso Prääniku lühendatud vabatõlge venekeelse foorumi "Skisofreenia ja mina" põhjal (ei ole sobv ametliku tõlkena kasutamiseks):

Ajakirjanik (AK): Kas te võiksite kirjeldada oma esimest skisofreeniakogemust? Olete kuskil öelnud, et olite tollal 8-aastane.
Elyn Saks (ES): Ma ei arva, et mulle oleks pandud laste skisofreenia diagnoos, kuid võimalik, et olid mõned kaudsed tunnused. Näiteks oli mul aeg-ajalt tunne, et mu mõistus laguneb: puudus kese asjade vastuvõtuks, nende ühendamiseks ja nende mõtestamiseks. Seetõttu panin ka oma raamatu pealkirjaks "Keskus ei suuda kinni hoida" (“The Center Cannot Hold”).
Esimene psühhoosiepisood oli mul umbes 16aastasena, kui läksin ootamatult keset päeva koolist koju. Majad tundusid mulle kummalistena; nad saatsid mulle sõnumeid, et olen eriti halb. Kuuldus karjeid ja sosinat. Kolledžis õppimise ajal ilmnesid niisugused märgid, kuid "ametlikku" läbipõlemist (breakdown) ei olnud mul enne kraadiõpet Oxfordis.

AK:  Kas võite kirjeldada oma subjektiivset kogemust, et inimesed teaksid, mis toimub skisofreeniahaigega?
ES: Minu meelest on see hirmusegane reipus. Teil on tohutu hirm ja segadus, näete ja tajute koledaid nägemusi ja mõtteid. Tõusete voodist täiesti hirmununa nagu pärast košmaari. Aga unekošmaarist saate ärgates väljuda, kuid psühhoosiga ei ole nii, et avate silmad ja see kaob.
See on tõesti väga subjektiivne. Objektiivseks võib pidada sonimist (olin irratsionaalselt veendunud, et olen oma mõtetega tapnud tuhandeid inimesi), harva hallutsinatsiooni (seinal nägin tohutut ämblikku) ja sassis mõtlemist (nn vabad assotsiatsioonid). Neid nimetatakse sksisofreenia positiivseteks tunnusteks. Esimestel Oxfordi-aastatel ilmnesid ka negatiivsed tunnused: apaatia, võõrandumine, võimetus tööd teha või sõbrustada.

AK: Kas need ilmingud on teil iga päev või iga nädal ja millised need on?
ES: Spektri ühes otsas on mul üleminevad hullumeelsed mõtted (näiteks, et tapsin inimese), mida võin kohe määratleda oma haiguse, aga mitte tegelikkuse ilminguks. Edasi võib mul olla kolm-neli päeva hullumeelseid mõtteid, millest ma ei saa lahti. Spektri lõpus on põgenemine kuhugi nurka, värisedes ja ulgudes. Üleminevaid psühhootilisi mõtteid võib mul olla mitu korda päevas. Mitmepäevased episoodid on harilikult seotud stressiga ja neid esineb kolm neli korda aastas. Nurkapõgenemist pole mul juba palju aastaid ette tulnud.

Edasi räägib ES sellest, et esimesel kahel Oxfordi-aastal ja tõsisemate episoodide perioodil ei ole ta olnud suuteline töötama. Muidu aga on töö tema jaoks asi, millest ta loobub viimases järjekorras. Vaimse aktiivsuse alalhoidmine on heaoluks tähtis. Töö aitab tal olla stabiilsem ja ta on märganud, et õhtuti, kui tööd pole (pole sellise struktuuriga akadeemilist tegevust nagu päeval), on tal raskem keskenduda. Töötades jäävad sümptomid tahaplaanile ja ei muutu häirivateks. ES-i akadeemilise töö juures kutsub temas mõningat  stressi esile vajadus õpetada. Reisid seoses loengutega ja ettekanded on rasked ja nende järel on ta õhtuti mitu tundi "endast väljas", seetõttu ei võta ta kuigi meelsasti vastu esinemiskutseid. Mõtelda ja kirjutada aga meeldib talle väga.

Vastates küsimusele sunniviisilisest ravist ütleb ES, et kõige raskemad on talle olnud füüsilised piirangud, pidev jälgimine haiglas, privaatsuse puudumine, sest personal viibis isegi tema jutuajamiste juures vanematega. Niisugune tahtevastane tegevus on tekitanud temas tahtmatuse pöörduda haiglaravile, kuid tal on vedanud, sest tema praegused psühhiaatrid on valmis riskima ja katsetama tema raviga iseseisvalt, väljaspool haiglat.

Igapäevatööks on ES-i jaoks lisaks teadustööle ka vaimuhaigete õiguste kaitse. samuti osaleb ta koos teiste skisofreeniahaigetega mitme ülikooli psühhiaatriaalastes katsetes. (Siinkohal jätan ma oma referatiivsest tõlkest palju välja, kes soovib, võib pöörduda algallikate poole.)

AK: Kuidas reageerisite oma diagnoosile ja kuidas on teie vaated sellest ajast muutunud?
ES: Kui seda kuulsin, tundsin tühjust. Mul oli tunne, et mind on kutsutud süngesse ja haigesse ellu. Mulle öeldi ka, et ma pole suuteline elama ja töötama iseseisvalt. Kuid nii ei läinud. Lisaks väga heale tööle on mul suurepärane mees ja head sõbrad.
Huvitav on aga, et mu elu muutus palju paremaks sellest ajast peale, kui ma enam ei võidelnud oma diagnoosiga ega keeldunud arstimitest. Niisugused võitluskatsed kukkusid haledasti läbi. Niipea kui ma nõustusin oma haigusega ja vajadusega seda ravida ning võtta ravimeid, muutus mu elu palju paremaks. Minu haigus oli tõepoolest õnnetu juhus, aga mitte mu olemus.

Foto: ted.com, 2012.

Vt ka http://skiso-praanik.blogspot.com/search/label/Elyn%20Saks

Dan Hurley "Targem. Ajuvõimekuse arendamise uus teadus"

Dan Hurley
"Targem. Ajuvõimekuse arendamise uus teadus"
Kirjastus Tänapäev, 2014.
Inglise keelest tõlkinud Lauri Liiders.

Teadusajakirjanik Dan Hurley otsib vastust küsimustele, kas ja kuidas on võimalik tõsta inimese intelligentsust, kas õppimisoskuse piirid pannakse paika juba meie sünnihetkel või saame ise selle suhtes midagi ette võtta. Raamatus Smarter, The New Science of Building Brain Power, mis on kirjutatud 2013. a, on palju juttu neuroteadlaste uuringutest ja vestlustest nendega. Siinkohal tsitaate seoses skisofreeniaga:

"Üritage raskekujulise depressiooni või skisofreenia all kannatajatele väita, et intelligentsusel pole tähtsust. Üllatuslikult on üheks nende haiguste kõige tõsisemaks küljeks just intelligentsuse oluline vähenemine, nii et nende puhul, kel on tugevamad vaimsed võimed, on ka paranemisprognoos reeglina kõige soodsam."

"Kognitiivne treening arendab intellektuaalseid võimeid märkimisväärselt. Kakskümmend kaks uurimust täheldasid arenguid just muutliku intelligentsuse või arutlusvõime osas, samas kui ülejäänud viiskümmend kolm avastasid mitmeid muid olulisi arenguid sääraste võimete puhul, nagu tähelepanu, täidesaatvad funktsioonid, töömälu ja lugemine. Arengut on täheldatud lisaks põhikooliõpilastele ka koolieelikute, ülikoolitudengite, keskealiste ja vanurite puhul. Treeningust on kasu saanud nii täie tervise juures olevad vabatahtlikud kui ka inimesed, kes kannatavad mitmesuguste vaevuste all, nagu Downi sündroom, skisofreenia, ajutraumad, alkoholism, Parkinsoni tõbi, kemoteraapiaga ravitav vähk, tähelepanupuudulikkus- ja hüperaktiivsushäire (ADHD) ning kerge kognitiivne häire (mis tihti eelneb Alzheimeri tõvele). Treeningust saadav kasu püsib kuni kaheksa kuud pärast sellest loobumist."

"Mehed näitavad reeglina paremaid tulemusi ruumilis-visuaalsete ülesannete puhul, samas on naised paremad suulises väljendusoskuses ning pikaajalise mälu osas."

"Merzenich loobus 2007. aastal kaasdirektori ametist San Francisco California ülikooli Kecki integratiivse neuroteaduse keskuses, et saaks pühendada rohkem aega 2004. aastal loodud ettevõttele nimega Posit Science. Merzenich, ning seega ka firma, on keskendunud treeningkavade loomisele tõsiste kognitiivsete häirete raviks, mis ulatuvad Alzheimeri tõvest ja ajutraumadest skisofreeniani välja. „Kavatseme esitada FDA-le (USA toidu- ja ravimiametile) taotluse skisofreenia raviks, kus meditsiiniliseks ravivahendiks on arvuti,” ütles Merzenich. „See ongi ravim. See põhjustab ajus muutusi.” Kui skisofreenia põhisümptomite, nagu pettekujutluste ja hallutsinatsioonide, ravimisel on juba ammu kasutatud antipsühhootilisi ravimeid, siis haiguse nõndanimetatud negatiivsed sümptomid – töömälu ja lihtsa loogilise mõtlemise oskuse tõsised taandarengud – on sageli kõige problemaatilisemad ning nende vastu pole tõhusaid ravimeid leitud. Antud lünka senises ravis soovibki Posit Science treeningkavadega täitma hakata. Kaks hiljutist uurimust, mida juhtis Sophia Vinogradov, San Francisco California ülikooli psühholoogiaosakonna asejuhataja, on tõestanud, et 50−80 treeningtundi parandasid järgneva poole aasta jooksul oluliselt patsientide verbaalset töömälu ning õpivõimet, oskust tegelikkust fantaasiast eristada ning nende üldist sotsiaalset hakkama saamist. Vinogradov juhib nüüd kolme uurimust kokku 260 katsealusega, lootes vastata Toidu- ja ravimiameti seatud kriteeriumitele treeningprogrammi kinnitamiseks skisofreenia kognitiivsete sümptomite raviviisina. „Ma arvan, et siin peitub suur potentsiaal uueks ravivahendiks, mida pakkuda psüühikahäirete all kannatavatele inimestele ning mille lähenemine erineb radikaalselt sellest, mida saavutatakse ravimite või psühhoteraapia abil,” rääkis Vinogradov. „See ravivorm keskendub otseselt mõningatele kesksetele infotöötlusega seotud ebanormaalsustele, mis haigust soodustavad, mitte pelgalt sümptomite leevendamisele, nagu ravimid, või paindlikumate reaktsioonide õpetamisele, nagu psühhoteraapia.” USA riiklik vaimse tervise instituut korraldas 9. aprillil 2012. aastal Marylandi osariigis Bethesda linnas konverentsi, et vaadata üle uuemad teadussaavutused vaimsete häirete ravimisel kognitiivtreeningu abil. Konverentsi raportis jõuti järeldusele, et vaja läheb spetsiifilisemaid uuringuid, eriti just selle kohta, kuidas treening inimeste igapäevast hakkamasaamist mõjutab."

"Soovitan igaühel, kelle pereliige kannatab skisofreenia all, mõelda Positi treeningprogrammidale. Kuid hoolimata sellest, et ma Merzenichi saavutusi tema teadusvaldkonnas väga imetlen, tõmbasin Positi oma nimekirjast maha, sest soovisin arendada enda muutlikku intelligentsust."

"Tagasi kodus New Jersey’s, lugesin läbi terve hulga viimase viie aasta jooksul avaldatud inim- ja loomkatsete tulemusi, mis tõestavad, et nikotiin – kui see on oma kahjulikust kaaslasest tubakast vabastatud ning seda tarvitatakse nätsu või plaastri kujul – võib osutuda kummaliseks, aga ootamatult mõjusaks kognitiivseks tugevdajaks, ning ravida või ära hoida mitmeid neuroloogilisi häireid, sealhulgas Parkinsoni tõbe, kergeid kognitiivseid häireid, ADHD-d, Tourette’i sündroomi ja skisofreeniat. Lisaks on seda juba ammu seostatud kaalu langemisega."

"Tähelepanu juhtimise erinevused on olulised nii tajumise puhul üldiselt kui ka käitumise ja emotsioonide kontrollimisel. Traumajärgse stressi all kannatavatel inimestel aitab see segavaid mõtteid ja mälestusi blokeerida. Ning see on ka üks kõige olulisematest teguritest, mis otsustab, kas skisofreeniadiagnoosiga inimesed suudavad kunagi uuesti normaalselt funktsioneerima hakata. Pärast ajakirjas Current Directions in Psychological Science ilmunud artiklit – ning võin uhkusega märkida, et see on endiselt kõige tsiteeritum artikkel antud väljaande ajaloos – on nii sotsiaalpsühholoogia, psühhopatoloogia, skisofreeniauuringute kui ka teiste seotud valdkondadega tegelevad inimesed hakanud mu tööle keskenduma. Just see artikkel tõmbas mu tegevusele tähelepanu ka väljaspool kognitiivpsühholoogia valdkonda.”

"...olid mitmed fMRT uuringud kinnitanud, et töömälu treenimine arendab ajutalitlust ja -struktuure ning selle tulemusi oli ka katseloomadega kinnitatud – laborihiirtega, pagan võtaks. Näidati, et sellest tõusis kasu nii väikeste laste, ülikoolitudengite, keskealiste, vanurite, kemoteraapiast ja ajutraumadest taastujate kui ka Downi sündroomi ja skisofreenia all kannatajate puhul."

Ulmejutust: skisofreenikud kosmoselaevade meeskondades

""...kuigi juba kahekümne esimese sajandi alguses esitas keegi Strauch idee lülitada kosmoselaevade meeskondadesse skisofreenikud. Juba siis teati, et eelarvamustest vabade assotsiatsioonide loomise võime väljendub skisoidsetel tüüpidel eriti tugevalt. Seal, kus normaalne inimene üritab ennenägematu kaoses tahes-tahtmatult midagi tuttavlikku, juba nähtut, stereotüüpset leida, ei näe skisoid, vastupidi, asju mitte lihtsalt nii, nagu need on, vaid on võimeline looma uusi stereotüüpe, mis lähtuvad otse vaadeldava kaose varjatuimast olemusest. Muide," jätkas Komov tasapisi erutudes, "see omadus on ühine kõige erinevamat tüüpi mõistuste skisoidsetele esindajatele. Ja kuna teoreetiliselt ei saa välistada võimalust, et kontakti objektiks satub just skisoidne indiviid, ja kuna õigeaegselt avastamata skisoidsus võib kontakti käigus viia üliraskete tagajärgedeni, näib teie poolt, Jakov, tõstatatud probleem väärivat teatud teaduslikku käsitlust." "
Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski "Väikemees" ("Малыш", 1970), vene keelest tõlkinud Veiko Belials. Kirjastuse Fantaasia ulmesari Orpheuse raamatukogu, 2014.

Võib-olla maalis van Gogh spiraalgalaktikat?

Vincent van Gogh on oma maalil "Tähisöö" (juuni 1889) väidetavalt kujutanud vaimuhaigla aknast nähtud taevast. Maal asub New Yorgi moodsa kunsti muuseumis.

Psühhiaatrite sõnul väljendas kunstnik hoogsates spiraalides endas olnud segadust. USA kunstnik ja fotograaf Michael Benson pakkus hiljuti oma raamatus aga välja tõlgenduse, mille kohaselt kujutas van Gogh Maast kaugel olevat spiraalgalaktikat Messier 51a, mille avastas 19. sajandi keskel Iiri astronoom William Parsons.

Bensonile on eelnenud samalaadseid arvamusi, millest kirjutab Daily Mail (2. veebr 2015):

"June last year, Dr Omar Nasim, a Newton International Fellow at Oxford University’s Faculty of History, provided his own context and insight into the connection in his book Observing by Hand.
'The Whirlpool Galaxy can clearly be seen at the centre of Van Gogh’s Starry Night, which seems to have been inspired by the artist’s knowledge of Camille Flammarion, a French writer who popularised Rosse’s vision,’ he said.
‘Flammarion described astronomical objects floating, as though “lost in the depths of the sky”, and was moved by the awe and terror they evoked “even in a cold engraving”.
'Van Gogh wrote of a similar sense of wonder shortly before he painted Starry Night.
'He paints the night sky as though newly discovered astronomical phenomena could be seen with the naked eye, expanding human imagination and perception by lending the viewer "telescopic eyes".'"

Allikas:
"Is van Gogh's Starry Night a painting of GALAXIES? Bright swirls are based on distant cosmic spirals, claims expert"
http://www.dailymail.co.uk/sciencetech/article-2936365/Is-van-Gogh-s-Starry-Night-painting-GALAXIES-Bright-swirls-based-distant-cosmic-spirals-claims-expert.html

Artiklid: "Psühhooside ja skisofreenia mõistmine" - "Understanding Psychosis and Schizophrenia"

Artikkel "Redefining Mental Illness", T. M. Luhrmann -  kirjanik, Stanfordi ülikooli antropoloogiaprofessor., The New York Times Sunday Review, 17. jaan 2015.

http://www.nytimes.com/2015/01/18/opinion/sunday/t-m-luhrmann-redefining-mental-illness.html?_r=0

"TWO months ago, the British Psychological Society released a remarkable document entitled “Understanding Psychosis and Schizophrenia.” Its authors say that hearing voices and feeling paranoid are common experiences, and are often a reaction to trauma, abuse or deprivation: “Calling them symptoms of mental illness, psychosis or schizophrenia is only one way of thinking about them, with advantages and disadvantages.”"

"Kaks kuud tagasi kirjutasid Briti Psühholoogiaseltsi dokumendi "Psühhooside ja skisofreenia mõistmine" autorid, et häälte kuulmine ja paranoidsed kahtlused on üldised ilmingud ja sageli põhjustatud traumast, ahistamisest vm, nende nimetamine vaimuhaiguste, psühhooside või skisofreenia tunnusteks on ainult üks viis nendest mõtlemiseks...""

Juttu on nende haiguste ravimisest, USA uuest vaatenurgast sellele. Raviks ei piisa mitte ainult ravimitest, vaid abiks võib olla haigete sotsiaalse olukorra muutmine,

Vaimse tervise probleeme on rohkem kui seni arvatud. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on oma eluaja jooksul vaimuhaiguse episoode ühel inimesel neljast. Vaimsed ja käitumuslikud probleemid näitavad maailma korratust. Madala ja keskmise sissetulekuga riikides jääb ravita neli inimest viiest haigestunust.

Vaata ka The British Psychological Society kliinilise psühholoogia divisjoni dokumenti "Understanding Psychosis and Schizophrenia", 27. nov 2014.
http://www.bps.org.uk/networks-and-communities/member-microsite/division-clinical-psychology/understanding-psychosis-and-schizophrenia

"Understanding Psychosis and Schizophrenia" 180leheküljeline täistekst on siin:
https://www.bps.org.uk/system/files/user-files/Division%20of%20Clinical%20Psychology/public/understanding_psychosis_-_final_19th_nov_2014.pdf

"Lendas üle käopesa"

Ameerika kirjaniku Ken Kesey (17. september 1935 - 10. november 2001) romaan "Lendas üle käopesa" ("One Flew Over the Cuckoo's Nest")  on kirjutatud 1962. a ja käsitles valusat vaimuhaigla-teemat. Ainestikku oma raamatu jaoks sai Kesey Menlo Park Veterans' Hospital'is öövahetustes töötades, kui ta veetis palju aega patsientidega vesteldes.

1963. a kohandas Dale Wasserman romaani lava jaoks ja 1975. aastal lavastas Miloš Forman väga tuntuks saanud filmi "Lendas üle käopesa", mis pälvis järgmisel aastal viis Oscarit: parim film, parim meesnäitleja (Jack Nicholson), parim naisnäitleja (Louise Fletcher), parim lavastaja (Forman) ja parim stsenaarium (Lawrence Hauben, Bo Goldman).

Laiemas kõnepruugis on teost nimetatud "hullumajaromaaniks" ja see sisaldab rohkesti ühiskonnakriitikat kui "lugu Asutusest, kus ainsad terve mõistusega ja humaanse mõttemaailmaga inimesed on vaimselt haiged." Ühiskonnaga vastuollu sattunud vaimuhaigete taltsutamiseks kasutatakse selles Asutuses lobotoomiat.

Eesti keeles ilmus Kesey romaan esmakordselt 1999. a Matti Piirimaa tõlkes. Enne seda oli Loomingu Raamatukogus 1985. a ilmunud Dale Wassermani kolmevaatuseline näidend "Lendas üle käopesa" Mati Soomre tõlkes.

“Man, when you lose your laugh you lose your footing.”
― Ken Kesey, One Flew Over the Cuckoo's Nest.

Fotol on Jack Nicholson isemeelse patsiendi McMurphy osas:

Artikkel: "Miks tekib psühhoos?"

Artikkel: "Miks tekib psühhoos?"

Liina Haring, TÜ kliinikumi psühhiaatriakliiniku psühhiaater.
ERR/Novaator/Tervis, 20. jaan 2015.
http://novaator.err.ee/v/tervis/7253319d-72c7-4ee2-929a-8ed40c35ef06

Tsitaate:
"Kaasaegne käsitlus skisofreenia spektri häiretest hõlmab dimensionaalset lähenemist, kus erinevatel haigetel, erinevatel haiguse ajaperioodidel võivad domineerida kas: meelepettelised elamused, mõttekäiguhäired, afektiivsed sümptomid, käitumise sobimatus, sealhulgas vägivaldsus, kognitiivne düsfunktsionaalsus ja/või elust välja langemine.

Psühhootilised häired kujunevad geenide ja keskkonna koosmõjul. Skisofreenia tekke eeldusi soodustavad teatud geenivariandid, kuid vastavad eeldused on äärmiselt mitmekesised ja omavahel kombineeruvad. Keskkondlikud mõjud võivad soodustada või pidurdada nii geenide poolt määratu avaldumist kui ka haavatavust haigestuda."

Novaator omakorda on võtnud selle artikli Kliinikumi Lehest (dets 2014, lk 4), kus Liina Haring annab ülevaate mullu 23. oktoobril toimunud TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliiniku teaduskonverentsist "Miks tekib psühhoos? Aju toimimise eripärad psühhootilise häire kujunemisel".
http://www.kliinikum.ee/leht/images/stories/attachments/article/1060/169_2014_detsember.pdf