'

Kui olete kuskilt lugenud midagi huvitavat vaimse tervise ja skisofreenia kohta ning arvate, et teie loetust võiks selles blogis kirjutada, siis andke, palun, kommentaarides teada. Samuti siis, kui soovite, et teie vastavateemalist blogi või mõnda blogipostitust tutvustaksin.

Eino Leino (1878-1926)


Eino Leino (Armas Einar Leopold Lönnbohm; 6. juuli 1878 - 10. jaan 1926) oli soome kirjanduse suurkuju, oma loomingus väga mitmekülgne. Tema kohta on nii kirjanduses kui ka internetis palju materjali. Siinkohal vaid mõni sõna seoses tema raskemeelsusega.

Eino Leino oli pärit paljulapselisest perest, kus nii mõnelgi tema vendadest-õdedest ilmnes vaimunõrkust ja -väsimust. Seda tuli aeg-ajalt ette ka Leinol endal. Seltskonnategelase ja briljantse vestleja kõrval elas temas iseäralik, inimeste ees hirmu tundev ja aeg-ajalt neid vastikukski pidav luuletaja...

Tema elu muutus üha raskemaks nii hingeliselt kui ka kehaliselt. Palju tuli tal olla (vaimu)haiglas, kuid neil päevil, kui ta end paremini tundis, nägid tuttavad endist, ideedest tulvil Leinot.

Kuigi ta suri 47aastaselt, oli ta elutöö vägev. Oma esimese luuletuse oli ta avaldanud 12aastaselt, tema loomeaeg kestis 35 aastat. Selle aja jooksul oli ta avaldanud üle 80 algupärase teose, lisaks palju tekste ajakirjanduses ning mahukaid tõlkeid.

Allikas: Maria-Liisa Nevala tekst /Kansallisbiografia-verkkojulkaisu. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. http://www.kansallisbiografia.fi/kb/artikkeli/2833/

Ma ei teagi, kas luuletust "Mua pelottaa" ("Mind hirmutab") on ka eesti keelde tõlgitud, sest eestikeelseid luulekogusid pole käepärast. Siia panen selle niisugusena, nagu luuletaja ta kirjutas.

MUA PELOTTAA

Mua pelottaa, mua pelottaa,
mua pelottaa tämä erämaa,
mua pelottaa nämä ihmiset,
nämä katsehet
niin oudot ja kylmät ja kylläiset.

En tunne ma muita, en itseäin.
Miten outojen joukkoon ma jouduinkin näin?
Toki jossakin muualla parempi ois?
Kun huoata vois
tai nukkua, nukkua nuorena pois!

Oi, vieraita oomme me ihmiset
kuin eri tähdillä syntynehet,
kuka kotoisin kuuhuen helmasta on,
kuka auringon,
kuka aivan, aivan on koditon.

Minä lapsonen koditon laaksoissa maan,
minä hankia hiihdän ja harhailen vaan,
minä sydäntä etsin, mi sylkähtäis,
joka luokseni jäis,
yö vaikka mun ympäri hämärtäis.

Minä etsin suojoa itseltäin
ja omilta hulluilta mietteiltäin;
mua pelottaa nämä ihmiset,
nämä katsehet,
mut enin mun syömeni syvyydet.
(1899)

Allikas: Runosto.net. Vanhoja suomalaisija runoja. Eino Leino. http://runosto.net/category/eino-leino/

Eino Leino eestikeelses Wikipedias. http://et.wikipedia.org/wiki/Eino_Leino

Ja märksa põhjalikumalt soomekeelses Wikipedias. http://fi.wikipedia.org/wiki/Eino_Leino

Foto: Eino Leino 19aastasena. Tal oli juba ilmunud esimene luulekogu. http://www.kainuuneinoleinoseura.fi/kuvagalleria/eino-leino/

1 comment:

  1. EINO LEINOL on ka väga ilus pikk luuletus "Issand, hoia mu mõistuse valgust!". Mul on üks salm meeles.

    Mu mõistust, oh Issand, kaitse sa
    ja hulluse ööst mind päästa,
    kui nuhtledki valjult, siis ometi
    mind elavast hauast säästa.
    Ma päevarahu ei tunne, pea valust mul sõgeneb,
    must öö kui kätte jõuab, uni mult põgeneb.
    Issand, hoia mu mõistuse valgust!

    ReplyDelete

Kommentaarid on oodatud, kuid ma ei luba, et kõigile vastan.