Veel vastuseid küsimustele skisofreeniast

Siinsed küsimused ja vastused on kopeeritud veebilehelt "Vaimne tervis" korduma kippuvate küsimuste hulgast.
http://www.kesktee.ee/index.php/korduma-kippuvad-kuesimused

1. Kas skisofreenia tähendab, et olen hull?

Maailma Psühhiaatrite Organisatsioon on võtnud oma viimase aja suurimaks ülesandeks skisofreenia häbimärgistatuse kaotamise. Tänapäeva ravivõimaluste juures on seda haigust põdevad inimesed sageli jätkuvalt töövõimelised ning piisavate tugiteenuste olemasolul võimelised sulanduma tagasi ühiskonda. Mida arenenum on ühiskond, seda vähem piinlikkust eripalgelised inimesed tunnevad ja seda stressivabam on tervetegi keskkond. Iga haigus esitab väljakutse ka haige lähedastele. Seega, mida mõistvamad me oleme, seda paremini tunnevad end haige pereliikmed.

3. Kas ma peaksin oma häirest ka teistele rääkima?

Reeglina on soovitav anda ausaid vastuseid. See, kuidas millestki rääkida, sõltub olukorrast ja vestluspartneri valmisolekust olukorda mõista. Sageli ei jää teatud käitumuslikud iseärasused teistele märkamata ja siis on hea tuua olukorda omapoolseid selgitusi. Alati on mõistlik küsida ka raviarstilt nõu, kuidas teemat jutuks võtta.

4. Kuidas tuleks suhtuda skisofreeniat põdevasse inimesesse?

Kõige parem on, kui saate asjast rääkida avameelselt. Tervel inimesel on lihtsam probleem üles võtta, kui haigestunul, kes on oma mure tõttu abitu. Paljud skisofreeniasse haigestunud sooviksid, et neisse suhtutaks nagu enne haigestumist. Skisofreenia ei ole nakkushaigus.

5. Kas skisofreeniahaige on vägivaldne?

Vägivaldsus ei ole skisofreeniale tüüpiline. Sageli ilmneb vägivaldsus (suitsidaalsus) pigem inimese enese kui teiste suhtes.

6. Kas pikaaegne ärevus voi depressioon võb lõppeda „hulluks minemisega“ või üle minna skisofreeniaks?

Kui patsiendil on õigesti diagnoositud ärevushäire või depressioon, ei ole selle muutumine skisofreeniaks tõenäoline. Osal skisofreeniahaigetest võib esmasümptomitena esineda ärevust või depressiooni.