USA kirjaniku Francis Scott Fitzgeraldi romaan "Sume on öö" (1934) on kirjutatud pärast seda, kui kirjaniku abikaasa Zelda 1930. a sai oma haiguse diagnoosiks skisofreenia.
"Dick katsus rooli taga puhata. Ta teadis, et kõige raskemad tunnid seisavad alles ees, et tal tuleb võib-olla kogu öö üleval istuda ja Nicole'ile tema maailma taasluua. Skisofreenia on tõepoolest isiksuse lõhenemine: ükskord oli Nicole inimene, kellele midagi ei olnud vaja seletada, teinekord aga inimene, kellele midagi ei saanud seletada. Tema suhtes tuli rakendada aktiivset, kindlat nõudlikkust, hoida uks reaaalsesse maailma kogu aeg pärani, veeretada pagemisteele nii palju kui võimalik takistusi ette. Ent haige mõistus on vahel erakordselt nutikas ning osav ja leiab nagu paisutatud vesi ikka võimaluse tammi kõrvalt, üle või vahelt läbi niriseda. Et tamm vastu peaks, selleks on vaja paljude inimeste ühiseid pingutusi. Dick pidas seekord eriti oluliseks, et Nicole leiaks ise rohtu oma hädade vastu; ta otsustas vaheleastumisega mitte rutata, las Nicole tuletab varasemaid kordi meelde, las kogub neist jõudu võitluseks. Väsinult mõtles ta, et neil tuleb tagasi pöörduda režiimi juurde, millest nad kaks aastat tagasi loobusid."
(F. Scott Fitzgerald "Sume on öö", e. k 1976, tlk Enn Soosaar. Lk 208).
No comments:
Post a Comment
Kommentaarid on oodatud, kuid ma ei luba, et kõigile vastan.