Martín Ramírez (1895-1963)

Martín Ramírez (30. märts 1895 - 17. veebr 1963) oli iseõppinud kunstnik, kellest jäi maha üle 300 omapärase ja väljendusrikka joonistuse.

1925. a läks Ramírez Mehhikost elama USA-sse, kus ta 1931. a pandi Stocktoni vaimuhaiglasse ja viidi sealt 1948. a DeWitt State Hospital'i nime kandnud vaimuhaiglasse Põhja-Californias. Viimases elas Ramírez oma elu 15 lõpuaastat katatoonilise skisofreenia diagnoosiga.

Praegu nimetatakse teda nn skisofreeniliseks kunstnikuks. Põhiosa tema joonistustest valmiski vaimuhaiglas. Pärast ta surma on neid väga väärtuslikuks hakatud pidama. Tema töid võrreldakse Paul Klee, Saul Steinbergi ja Charles Schulzi loominguga. Tihti korraldatakse neist näitusi..

Ta kasutas juhuslikult kättejuhtunud paberkotte, lauapaberit ja raamatulehti. Tema joonistustes on nii Mehhiko rahvakunsti elemente kui ka 20. sajandi moodsamate suundade mõju. Kuigi palju ta küll kunstieluga kursis ei saanud olla. Tema piltidel on ka palju kujutatud raudteid ja ronge - noormehena töötas ta mõnda aega raudteel. Tema kujutlusmaailm on väga korrastatud ja selgepiiriline.

Huvipakkuv on fakt, millest mitmel pool kirjutatakse: Ramírezi joonistuste säilimise eest ollakse võlgu Soome päritolu psühholoogile ja kunstnikule Tarmo Pastole, kes DeWitti vaimuhaiglas tema kunstiteoseid nägi, tal materjali aitas hankida ja loodut säilitas. 1955. a saatis dr Pasto 10 Ramírezi joonistust Solomon R. Guggenheimi muuseumile, kuid ei saanud vastust. Need tööd leiti muuseumihoidlatest üles alles 1990ndate aastate keskel. 

Väga suurt osa Ramírezi töödest, rohkem kui 100 pilti, hoidis alles dr Max Dunievitz, kes töötas DeWitti vaimuhaiglas 1960. aastatel. Ka need teosed on viimastel aastatel jõudnud näitustele.